neljapäev, 17. aprill 2014

Šokolaaditrühvlid lihavõttepühade maiuseks


Ilusaid saabuvaid munadepühi kõigile! 

Pühademaiuseks (mille söömise juures ei maksa muidugi kaalulangust oodata!) soovitan seekord Åse blogist leitud šokolaaditrühvleid, näevad kenad välja ja maitsevad kohvi kõrvale suurepäraselt! Liberaalne LCHF. Originaalretsept on siin: http://56kilo.se/chokladtryfflar-med-lakritssmak/

Vaja läheb:
100 g tumedat šokolaadi (mina kasutasin Trinidoro 75%)
50 g / 0,5 dl vahukoort
2 tl jahvatatud lagritsajuurt / lagritsapulbrit
2-3 spl kakaod


Valmistamine:
1. Lase vahukoor potis keema ja võta tulelt.
2. Pane vahukoore sisse sulama tükeldatud šokolaad.
3. Sega sisse jahvatatud lagritsajuur ja vanillipulber.
naturaalne lagritsajuur

jahvata kohviveskis

vala lagrits taigna sisse läbi sõela

4. Sega taigen ühtlaseks massiks ning lase sel umbes 30 min külmkapis taheneda.
5. Vooli seejärel kuulid ja veereta neid kakao sees. Ökoloogiline kakao on parema maitsega!


Kogu taignast tuleb üsna väike kogus pallikesi, seega väga hulluks siin maiustamisega minna ei saa õnneks. Siiski sisaldab kogu ports (minul tuli 15 pisikest palli) üle 30 g süsivesikuid, seega ühe palli kohta veidi üle 2 g sv.

Veidi juttu lagritsajuurest ka. Lagritsajuur ei ole täpselt sama maitsega kui mingi tavaline panda või allsorts lagrits. See on loodusliku maitsega looduslik toode, mida paljud väga tervistavaks peavad, aga kindlasti on see maitseasi ning ei pruugi kõigile meeldida. Minule maitsesid oma vanas suhkruelus küll kõiksugu lagritsad väga, seega mulle see lagritsajuure maitse sobib. Rootsis kasutavad lchf-inimesed loodusliku magustajana tihti lagritsapulbrit, Eestist pole mul õnnestunud veel lagritsapulbrit leida, küll aga on plaanis see toode meie LCHF-poodi varsti müügile võtta. Seega, kel asja vastu huvi on, siis hoidke silmad lahti :)



Kes aga lagritsat ei armasta, need võivad kindlasti selle koostisosa siit retseptist lihtsalt välja jätta või asendada mõne muu maitseinega (näiteks sorts konjakit või mandliessentsi vms).





teisipäev, 15. aprill 2014

Diabeet-2 edulugu Rootsist

Tegelikult tahtsin täna kirjutada lühidalt hoopis sellest, milliseid toredaid LCHF- pealkirju viimase nädala Rootsi ajalehe Expressen numbritest võib leida, aga üks artikkel osutus niivõrd positiivseks, et otsustasin selle tervenisti teile tõlkida.

Kõigepealt siis need lubatud pealkirjad:

Lindha, 42-aastane, võttis alla pool oma kehakaalust  (tegi trenni ja toitus LCHF-i järgi, langetas oma kaalu 18 kuuga 140 kilo pealt 70 kilole)




Siin selle viimase artikli tõlge:



Vasakpoolsel pildil on näha, milline Marie täna välja näeb. Parempoolsel pildil näeme, milline ta enne oli. Marie Söhrman muutis oma toitumist ning võttis alla 28 kilo ja sai seeläbi tunduvalt vähendada oma igapäevaselt võetavate ravimite hulka.

Aastaid oli Marie Söhrman, 59, pidanud trööstitut võitlust oma ülekaalu ja magusaisuga ning viimasel ajal ka veresuhkru ja 2. tüüpi diabeediga.

Kaks ja pool aastat tagasi hakkas ta toituma süsivesikuvaeselt. Nüüd on ta sümptomitevaba diabeetik, kellel on normaalne veresuhkur ja ta on peaaegu 30 kilo kergem.

Peale tõsist autoõnnetust, mis juhtus 1980-ndate lõpus, tekkisid Mariel probleemid endokriinsüsteemiga, mis juhib hormoone. Seetõttu võttis ta muuhulgas 40 kilo kaalus juurde. Marie proovis kaalu langetada, aga see ei õnnestunud.

-Mu kõht oli nii ümmargune, nagu ma oleksin rase. See oli väga raske, ma arvasin, et nii jääbki kogu eluks, ütleb Marie.

Veidi enam kui kümne aasta eest märkas Marie, et veel midagi oli viga, ta pidi kogu aeg wc-sse jooksma ning oli pidevalt väsinud. Ta oli haigestunud 2. tüüpi diabeeti.

Raviks sai ta tablette, mis pidid tugevdama tema oma insuliiniproduktsiooni ning toitumisnõustaja andis toitumissoovitusi.

-Need olid traditsioonilised soovitused süüa taldrikureegli järgi, eelistada margariini ja süüa vahepalaks puuviljakreemi. Ma proovisin kõike, aga ma läksin sellest ainult paksemaks ja tundsin end järjest halvemini.

Hoolimata sellest, et ta püüdis nende nõuannete järgi süüa, ei olnud veresuhkur stabiilne ja ta pidi seda ravimitega reguleerima. See, et teda pidevalt piinasid nii magusaisu kui nälg, ei teinud asja just kergemaks.

Ka sportimine oli keeruline, kuna autoõnnetuses olid viga saanud 3 Marie kaelalüli, mis oli viinud kroonilise valuni ning selleni, et ta ei saa enam teatud liigutusi teha. Lisaks hakkas ka tema kõht häda tegema, tal oli pidevalt süda paha, tekkisid maosong ja happe refluks ning teatud hammaste kaelad läksid katki ja veritsesid.

Lõpuks pidi ta igapäevaselt võtma 15 tabletti, seda diabeedi, kõhuprobleemide, kõrge vererõhu ja kõrge kolesterooli vastu.

Kaks ja pool aastat tagasi hakkasid Marie ja tema mees Kjell toituma süsivesikuvaeselt.

-Esimene kuu oli raske, oli raske oma suhkruvajadusest lahti saada. Aga kui ergutussüsteem oli maha rahunenud ja isu kadus, ei olnud enam probleemi. Ma saan omal nüüd kõhu hoopis teistmoodi täis.

Marie ja tema mees söövad rangelt süsivesikuvaeselt, ehk teisisõnu harrastavad LCHF-toitumist. See tähendab, et nad ei söö ei suhkrut ega teravilju ning söövad köögivilju kartuli, riisi ja makaronide asemel. Nad söövad ka rohkem rasva, näiteks võid ja teisi täisrasvaseid piimatooteid.

-Me sööme palju kapsast, brokolit, avokaadot ja lillkapsast. Me sööme ka iga päev muna. Palju kasutame ka seemneid ja pähkleid, näiteks seemne-näkileivas.

Kui Marie läks üle LCHF-toitumisele, hakkas ta kaal langema. Alustades kaalus ta 99 kilo, täna kaalub ta 71 kilo, kadunud on 28 kilo. Kauba peale sai ta korras kõhu.

Veresuhkur on normaliseerunud ning püsib nüüd stabiilselt 4-5 mmol/L juures, varem võis see olla koguni 12. Pikaajaline keskmine veresuhkru sisaldus on nüüd täpselt alla piirväärtuse 30, vastupidiselt selle varasemale tunduvalt kõrgemale tasemele. Ta sai oma diabeedirohtusid rohkem kui poole võrra vähendada, 4-5 tabletist on nüüd järel vaid 2.

Ta sai vähendada kõiki ravimeid, kokku on nüüd järel vaid 4 tabletti ja ta tahaks võimalusel ka need ära jätta.

-Ma ei uskunud, et mul õnnestuks kunagi kaalus alla võtta ning oma isudest ja näljast vabaneda. Kui ma poleks LCHF-iga algust teinud, oleksin ma täna võib-olla veel paksem või maovähendusoperatsiooni teinud. Ning ma oleksin võib-olla sunnitud oma diabeeti juba insuliinisüstidega kontrollima.

Marie mehel Kjellil, kellel on samuti diabeet, on õnnestunud oma veresuhkrunäit veelgi madalamale saada ning tema on alla võtnud 17 kilo. Möödunud suvel tähistas paar oma aastatepikkust armastust ja taasleitud tervist sellega, et nad abiellusid.

-Lõpuks ometi saime ilusa pulmafoto teha, ütleb Marie.

Kas sul on 2. tüüpi diabeet?
Mine arsti juurde, et teada saada, kas sul on 2. tüüpi diabeet. Arstivisiidil pead andma vereproovi, mis mõõdab, kui palju on su veres suhkrut. Enne vereproovi andmist ei tohi 8 tundi süüa. Veresuhkru väärtused antakse millimooli liitri kohta, mmol/L. Tervetel inimestel, kes on 8 tundi paastunud, on see väärtus 6,0 mmol/L või madalam. Kui see väärtus on mitu korda hoolimata paastumisest 7 mmol/L  või kõrgem, võib arst panna diabeedi diagnoosi. Võib mõõta ka uriini suhkrusisaldust või pikaajalist keskmist veresuhkru sisaldust.

2. tüüpi diabeedi sümptomid:
Väsimus, nii füüsiline kui vaimne
Ebaloomulikult suur janu
Tavalisest tihedam urineerimisvajadus
Suguelundite kipitus
Udune nägemine

Marie Söhrman

Vanus: 59
Tegeleb: töötab disainerina
Elab: Östra Ämtervik, Sunnest lõunas
Perekond: abikaasa Kjell










Diabeeti on kahte tüüpi:
Mõlemat tüüpi diabeet tähendab, et veres on liiga palju suhkrut, et keha ei saa hakkama suhkru töötlemise ja rakkudesse transportimisega. 1. tüüpi diabeetikutel puudub oma insuliinitootmine täielikult või peaaegu täielikult. On tavaline, et sellesse haigestutakse suhteliselt noores vanuses. 1. tüüpi diabeeti ravitakse insuliinisüstidega, millega tavaliselt peab jätkama elu lõpuni. 2. tüüpi diabeeti haigestuvad peamiselt täiskasvanud. 2. tüüpi diabeedi puhul on keharakud muutunud insuliini mõju suhtes vähem vastuvõtlikuks ning inimesel on nõndanimetatud insuliini resistentsus. Hoolimata sellest, et keha toodab rohkem insuliini, ei piisa sellest ja veresuhkur on pidevalt liiga kõrge.

Alanenud glükoositaluvust nimetatakse 2. tüüpi diabeedi eelstaadiumiks, siis ei ole sul veel nii kõrge veresuhkur, et sul oleks diabeet, aga kui sa selle arenemist ei peata, on sul oht see saada. 2. tüüpi diabeeti ravitakse nii insuliinisüstide kui tablettidega.

Sea kaelakarbonaad lihtsas koorekastmes



Jälle oli meil õhtusöögiks see sama Stockmanni rosépipra marinaadis sea kaelakarbonaad, millest siin blogis juba mitu korda juttu on olnud :) No maitseb lihtsalt, aga seekord tegin esmakordselt sinna juurde maailma kõige lihtsama koorekastme.

Kõigepealt pruunistasin lihatükid pannil mõlemalt poolt.

Seejärel valasin peale vahukoort ja hapukoort ning sibulahelbeid.

Ning jätsin mõneks ajaks pannile kaane alla hauduma. 

Liha sai pehme ja mahlane ning kastet nimetati nämmaks :) Kõrvale oli salat beebispinati lehtedest, tomatist, oliividest, fetajuustust ning oliivõlist ja balsamicost.


Omletuffinid spinati, peekoni ja juustuga


Selliseid snäkke on hea külmkappi hommikusöögiks varuda ;) Maitsevad nii suurtele kui väikestele.

Vaja läheb:

Silikoonist muffinivorme ja muffinipanni! (need omletuffinid jäävad tavaliste paberist muffinivormide külge kinni)

8 muna
2 dl vahukoort
riivjuustu
beebispinati lehti
2 pk peekonit (minu viimase aja lemmikpeekon on rakvere suitsupeekon)
soola, pipart




Valmistamine:
1. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.
2. Klopi lahti munad koos vahukoore ja soola-pipraga.
3. Tõsta silikoonvormid muffinipannile ja vooderda vormid seest peekoniga (panin 2 peekoniriba igasse vormi, see sõltub muidugi konkreetse peekoni ribasuurusest).
4. Pese ja haki spinat.
5. Pane iga vormi põhja 1 tl riivjuustu ja veidike spinatit.
6. Vala iga vormi sisse muna-kooresegu.
7. Tõsta iga vormi peale veel 1 tl riivjuustu.
8. Küpseta 200 kraadises ahjus kuni omletuffinid on pealt veidi pruunikad ja kõrgeks paisunud, umbes 15-20 minutit.










esmaspäev, 14. aprill 2014

Rootsi lihapallid


Proovisin nüüd lõpuks ära ka traditsiooniliste rootsi lihapallide LCHF-versiooni , algretsept ikka kindlast allikast ehk Åse blogist: http://56kilo.se/lc-kottbullar/

Olin seda retsepti varemgi uurinud, aga ei ole saanud teha, kuna päris originaalis sisaldavad ju rootsi lihapallid riivsaia ja lchf-versioonis on see kenasti asendatud Pofiber kartulikiuga - mida mul varem ei olnud. Aga nüüd õnneks on ja kiirematel huvilistel on võimalik seda kohe ka meie LCHF poe kaudu saada. 

Lihapallide jaoks läheb vaja:
1 kg seguhakkliha (mul oli ainult 0,5 kg ja neljale inimesele jäi sellest kogusest tegelikult liiga väheks, kõik söödi ära, aga oleks ilmselt hea meelega teist nii palju veel söödud, kuna need lihapallid tulid väga head!)
2 kollast sibulat
1 munakollane
1 dl pofiberit
1 dl lihapuljongit (mul oli vasikafond+keev vesi)
1 dl vahukoort
2 tl soola (pane vähem, kui puljong on väga soolane)
1 ml valget pipart



Valmistamine:
1. Pane pofiber puljongi ja vahukoore sisse paisuma.
2. Tükelda sibul (köögikombainis või käsitsi) väga peenekes.
3. Sega kõik koostisained omavahel ja vooli lihapallid (tänu pofiberile on need lihapallid tõesti ka voolitavad).
4. Soojenda ahi 225 kraadini, pane ahjuplaadile tükike võid ja pane plaat ahju kuni või ära sulab.
5. Pane lihapallid ahju 30-35 minutiks, raputa vahepeal plaadil lihapalle, et need teiselt poolt ka pruuniks küpseksid.




Lihapallide kõrvale valmistasin klassikalise pruuni kastme. Mingit retsepti polnud enam aega otsida, panin pannile veidi seda sama vasikafondi, ülejäänud vahukoore ja lasin kokku keeda. Seejärel lasin kastmel veidi jahtuda ja segasin siis sisse ühe munakollase, et kaste pakseneks. 



Õhtusöök nägi välja selline: 
lihapallid, pruun koorekaste, lehtsalat, 
rohekas tomat ehk kumat ning paks viilakas maasdami juustu.




laupäev, 12. aprill 2014

Väärarusaamad seoses LCHF-toitumise High Fat poolega





  • Lühiajalised uuringud näitavad üksmeelselt efektiivset kaalulangust LCHF-toitumise abil, kuid pikaajalised uuringud ei ole niisama üksmeelsed.
  • Tervel hulgal inimestel tegelikult ebaõnnestub LCHF ning nad ei võta kaalus alla, kuigi nad „teevad kõik õigesti“.
  • Tugevas ülekaalus isikud võivad alla võtta kümneid kilosid, aga jäävad siis püsima kaalu juures, mida nad siiski liiga kõrgeks peavad.
  • Saledad ja normaalkaalulised isikud, kes tahavad mõned kilod esteetilistel põhjustel alla võtta, ei saavuta oma oodatud kaalulangust ning võtavad mõnikord isegi kaalus juurde.

Mis on nende juhtude ühiseks nimetajaks?

Mida teevad LCHF-iga ebaõnnestujad valesti? Siin võib esitada päris mitmeid hüpoteese ning põhjused võivad isikuti erineda päris palju, miks asi siiski ei toimi. Klassikaline kommentaar, mida ma tihti saan, on selline „Mu enesetunne on LCHF-i tehes väga hea, minu kõht on jälle korras ja olen saanud lahti oma valudest! Aga mu kaal ei lange!“

Niisiis asi toimib teatud tasanditel, aga kaalulangus puudub. Mul on üks hüpotees, mida ma tahaks rakendada kõikidel juhtudel, ma usun nimelt, et kurja juurt võib otsida lühendist LCHF, Low Carb High Fat!

Low Carb on kerge mõista ja rakendada, me oleme kõik väga tublid süsivesikute elimineerijad, aga kui jõuab kätte High Fat kord, siis me satume segadusse. Neile, kes kindlasti soovivad ketoosi jõuda ja rasva põletada, soovitatakse süüa 60-85% ulatuses rasva, aga tundub, et inimestel tekib segadus mõistetega osakaal ja kogus.

Paljud, kes kaalus alla ei võta ning saavad soovituse piimatooted ära jätta, vastavad: „Aga kuidas ma siis rasva saan?“

Rasvakaotuse võti on Low Carb.

High Fat tähistab peamiselt seda, et ollakse vastu väärausaamale, nagu oleks küllastunud rasv kahjulik. Jah, me võime süüa koores hautatud peekonit ilma, et saaksime südameinfarkti ja sureksime, aga kui me siiski kaalus alla ei võta, hoolimata suurest ülekaalust, peame oma prioriteedid paika panema. Endiselt kehtib reegel „Kui sööd liiga palju, siis lähed paksuks ja kui jood liiga palju alkoholi, jääd purju“. Suurtel toidukogustel on juba iseenesest insuliini tõstev (rasvapõletust takistav) mõju, ning piimatooted sisaldavad veel palju muudki kui vaid rasva.

Mida High Fat EI tähenda:
  • High Fat ei tähenda tohututes kogustes rasva, ei ole kohustuslik süüa ülipalju rasva
  • High Fat ei tähenda hunnikute viisi vahukoore, hapukoore, majoneesi ja brie juustu söömist
  • High Fat ei tähenda palju kaloreid

Mida High Fat tähendab:
  • Et ollakse vastu varasematele müütidele rasva kohta
  • Teadaanne, et rasv ei ole ohtlik
  • Märge selle kohta, et suur rasva osakaal toidus on hea

Niisiis võib süüa vähe kaloreid ja väiksemas koguses toitu, milles on suur rasva osakaal. Näide „high fat“-toidu kohta on sealiha, rasvane kala ja munad. LCHF võib niisama hästi tähendada ka süsivesikuvaest toitumist ilma erilise rasvale rõhumiseta, tükike praetud skumbriat lillkapsapüreega näiteks.

Selleks, et LCHF saaks toimida, peab kuulama oma keha ning mitte unustama GI, mis on oluline parameeter. Suurema enamuse jaoks läheb kaalulangetamine LCHF-i abil kergelt ning tervisevõidud on samuti kergelt platsis, nagu postkasti saabunud kiri. Aga kui seda ei juhtu, siis on peaaegu alati tegemist väärarusaamaga selle kohta, mis LCHF tegelikult on.



Kuidas ketoosi jõuda

Täna tahan jagada teiega paari artiklit Rootsist. Autoriks kuulus rootsi LCHF-blogija Martina, kes on kirjutanud ka mitmeid LCHF-teemalisi raamatuid ja kelle viimati ilmunud raamat kannab nime „Rasvaga õnnistatud“ :) Martina on erialalt bioinsener ja teab väga hästi, millest räägib. Ta toitub juba aastaid LCHF-i järgi ning hiljaaegu hakkas tegelema ka fitness-võistlustel käimisega, ta teeb väga palju ja väga läbimõeldult trenni. Olen üht tema trenniteemalist artiklit varemgi jaganud. Tema blogi aadress on http://www.highfatfitness.net/ ning osad oma blogipostitused on ta ka inglise keelde tõlkinud.

Martina viimase raamatu kaas:
Rasvaga õnnistatud!
Ilus, tugev ja terve
rasvase toitumisega
Martina Johansson


Tänased kaks tõlkeartiklit räägivad ketoosist:

I Tõeline ja tekitatud ketoos ning nendevaheline erinevus
(http://www.highfatfitness.net/akta-vs-skapad-ketos-skillnaden-daremellan/)

Tekitatud ketoos
Minu lugejad on kindlasti tuttavad terminiga „rasvalaadimine“, nagu ma kutsun oma rasvapaastu. Põhimõte on selles, et PIIRATUD aja jooksul maksimeeritakse rasva tarbimist kas siis piiratud hulgal kaloreid süües või piiramatus koguses süües. Siin laaditakse oma keha või, kookosrasva, rasvakohvi, kookoskoore ja vahel isegi täisrasvaste piimatoodetega nagu vahukoor ja rasvane hapukoor.

Mis juhtub?
Korraga domineerib saadud energias täielikult rasv, mis tekitab selle, et maks peab palju vaeva nägema rasva lagundamisega, et keha saaks seda energiana kasutada. Kui korraga tuleb sisse nii palju energiat rasva näol, siis tekib ka suur jääkainete ülejääk ketoonide kujul. Kui neid ketoone saab nii palju, et need on juba veres, uriinis ja hingeõhus tuvastatavad, võibki öelda, et ollakse ketoosis.

KETOOS ON KÕIGE SELGEM MÄRK SELLE KOHTA, ET KEHA KASUTAB OMA PEAMISE ENERGIAALLIKANA RASVA.

Tekitatud ketoosi puhul kasutab keha toidust tulevat rasva oma energiaallikana ning selleks, et ketoosi alles hoida, peab järjest rohkem rasva sisse tulema – muidu läheb keha tagasi oma tavalisele igavale glükoosiainevahetusele.

Tegelik ketoos
Kui tekkinud on tegelik ketoos, siis ei toimi enam keha samamoodi täistuuridel, vaid jookseb pideval ketoonkütusel nii päeval kui öösel, nii treeningul kui puhkuse ajal. Siis ei ole tarvis süüa ülisuures koguses rasva, vaid hoitakse tavalist või isegi veidi madalamat kalorikogust. 60-80% rasva osakaalu juures võib olla kindel, et hoitakse oma ketoonide lõke tulel ja samal ajal võib nii kaalust alla võtta kui lihast kasvatada, sõltuvalt sellest, millised eesmärgid kellelgi on.

Erinevus tegeliku ja tekitatud ketoosi vahel
Tekitatud ketoos on kunstlikult loodud ja see on vaid sissejuhatus tugevamasse ketoosi. Osad inimesed võtavad rasvalaadimise ajal mitu kilo alla, aga osad ei võta midagi alla. Piiratud kalorsusega rasvalaadimisel toimub kaalukaotus umbes 40% rasva ja 60% vedeliku arvelt ning täies ulatuses rasvalaadimisel võetakse enamasti alla vedeliku arvelt, kuna vedelik vabaneb, kui glükogeenivarud tühjenevad.

Seepärast ei ole mingit põhjust mitu nädalat järjest rasvalaadimist teha, kuna nii hoitakse vaid oma rasvapõletust tagasi. Rasvalaadimine annab tekitatud ketoosi, mis on vajalik vaid selleks, et saaks keha kõige kiiremal võimalikul viisil tegelikku ketoosi viia.

„Ma olen ketoosis, aga mu kaal ei lange.“
Tihti tehakse see viga, et hoitakse alles tekitatud ketoosi ning seeläbi ei anta kehale võimalust oma rasvavarusid kasutada. On suur vahe, kas mõõta ketoone uriinist või verest – sest kõik võivad pulga lillaks pissida – aga selleks, et verest ketoone mõõta, peab olema tegelikus ketoosis, muidu ei tõuse BHOB vajaliku tasemeni.

Kogus ja osaline kogus
Oma raamatus „Rasvaga õnnistatud“ räägin pikemalt sellest, et on erinevus koguse ja osalise koguse vahel.

Ükskõik, kuidas sa soovid ketoosi saavutada ja alal hoida, vajad sa ikkagi suures osakaalus rasva. Aga see ei tähenda, et sa peaksid sööma tohututes kogustes rasva ja see ei tähenda ka seda, nagu peaksid vahukoort, majoneesi või võid omale lusikaga sisse ajama. See tähendab, et vähemalt 60% sinu saadavast energiast peab tulema rasvast. Mõned näited toiduainetest, mis selliseid nõudeid täidavad on munad, lõhe, heeringas, seafilee või lihavorst.

Taimetoitlaste või pool-taimetoitlaste jaoks sobivad siinkohal MCT-õli, kookosrasv, oliivõli ja munad. Muidugi ka rasvased kalad, nendega püsib kõht pikalt täis!
Soovin edu ja mõõdukat rasvalaadimist!

II Erinevad võimalused ketoosi jõudmiseks (http://www.highfatfitness.net/vagar-ketos/)

1. NÄLGIMINE
Peale üht või mitut järjestikust paastupäeva saab lihastes olev glükogeen ruttu otsa ning keha läheb oma rasvavarude kallale. Kui uuesti sööma hakates valida LCHF, siis töötabki kogu masinavärk rasval. Selle mooduse miinuseks on, et paastumine on ebameeldiv. Plussiks on see, et asi toimib kiiresti ning annab algse suure kaalulanguse, mida paljud motiveerivaks peavad.
Aega kulub ketoosi jõudmiseks 2-3 päeva.

2. TREENING
Kas siis suure intensiivsusega treening või pika distantsi läbimine (näiteks poolmaraton), nii et kogu glükogeen ära kasutatakse ja keha läheb peale suurt protesti energia saamiseks rasvavarude kallale. Miinuseks on see, et kui lihas- ja maksaglükogeen otsa saab, tekib kehas paanika ja keha tahab siis ainult puhata ja süüa. Tekib „sein on ees“ tunne, aga kui sellest hoolimata siiski jätkata, siis läheb puhas rasvapõletus varsti käima ning peale treeningu lõppemist toidetakse keha rasvaga (MCT-õli, kookosrasv või või kõigepealt, seejärel muna).
Aega kulub ketoosi jõudmiseks 2-5 tundi.

3. RASVALAADIMINE
Seda tehakse niimoodi, et süüakse paastuva kõhu peale rasva ning seejärel jätkatakse liialdatud rasva- ja kalorihulgaga 1-3 päeva. Kookosrasv, MCT-õli, rasvakohv, fatchock, ketopallid. Miinuseks on, et nii suures koguses rasva söömine võib olla ebameeldiv, aga plussiks on see, et näljatunnet pole mingil juhul vaja kannatada.
Aega kulub ketoosi jõudmiseks 2-5 päeva.

4. ASENDUSMEETOD
Vaheta tasapisi kõik süsivesikud oma menüüs süsivesikuvaeste ja looduslike toiduainete vastu välja, mis on täis looduslikku küllastunud rasva ja valku. Ela nagu tavaliselt, aga jäta välja suhkur ja gluteen ning suurenda rasva ja valgu osakaalu kuni kõik toiduained on välja vahetatud looduslike LCHF-sõbralike toorainete vastu, milles ei ole lisaaineid. Miinuseks on, et see meetod on väga aeglane, aga plussiks on see, et see on kõige mõistlikum ja kõige vähem äärmuslik variant.
Aega kulub ketoosi jõudmiseks 3-6 nädalat.

KOMBINATSIOONMEETODID

5. PAAST + TREENING + RASV
See meetod on selge favoriit ning põhineb sellel, et esmalt paastutakse mingi aeg, mis tundub sobilik. See võib olla 6 tundi või 20 tundi, igaüks otsustab ise. Seejärel tehakse raske treening, mille jooksul pulss veidi kõrgele ajatakse – intervallid, spinning, crossfit vms. Peale seda manustatakse rasva, näiteks MCT-õli, kookosrasva, võid või muna. Miinuseks on see, et paastuva kõhu peale trenni tegemine võib olla harjumatu, aga plussiks on see, et see on kõige kiirem ja leebem viisi ketoosi jõudmiseks.
Aega kulub ketoosi jõudmiseks 1 ööpäev.

6. PAAST + RASV
Selle meetodi puhul tuleks kõigepealt paastuda nii kaua kuni suudetakse, näiteks 12 tundi või 36 tundi – mida kauem, seda parem. Seejärel lisatakse rasva vastavalt ülaltoodule. Võib ka paari päeva jooksul äärmiselt vähe kcal süüa (umbes 600 kcal päevas) ning seejuures hoida rasva osakaal 80-100%. Plussiks on see, et see meetod on vähem äärmuslik kui rasvalaadimine, aga samas on miinuseks jälle see, et ollakse üsnagi näljane. Võib-olla isegi näljasem kui siis, kui ainult paastuda, aga see on individuaalne.
Aega kulub ketoosi jõudmiseks 3-5 päeva.


LCHF martsipanikommid ehk kalevi kommid :)

Järgnev retsept ei ole kaalu langetamiseks, vaid vahel harva maiustamiseks!


Vaja läheb:

Sisu:
1 pakk 80 g Meira mandlijahu
2 spl vahukoort või konjakit
4-5 tilka mõrumandli essentsi

Glasuur:
100 g tumedat šokolaadi (mul oli 75% Sarroti No.1 kakaoseemne tükkidega - need kakaoseemne tükid andsidki kommidele sellise ogalise "siili" välimuse)
1 tl kookosrasva

Valmistamine:
1. Kõigepealt valmista sisu ehk martsipan: sega omavahel mandlijahu, magustaja, vahukoor/konjak ning mõrumandli essents.
2. Vooli martsipanist pallid või kasuta silikoonist šokolaadivormi.
3. Pane martsipanid koos vormiga vähemalt pooleks tunniks sügavkülma.
4. Külmutatud martsipani on väga lihtne vormist välja võtta.
5. Sulata vesivannil šokolaad (vesi potti keema, tükeldatud šokolaad +1 tl kookosrasva kohvitassiga potti vee sisse).
6. Kasta martsipanipallikesi kahvliga vedela šokolaadi sisse (ära torka kahvlit martsipani sisse, vaid "viska" martsipanipallikesi ükshaaval vedela šokolaadi sisse ning õngitse seejärel kahvliga välja ja lase nõrguda) ning pane need seejärel küpsetuspaberile hanguma. 

7. Enne söömist hoia veel 5-10 min külmkapis, et šokolaad kõvaks hanguks.



neljapäev, 10. aprill 2014

Šokolaadi fudge

NB! Järgnev retsept ei ole kaalu langetav LCHF, vaid võimalus nautida mõnikord maiustust ilma lisatud suhkru ja nisujahuta. Hoiatus: ülesöömise oht!

Retsept pärineb mitme tuntud rootsi lchf-maiustuste kokaraamatu autorilt Mariann Anderssonilt: http://mariannslchf.se/chokladfudge-godis/

Pilt: http://mariannslchf.se/chokladfudge-godis/

Vaja läheb:
2 dl vahukoort
50 g võid
30-40 g tumedat šokolaadi
2 tl erütritool+stevia segu suhkruasendajat


Valmistamine:
1. Lase vahukoor keema.
2. Sulata kuumas vahukoores pidevalt segades ka šokolaad ja või.
3. Keeda madalal kuumusel pidevalt segades 20-30 minutit. Segu peab paksenema.
4. Vala seejärel küpsetuspaberiga kaetud vormi ning pane mitmeks tunniks (või ööks) külma.
5. Lõika tahenenud massist ruudukesed.





teisipäev, 8. aprill 2014

Pardi rinnafilee step-by-step

1. Vaja läheb pardi rinnafileed, umbes 1 filee inimese kohta, laste puhul vähem. Jäta pardifileed paariks tunniks toatemperatuurile enne nende valmistamist.

2. Pane ahi 125 kraadile sooja.

3. Lõika pardifilee naha sisse ruudustik.


4. Aseta fileed nahapool allpool kuumale pannile. Pane pannile korraga 2 fileed. Prae kõigepealt nahapool allpool 4 minutit ja siis teiselt poolt 2 minutit. Pruunista ka ülejäänud otsad-ääred.



5. Seejärel tõsta praetud pardifileed ahjuplaadile. Maitsesta neid mõlemalt poolt soola ja pipraga. Kes soovib, võib siinkohal fileed ka näiteks balsamico kreemiga üle pintseldada.


6. Jäta nahapool jälle allapoole ja pane ühe filee sisse liha termomeeter. 


7. Nüüd pane pardid 125-kraadisesse ahju ja küpseta kuni termomeeter näitab 65-70 kraadi (20-30 minutit).

8. Peale ahjust väljavõtmist mähi pardifileed ükshaaval alumiiniumfooliumisse ja jäta need sinna umbes 15 minutiks "puhkama".

9. Serveeri parti õhukeste viiludena näiteks ratatouille kõrvale. NB! Pardi praadimisest järelejäänud rasva saab edukalt ratatouille sees ära kasutada, sel juhul pole oliivõli vaja enam lisadagi. 











Koores hautatud varajane kapsas


Vaja läheb:
1 varajane kapsas
hakkliha (mul oli seekord 700 g Saaremaa kodust hakkliha)
1 suur pakk vahukoort
veidi tomatipastat, sinepit, sojakastet, soola, pipart

Valmistamine:
Prae hakkliha pannil pruuniks, maitsesta sojakastme, tomatipasta, sinepi, pipra ja vajadusel veel soolaga.
Tõsta pruunistatud hakkliha haudepotti, vala peale vahukoor ja tükeldatud varajane kapsas. 
Lase haududa kuni kapsas on pehme. Vajadusel lisa veidi vett.


neljapäev, 3. aprill 2014

Oopsies!


Oopsie-leivakesed on low-carb maailmas väga populaarsed, aga mina oma üle aastase lchf-staaži jooksul polnudki neid veel kuni tänaseni proovinud. Põhjus on lihtne – ma olen alati leivakatteid rohkem armastanud kui leiba-saia :) Siin blogis olen küll jaganud päris mitut leivaretsepti, aga ise ma neid leibasid tavaliselt ei söö, kui siis vahel harva maitsen mõne viilu.

Aga oopsied tundusid põnevad ja otsustasin neid siis lõpuks proovida. Täpse retsepti võtsin igaks juhuks jälle Åselt, kuna tema retseptide peale võib alati kindel olla: http://56kilo.se/oopsies/

9 leivakese (1 plaaditäie) jaoks läheb vaja:
3 muna
100 grammi philadelphia toorjuustu
näpuotsatäis soola
1/8 tl äädikat
0,5 spl fiberhuski
1 tl küpsetuspulbrit
mooniseemneid

Valmistamine:
Pane ahi 150 kraadi peale sooja.
Eralda munakollased ja munavalged.
Vahusta munavalged soola ja äädikaga kõvaks vahuks.
Vahusta munakollased ja philadelphia toorjuust koos fiberhuski ja küpsetuspulbriga kreemjaks.
Sega munavalgevaht ja munakollaste-toorjuustusegu ettevaatlikult omavahel.
Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikestesse kuhjadesse. Raputa peale seemneid.
Küpseta 150 kraadi juures 25 minutit.

Minu tänane hommiku//lõunasöök: 
1 oopsie 30% hapukoore, forellimarja, punase sibula ja tilliga ning 
1 oopsie hellmann's majoneesi, mädarõika ja eilseks õhtusöögiks ahjus küpsetatud forelliga.
Juurde jõin muidugi rasvakohvi ja võtsin ka ühe keto-ruudukese.

Julgen oopsie leivakesi soovitada neile, kellel on LCHF-i juures raske tavalisest leivast-saiast loobuda. Need ei sisalda mandli- ega kookospähklijahu, mis tavaliselt kaalulangetamist takistama kipuvad. Seega sobivad oopsied hästi ka üsna range lchf-i juurde. Ise ma siiski neid pidevalt omale tegema ei hakka. Jah, need on maitselt täiesti mõnusad, ei ole mingit kõrvalmaitset ja sobivad hästi leivakatte alla, aga ma lihtsalt ei näe nendel väga suurt mõtet – võin täpselt niisama hästi oma leivakatteid ilma leivata – noa ja kahvliga – edasi süüa ;) Aga mõnikord vahelduseks on need oopsied muidugi mõnusad, mulle meeldiski nende juures kõige rohkem see, et olid neutraalse maitse ja konsistentsiga.







kolmapäev, 2. aprill 2014

Veel Paleo kohta


Sattusin jälle Paleo-toitumise kohta lugema ja tõepoolest, paleo erinevus lchf-iga näib peituvat kõige rohkem nimes. Sisult tundub ikka väga sarnane. Tõlgin siit: http://primalisten.com/snabbguide/

Paleo elustiili põhiteooria peitub selles, mida ka teadus järjest rohkem kinnitab, et inimene, nii nagu kõik muud elusolendid, tunneb end kõige paremini, kui elab sellistes tingimustes, mis sarnanevad sellele, mille jooksul me miljonite aastate vältel oleme välja arenenud. See tähendab esmajoones seda, et süüakse toitainetihedat kõrgekvaliteedilist toitu, mis tihti osutub toiduks, mida süües me oleme väga pika aja jooksul välja arenenud. Seejärel vaadatakse iga indiviidi järgi, milliseid kohandusi on vaja teha, kuna meil kõigil on teatud määral erinevad taluvused, vajadused ja geneetilised eeldused.

TOIT

Söö palju:
  • ·        Köögiviljad – söö nii palju kui tahad, igast sordist ja värvist. Eelista kodumaist ja hooajalist.
  • ·        Liha – veiseliha, ulukiliha, sealiha, lambaliha, siseelundid. Eelista rohtu söönud loomade maheliha.
  • ·        Linnuliha – kana, kalkun jne. Eelista vabapidamisega lindude maheliha.
  • ·        Kala ja mereannid – lõhe, skumbria/makrell, krevetid jne. Eelista loodusest püütud kala kasvanduse kalale.
  • ·        Munad – igat sorti munad. Eelista mahe- ja/või omega3-mune.
  • ·        Looduslikud rasvad – loomne rasv, kookosrasv, avokaado, oliivõli, või jne. Ära karda looduslikku rasva.



Söö mõõdukalt:
  • ·        Puuviljad ja marjad – eelista marju puuviljadele, kuna puuviljad sisaldavad rohkem puuviljasuhkrut. Väldi neid, kui soovid kaalulangust.
  • ·        Pähklid ja seemned – sobivad snäkiks, aga väldi suuri koguseid, kuna nad sisaldavad palju põletikku soodustavat omega-6.
  • ·        Maguskartul ja kõrvits – head süsivesikuallikad neile, kes trenni teevad. Sisaldavad mingil määral tärklist.
  • ·        Või, vahukoor ja juust – väldi täiesti, kui sa piimatooteid ei talu, aga muul juhul vali päris või, rasvane koor ja rasvased juustud.
  • ·        Kartul ja riis – parem on neid vältida, aga kui oled terve, aktiivne ja oma kehakaaluga rahul, siis aeg-ajalt ei tee halba süüa veidi kartulit ja valget, poleeritud riisi.

Väldi:
  • ·        Suhkur ja magustajad – puhas suhkur, limonaad, mahl, kommid, küpsetised jms ajavad su insuliini lakke ning su keha lõpetab rasva kütuseks kasutamise.
  • ·        Transrasvad ja keemiliselt tahkestatud rasvad – fritüüriõlid, margariinid jms. Väldi kõiki rasvu, mis on keemiliselt toodetud.
  • ·        Teraviljatooted – leib, pasta, puder, müsli jms sisaldavad kahjulikke lektiine ning gluteeni või gluteenisarnaseid proteiine.
  • ·        Kaunviljad – oad, läätsed, herned, soja, maapähklid jms. Sama probleem, mis teraviljaga, kuigi veidi kergem.
  • ·        Muud piimatooted – piim, keefir, jogurt jms. Sisaldab palju piimasuhkrut ja piimavalku, mis ärritab seedesüsteemi neil, kes piimatooteid ei talu.

HEAD TOIDULISANDID
  • ·        D-vitamiin – enamusel meist on D-vitamiini puudus, kuna viibime liiga vähe otsese päikesevalguse käes. D-vitamiin on hea immuunsüsteemi tugevdamiseks ja rakuaktiivsuseks. Hea igapäevane doos on 125 µg ehk 5000 iu (NB! Eestis on müügil maksimaalselt kuni 25 µg / 1000 iu sisaldavaid D-vitamiine, st tuleks võtta rohkem kapsleid.)
  • ·        Omega-3 – kalaõli on põletikuvastane ning tasakaalustab teatud määral liiga suures koguses omega-6 söömist. Omega-3 on hea ajule, närvidele, rakkudele ja liigestele.
  • ·        Magneesium – tervislik mineraal, mis muuhulgas aitab reguleerida veresuhkrut ning aitab kaasa heale lihaste funktsioneerimisele.

LIIKUMINE JA TRENN
Tee esmajoones sellist trenni, mis sulle meeldib, aga kogu ülejäänud eluks stabiilse tervise saavutamiseks sobivad treeningud on järgmised:
  • ·        madala intensiivsusega trenn mitu tundi nädalas – näiteks jalutuskäigud, matkad, ujumine, jalgrattasõit, igapäevane liikumine.
  • ·        raske jõutõstmine mõni kord nädalas – näiteks pullups, jõutõsted, kettlebell ringid jne.
  • ·        Sprindid üks kord kahe nädala jooksul – näiteks sprindid jooksmisel, jalgrattasõidul, aerutamisel või hüpitsahüpetel maksimaalse kiirusega.

STRESS JA PUHKUS
Uni, puhkus ja stressi vähendamine on äärmiselt oluline kõigi keha funktsioonide jaoks. Liiga vähe und ja liiga palju stressi halvendab kõike, alates kaalulangusest kuni lihasmassi kasvatamise ja haigusteni. See, kui palju puhkust keegi vajab, on individuaalne, aga siin on mõned head juhtnöörid.
  • ·        8-9 tundi ööund
  • ·        Maga täiesti pimedas toas
  • ·        Luba endale päeval väike uinak, kui öösel halvasti magasid
  • ·        Väldi oma argipäevas stressi nii palju kui võimalik.

esmaspäev, 31. märts 2014

LCHF või Paleo?



Minult on viimasel ajal päris mitu korda uuritud, mida ma Paleo toitumisest arvan. Vastus on, et hästi arvan. Nii LCHF kui Paleo on mõlemad süsivesikuvaese toitumise harud, lchf piirab süsivesikuid suuremal määral ja kõhtu täidetakse seetõttu suuremas koguses rasvaga, paleo lubab veidi rohkem süsivesikuid (puuviljad), aga soovitab see-eest piimatooteid vältida, kuna kiviaja inimene piimatooteid ei söönud. Teravilja, suhkrut ega tärkliserikkaid põllumajandussaadusi ei söö kumbki.

Tegelikult ei söö me ju keegi ei tähekombinatsioone ega moodsaid nimesid (lchf, paleo jne), vaid ikka toitu. Nende mõlema nime (lchf, paleo) taga mõeldakse puhast loomulikku toitu, vältida püüavad mõlemad kunstlikke säilitusaineid ja maitsetugevdajaid täis tööstuslikult toodetud valmistoitu. Mõlemad söövad liha, muna, kala, köögivilja. Paleo sööb ka puuvilja ja ilmselt veidi rohkem pähkleid-marju kui lchf. LCHF sööb jällegi juustu, vahukoort, hapukoort. Aga need piirid ei pea iseenesest ju olema nii kindlad – mõni lchf-inimene sööb päevas 1-2 puuvilja ja kõik on väga hästi. Teine lchf-inimene ei saa eriti piimatooteid süüa – kas hakkab kõht puhitama või ei lange kaal. Eks igaüks teeb oma toiduvalikud ikka ise ja uurib ise katse-eksituse meetodil välja, milline toit olemise heaks teeb. Ja igaüks, kes viskab oma menüüst välja juba vaid teravilja ja suhkru, on kindlalt võidumees.

Aga ikkagi, kui nüüd tahta teha täpselt mingi ettekirjutuse järgi ja soovida mingit programmi punktipealt järgida, siis mida soovitada, kellele lchf-i ja kellele paleot? Nüüd järgnev jutt on teoreetiline, kuna ma ise olen harrastanud vaid lchf-i ja paleo kohta oskan rääkida vaid seda, mida lugenud olen.

Dietdoctor ehk Andreas Eenfeldt ütleb nii, et Paleo sobib väga hästi terve ainevahetusega (tervetele ja normaalkaalus) noorematele inimestele, kes liiguvad palju ja soovivad paremat enesetunnet, võib-olla mõne kilogi veel kaotada. Paleo sisaldab siiski päris palju puuviljasuhkrut, seetõttu ei pruugi see sobida suhkrusõltlastele. Kui suhkrusõltlane pidevalt puuvilju sööb, siis tal ei tekigi suhkrust võõrutust ning isud jäävad alles ja ühtlasi jääb ka ülekaal (jällegi – paleo sobib terve ainevahetusega inimestele, kellel pole suhkrusõltuvust). Kes aga soovib kindla peale kaalulangust, sellele soovitaks alguseks normaalset lchf-i proovida ja kui see tulemusi ei anna, siis ranget lchf-i. Samamoodi on lchf kui rangelt süsivesikuid piirav toitumine kindlasti parem valik 2. tüüpi diabeetikutele. Kellel aga tervisevõidud juba ka liberaalse lchf-iga kergesti kätte tulevad, see saab omale ilmselt ka paleot lubada.

Palju on lugeda olnud ka sellest, et välismaa paleo-koolkondades hakatakse järjest enam ja enam kalorilugemise juurde tagasi jõudma. Eks seegi ole märk sellest, et paleo-toitumine sisaldab võib-olla liiga palju süsivesikuid selleks, et inimese söögiisu automaatselt normaliseeruks. Võimalik on muidugi, et see on ka märk inimeste ebarealistlikest ootustest – kahjuks kõigist ei saa fitnessmodelle, söö nii loomuomast sööki kui tahad ja jäta või kõik süsivesikud oma menüüst välja.

Aga minu põhimõte on siiski selles, et lchfi-i ja paleot ei ole mõtet vastandada. Pigem on nii, et heal lapsel mitu nime ja erinevused rikastavad. Ühele piim, teisele õun J

Lisaks annan filmisoovituse: "The Perfect Human Diet" - kiviaja inimese toitumise üle arutlevad Harvardi jt mainekate ülikoolide teadlased. Film on torrentina saadaval näiteks siin.




pühapäev, 30. märts 2014

Ratatouille 2

Viimasel ajal on meie pere üheks suureks lemmikuks saanud Ratatouille. Sobib imehästi kevadiste esimeste lihagrillimiste kõrvale! Siin veel üks lihtsam retsept Ratatouille-st!


Tükelda köögiviljad (šampinjonid, erinevad suvikõrvitsad, erinevad paprikad, punane sibul, tomat) suurteks tükkideks.

Vala peale oliivõli ja valge veini äädikat. Maitsesta soola ja pipraga. Sega.

Küpseta 225 kraadises ahjus 20 minutit.



reede, 28. märts 2014

Kestvusspordialad ja LCHF


Teen kokkuvõtliku tõlke Andreas Eenfeldti kodulehelt: http://www.kostdoktorn.se/langlopare-valjer-lchf-eller-krossas-konkurrensen
***
Kas trenni saab teha ka ilma süsivesikutega laadimata? Jah-vastus hakkab siinkohal vananema. Mida pikem on jooks, seda vähem on kasu süsivesikutest ning seda olulisem on, et rasvapõletus oleks tipus.

Järjest rohkem kestvussportlasi hakkab nägema suuremas koguses rasva ja väiksemas koguses süsivesikute söömise eeliseid.

Rasvane ja süsivesikuvaene toitumine argipäevaks ning võistluse ajal väikeses koguses süsivesikuid tundub olevat rekordi püstitamise retseptiks. See on tasakaalu leidmine maksimaalse mõju saavutamiseks: liiga palju süsivesikuid suurendab insuliini kogust ja paneb rasvapõletusele piduri peale. Liiga vähe süsivesikuid ja sa kaotad oma turbo-kiiruse. Mõõdukas koguses mõlemat ja sa saad nautida mõlemat, maksimaalse jõuga.

Andreasele saadab kirja ultra-jooksja Frederick Schmidt:


„Olen sporti teinud kogu oma elu ja harrastanud kõikvõimalikke vastupidavusalasid. See viis mind 4. astme tippsportlaste treeneriks õppimiseni Rootsi Suusaliidus ja 6 aastat tagasi hakkasin tegelema ultrajooksuga, see on jooks, mis kestab mitu päeva ja vahel isegi terve nädal ja koosneb kuni 8 etapist.

Üsna varakult avastasin, et süsivesikutega laadimisest ei piisanud ning et mul hakkas kõhus keerama, kui olin mitu päeva järjest erinevaid želeesid ja energiabatoone söönud – ma ei saanud enam niiviisi jätkata. Peale selliste asjade söömist tekkis küll veerand tunniks energiavoog, aga pärast seda olin veel väsinum kui enne. 

Aastal 2009 jooksin ma 60 km jooksu Barcelonas, 7000 m positiivse kõrguserinevusega. Seal õppisin ma sööma võid, juustu, sinki, munapannkooki peekoniga ning jooma spordijoogiks piima – see oli hispaanlastest osalejate jaoks täiesti tavaline, nad pakkusid kõikide söögikordade juures just seda (lisaks ka lahjendatud punast veini), ning alles siis, kui finišini oli jäänud vaid 6 km, pakuti maiustusi ja vett ning siis saime omale ka turbo-kiiruse sisse!


Alates sellest ajast olen ma jooksnud kõik oma jooksud LCHF-i järgi toitudes, muuhulgas Himalaya Stage Race, Trance Alp, Trans Rockies, BAMM ja Kullamannen.“

kolmapäev, 26. märts 2014

Tacomaitsega burgerid või mehhikopärased kotletid


Avastasin hea burgeri- ehk kotletiretsepti. Seni jäid kõiksugu kotletilised-lihapallilised mul alati liiga kõvad, ja selguski, et panin liiga palju mune. Kuna ma hiljuti tegin omale ka taco-maitseainet, siis lisasin vürtsi just sellega. 

Burgerite jaoks läheb vaja:
500 g veisehakkliha (eriti hea jääb Hiiumaa lihatööstuse mahehakklihaga, müügil näiteks Haabersti Rimi maheosakonnas)
1 muna
0,5 dl vahukoort
1 riivitud šalottsibul
paar supilusikatäit mingisugust vürtsikamat tomatikastet (mul oli Rimi Eco Chunky Salsa)
taco-maitseainet, vajadusel soola


Sega taigna koostisosad ja vooli 4 suurt ümmargust burgerit ja prae need kõigepealt pannil mõlemalt poolt pruuniks.
Seejärel küpseta veel 200 kraadises ahjus umbes 10-15 minutit.

Burgeri peale panin paksu tüki maasdameri juustu, tomativiilu ja punase sibula rattaid. Kõrvale veel paar marineeritud kurgiviilu ja seda sama Chunky Salsa kastet.

Siia kõrvale sobib hästi cole-slaw salat: riivitud värske peakapsas ja punase sibula ribad segatud majoneesist, hapukoorest ja sinepist tehtud kastmega.