Artikli autor on Jonas Colting, kuulus Rootsi triatleet ja mitmekordne Ultramani võistluse võitja. Lisaks on ta ka suur LCHF-i fänn, viljeleja ja antud teemal loengute pidaja, blogija ning ta teeb aeg-ajalt kaastööd ajakirjale Runners World.
Tänane artikkel asub siin: http://coltingblogg.com/2012/02/15/svar-pa-tal-om-lchf-min-senaste-bt-kronika/
”Miski ei tekita sama löövaid kollaste väljaannete pealkirju kui dieedinipid. Eriti, kui seda on kinnitamas kellegi suur kaalukaotus!
Tänapäeval võtavad paljud kaalus alla LCHF-toitumise ehk "low carb, high fat" abil. Osad neist koguni 80-90 kilo! Mulle teadaolevalt ei ole seni veel ükski inimene sama dieediga kaalus juurde võtnud, mida kahjuks ei saa öelda kõigi otsetee-dieetide kohta, mis põhinevad toidukordade pulbriga asendamisel ja rasvavaesel toitumisel.
Sellele vaatamata kuuleb LCHF-i kohta siiski väga palju erinevat alusetut kriitikat ja väärarusaamu, mis kirjeldavad seda toitumisviisi kui ekstreemset, ohtlikku või haigusi tekitavat.
Järgnevad vastused mõnedele kõige tavalisematele väärarusaamadele LCHF-i kohta:
-LCHF on moedieet ja me ei tea selle pikaajalist toimet: Vastupidi! See on toitumisviis, mis on kooskõlas inimese algse toitumisega, milles oli palju loodusest pärit küllastunud rasva ja valku. Hoopis meie tänapäeva toitumine, mis sisaldab palju rafineeritud toitu ja teravilja, on antud kontekstis moedieet.
-LCHF tekitab haigusi: Täiesti vale. Miks me peaks haigeks jääma sellise toidu söömisest, mida oleme loodud sööma? Inimestel, kes on aastaid LCHF-i järgi toitunud, on tervislikud vererasvad ning hea südame- ja veresoonkonna tervis.
-rasv on kahjulik ja muudab meid ülekaaluliseks: Ei. Rasv ei tee meid paksuks, nii nagu köögiviljad ei tee meid roheliseks. Me oleme rasvakütusel olendid ja looduslik rasv on meile tervislik. Seevastu peame eemale hoidma kõikidest margariinidest. Rafineeritud ja moodne toit on kõikide toitumisest tulenevate haiguste põhjustaja.
-LCHF on ekstreemdieet: Kuidas saab LCHF olla ekstreemne, kui tegemist on loodusliku ja rafineerimata toidu söömisega, mis on olnud inimeste toiduks juba aastatuhandeid? Kas mitte riiklike toitumissoovituste lahja piim, margariin ja teravili pole midagi hoopis ekstreemsemat?
-tegelikult on vaja lihtsalt rohkem liikuda ja vähem süüa: Ei, see on väga pinnapealne nägemus meie ainevahetusest. Tegelikult on küsimus rohkem selles, milline on meie hormonaalne reakstioon meie poolt söödavale toidule. Suhkur ja süsivesikud stimuleerivad insuliinireaktsiooni ning mida rohkem insuliini keha toodab, seda väiksem võimalus on meil kütusena oma rasvavarusid kasutada. Inimesed jäävad sõltuvusse pidevast süsivesikute lisamisest, et veidi rohkem jaksu saada. Siit tuleb ka paradoks, miks on nii palju ülekaalulisi sportijaid, kuigi nad ju teevad nii palju trenni - nad on pidevalt suhkrukütusel ja selle asemel, et kaalus alla võtta, võtavad nad hoopis juurde.
-aju vajab suhkrut: Sugugi mitte niimoodi, nagu paljud arvavad. Ja kohe kindlasti mitte süsivesikurikka toidu kaudu. Kui meie ajud oleksid kogu aeg olnud süsivesikukütusest sõltuvad, siis ei oleks meil kunagi õnnestunud üle ühe päeva ilma toiduta vastu pidada. Me teame juba, et saame suhteliselt kaua ilma toiduta hakkama, kui me vaid juua saame. Kui me sööme vähem süsivesikuid, siis muudab keha rasva ja valku glükoosiks, mida aju kasutab. Selle protsessi nimi on glükoneogenees.
-lastele LCHF-söögi andmine on laste väärkohtlemine: See on absurd. Aga ajal, kus on "normaalne" reede õhtut suure kommikausi taga nautida, on mõistagi ennekuulmatu, et loobutakse kunstlikest light-toodetest ja antakse oma lastele päris toitu.
Kas pole mitte kummaline, et kõigepealt tuleb leida tõendeid selle kohta, et ebaloomulik on ohtlik, enne kui me midagi selle vastu ette võtame, aga samal ajal tuleb loomulik enne selle aktsepteerimist tunnistada ohutuks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.