laupäev, 20. detsember 2014

Slow-cooker, Crock Pot, toidu aeglane küpsetamine

Tegin endale jõulukingi - tellisin amazonist ammu igatsetud slow-cookeri:


Slow cooking ehk toidu aeglane küpsetamine on maailmas leviv trend - toit maitseb paremini, kui seda on pikka aega madalal kuumusel küpsetatud. Iseenesest ei oleks selleks ju mingit eraldi riistapuud tarvis. Aeglast küpsetamist võiks teha puupliidi ahjus pikalt-pikalt, aga mul puupliiti ei ole. Võiks teha ka malmpotiga elektriahjus madalal kuumusel, aga see võtab ikkagi palju elektrit ja elektriahju ju sisse ei jäta, kui ennast kodus ei ole. Seega, et mitte oma elektriarveid taevasse ajada ning et saaks toidu ka üksi ilma järelvalveta koju aeglaselt küpsema jätta, kui ise tööl oled - selleks ongi välja mõeldud Slow Cookerid. Need potikesed on turvalised, võtavad väga vähe elektrit ja loomulikult küpsetavad maitsva toidu. 

Välimine läikiv kiht on küttekeha ja sees on ilus must väljakäiv keraamiline pott, millega võib pärast toidu lauale tõsta.
Minu pott on 5,7 liitrit ja sinna mahub üpris palju, väidetavalt 6 portsjonit. Potti pannakse siis näiteks liha koos või ilma köögiviljadeta, kaas peale ja võib valida kas veidi madalama või kõrgema temperatuuri (80 või 100 kraadi) ning küpsetamise aja. Peale küpsetamisaja lõppu jääb potike automaatselt kuni 6 tunniks toidu soojas hoidmise režiimi, st hoiab toidu 70 kraadi juures. Seega hommikul enne tööd liha sisse, umbes 6-8 tunni pärast see saab valmis, aga toit püsib soe, kuni kõik lõpuks koju jõuavad.

Mul on lisaks veel plaanis oma potiga palju kondipuljongit keetma hakata. Sest nagu öeldakse, Bone broth is the new Bulletproof Coffee :)

Täna proovisin siis esimest korda oma slow-cookerit kasutada. Valisin ribid - et oleks kindla peale minek. Seekord aga ei võtnud ma neid tavalisi Rakvere/Ameerika ribisid, mis on marinaadis, vaid mingid Selveris müüdavad maitsestatud ribid. Kuna nendel marinaadi ei olnud, siis lisasin ise veidi salsakastet ja vett.


Seejärel jätsin liha hauduma. Valisin madalama kuumuse, st 80 kraadi ja 8 tundi, aga tegelikult tundus asi valmis juba 7 tunni pärast ja tagantjärele tark olles oleks võinud isegi 6 tunniga piirduda. Lõpptulemus sai hea - piisavalt mahlane ja mõnus! 



Kui Eestis alles hakkab tagasi jõudma see vanaemade aeglase küpsetamise trend ja slow-cooker pottidest ei olda siinmail valdavalt veel kuuldudki, siis rootslastel on juba  mõnda aega tagasi ilmunud ka raamat aeglasest küpsetamisest LCHF ja Paleo toitumisviisi juures:


Selle raamatu peaksin küll omale tellima, sest praegu tundub, et youtube-i abi ma oma crockpoti juures kasutada ei saa. Ükskõik, millise youtube-i aeglaselt küpsevate ameerika ribide retsepti ma avasin, nõudis see liha kausitäie suhkruga sissehõõrumist ja ühel juhul ka 2 liitri kokakoola sees küpsetamist. No thanks :D :D. Made in USA. Ja meie siin muretseme, kui meil poes müügilolevas ribide marinaadis on 1 g süsivesikuid ;) 




reede, 19. detsember 2014

LCHF Naistelehes


Hiljaaegu palus Naisteleht minult ühe artikli jaoks väikest soovitust, kuidas toime tulla sellega, kui oled pühadejärgselt liiga palju söönud.

Minu vastus oli selline: 

Kõige esimene asi, mida tasub silmas pidada, on sinu enda meelestatus. Ei ole mõtet põdeda selle pärast, mis oli. Tähtsam, kui see, mida sööd jõulude ja uusaasta vahel, on see, mida sööd uusaasta ja jõulude vahel ehk ülejäänud aasta jooksul. Pühade ajal liialdamine on üsna inimlik – kes sööb jälle vanast harjumusest suhkrut ja jahu sisaldavaid toite, kes liialdab LCHF-küpsetiste ja maiustustega. Siinkohal on tähtis sellele punkt panna ja vana hea puhta LCHF-elustiiliga jätkata.

Varu koju head LCHF toidukraami ning jaga oma järelejäänud kommi- ja piparkoogivarud soovijatele laiali. Kui oled juba kogenud LCHF-toituja, siis võid oma uue alguse üsna range teha – süües kõhu täis vaid munast, lihast, kalast, kanast, köögiviljadest, võist ja kookosrasvast. Kui tunned, et päris nii rangeks ei soovi minna, võid lisada eelpoolnimetatud toitudele ka rasvaseid piimatooteid ning veidi marju ja pähkleid. Tähtis on, et sa julgelt head rasva (või, kookosrasv, oliivõli, avokaado) tarbiksid ning sööksid siis, kui kõht on tühi ja lõpetaksid, kui kõht saab täis. Arvesta ka sellega, et uuesti LCHF-iga kohanemine võtab jälle mitu nädalat aega, ükskõik, kas valid rangema või liberaalsema tee. Ära aja end kiirete tulemuste ootamisega stressi, vaid püüa pigem igapäevastele edusammudele keskenduda. Püüa end ka hästi välja puhata, st. igal ööl 8 tundi magada, sest hea uni aitab samuti kaalulangusele kaasa.

Kui vahetult peale patustamispäevi kõht raske on, siis siinkohal on abiks enne igat söögikorda juua klaasitäis vett koos 1 spl õunaäädikaga ning süüa iga toidukorra kõrvale veidi värsket hapukapsast. Väga hästi mõjub ka avokaado söömine hommikuste praemunade kõrvale.




See jutt ilmus siis väikeste nendepoolsete mugandustega tänases Naistelehes. Mul ei ole nende muganduste vastu midagi, millisena see jutt lehes ilmus, aga LCHF toitumisnõustaja ma kohe kindlasti ei ole - kuigi Naistelehes on kirjas :) Selle jaoks peaksin ma Rootsi õppima minema - seal on võimalik lausa mitmes erinevas kohas omandada LCHF toitumisnõustaja amet/sertifikaat. Ja kunagi tulevikus võiks selle täitsa plaani võtta - miks mitte. Aga praegu olen siiski ainult suur LCHF-toitumise fänn, entusiast, fanatt, arvamuse avaldaja - aga kindlasti mitte nõustaja ;)


laupäev, 13. detsember 2014

Miks mulle liberaalne LCHF ei sobi ehk range LCHF-i plussidest


Kindlasti on inimesi, kellele sobib ülimalt hästi liberaalne LCHF.  Need on tavaliselt inimesed, kellel kunagi kaalu ega söömisega mingit tõsisemat probleemi pole olnud. Need kes on eluaeg enam-vähem saledad püsinud ja kes oskavad siis söömist lõpetada, kui kõht täis saab. Nendele inimestele tavaliselt piisab täiesti ka lihtsalt jahu ja suhkru ärajätmisest, et end oma kehas veel paremini tunda. Aga täna ei räägi ma neist, vaid selgitan, miks mulle isiklikult sobib palju paremini range LCHF.

Mulle on LCHF-toitumise juures kõige tähtsamaks asjaks vabanemine oma söögiorjusest, sest mul on varasemalt olnud raskusi mõõduka söömisega. Ja selle toreda asja nagu söögiorjusest vabanemine tagab ketoos ja mitte miski muu. Ja mida tugevam ketoos, seda parem. Miks? Kohe selgitan.

Kui ma 2013. aasta alguses alustasin LCHF toitumisega, olin tugevas ülekaalus. Esialgu tegin tsipakene liberaalsemat LCHF-i (ehk siis minu menüüsse kuulusid ka rasvased piimatooted, täpselt nii, nagu on kirjas materjalis LCHF Algajatele, mida ma täpselt näpuga järge ajades järgisin: see lehepatakas oli mul igapäevaselt köögilaua peal), aga ajapikku jätsin piimatooteid järjest vähemaks, kui kaalu rohkem alla oli läinud. Üsna kohe peale LCHF-toitumisega alustamist tekkis mul tugev ketoos (atsetooni hingeõhk, söögiisu kadumine ja energiatulv andsid sellest märku) ja kaal langes tõesti algusest peale iga päeva ja iga nädalaga – võiks öelda isegi, et mängleva kergusega. Vähem kui aasta pärast ehk siis 2013. aasta lõpuks olin ilma suurema vaevata alla võtnud üle 30 kilo. Tol hetkel oleksin tahtnud küll tegelikult veel 10-15 kg alla võtta, aga ühtlasi hakkas mind huvitama ka LCHF-küpsetuskunst. Enne seda ehk oma kaalulangetamise ajal ma eriti LCHF-küpsetistega mänginud ei olnud. Kaalulanguse ajal sõin ikka korralikku sööki: muna ja liha ja rasvast kastet ja natuke köögivilju kõrvale.

Paraku olid minu LCHF-küpsetuskunsti avastamisel omad tagajärjed. Nimelt kadus ketoos, kadus huvipuudus toidu suhtes ja kadus ka see suur energiatulv, mis korraliku ketoosiga kaasneb. Enam ei liikunud ka kaal allapoole. Jah, kaal püsis õnneks laias laastus enam-vähem sama, vahepeal tuli küll 3-4 kilo juurde, sõltuvalt sellest, kui palju LCHF-maiustusi ma parajasti söönud olin. Aga riided mahtusid selga ja üldiselt väljanägemine jäi ikka samaks. Küll aga ei olnud päris sama enam minu enesetunne. Ma ju olin LCHF-i kõige suurema boonusena näinud siiski oma söögiorjusest vabanemist, seda, et ma ei pea mõtlema kogu aeg söögile, oma isudele “millegi hea” järele – nüüd oli see kadunud, pidevalt oli mõte, et mida head veel võiks kokku vaaritada. Avage instagrammis tag #lchf ja ideid peaks jaguma pikaks ajaks :)  

Ma ise mõtlesin millegipärast, et pole hullu, kui ma teen nädala sees ranget LCHF-i, mis need nädalavahetuse küpsetamised, LCHF-kommid, fudged ja mandlikreemid siis ära ei ole. Kahjuks olin aga valearvestuse teinud. Ketoosiga ei kohaneta nimelt paari päevaga. Korralik ketoosiga adapteerumine võib aega võtta 3 nädalat kuni 6 kuud. Sõltuvalt sellest, millises seisukorras on kellegi ainevahetus ja organismi üldine seisund. Minust oli narr arvata, et kui ma nädalavahetusel ketoosist välja tulen, et siis nädala sees range LCHF midagi muudab. Ok, see aitas mul oma kaalu üldjoontes säilitada, aga kerge ei ole see olnud – kui kogu aeg pead ketoosi puudusel oma isudega maadlema. Et siis nädalavahetusel oma isudele jälle mingis liberaalse LCHF-i vormis järele anda.

Veidi rohkem kui kuu aja eest avastasin enda jaoks uuesti range ketogeense toitumise tänu sellisele toredale inimesele nagu Stephanie Keto Person (kellest kuulsin esimest korda meie Facebooki grupist LCHF/Eesti). Stephanie on endine professionaalne skateboarder, kes on viimased 5 aastat vahetpidamata ketoosis olnud. Tema rasvaprotsent on alla 10, ta teeb lõbu pärast iga päev tugevat jõutrenni, aga ei mingit cardiot. Tema keto-toidusoovitus on 80% rasva, 15% valku ja 5% süsivesikuid (rohelistest lehtköögiviljadest). Asusin youtube-ist Stephanie videokanalit vaatama ja uusi-vanu teadmisi ammutama-meelde tuletama. Selgusidki vanad tõed, mille ma vahepeal justkui unustanud olin: selleks, et ketoos ehk rasvalõke kenasti põleda saaks, tuleb ranget LCHF-i teha pidevalt, iga päev, ilma laupäevase LCHF koogita :) Ketoosiga kohanemine on pikem protsess kui esmaspäevast reedeni. See võtab aega vähemalt kolm nädalat, mõnel inimesel isegi kuus kuud. Keha peab puhastuma sissesöödud mürkidest ja taastuma erinevatest varem tehtud toitumisvigadest.

Jätsin oma menüüst välja kõik piimatooted peale või (kord nädalas, kui omletti teen, siis kasutan, tõsi küll, 1-2 spl vahukoort), aga igapäevased mitmed kohvitassid koos 1 dl vahukoorega on minu jaoks lõppenud. Jätsin ka ära pähklid ja mandlid mistahes kujul – mandlivõi, pähklivõi, mandlijahu, pähklijahu, soolamandlid, pähklid jms. Muidugi on näiteks soolaga makadaamia pähklid ju hiiglama head reedeõhtuse lõõgastava veiniklaasi kõrvale, kas pole – aga ketoos ON parem. Selle vabaduse ja energialaksu vastu ei saa midagi muud.

Aga loomulikult oli ka minul uuesti ketoosiga korralikult kohanemine paganama raske. Esimestel nädalatel pea valutas, söögiisud olid endiselt kummitamas, väsimus, loidus – ja ega siis muu elu sellepärast seisma ei jäänud. Kõik tööd ja tegemised tuli ju sellise oleku kõrvalt ikkagi ära teha. Aga ma teadsin, mis mind ees ootab ja kannatasin ära. Kõige raskem oli nädalavahetustel – olin ju aasta aega harjunud küll nädala sees ranget LCHF-i harrastama, aga nädalavahetuseti olin samas harjunud ennast hea ja paremaga premeerima. Esimesed kolm nädalat püsis ka kaal nagu kivikuju liikumatuna, mingi veekaal kukkus vist küll esimesel nädalal, aga tegelikult ei muutunud midagi enne, kui jõudis kohale ketoos. Vot kus siis hakkas kaal jälle, nagu minu kaalulangetamise esimesel aastalgi, iga päevaga kukkuma. Nüüd olen jälle oma aastataguse miinimumi lähedal ja jälgin huviga, mis edasi saama hakkab.


Tegelikult ei ole mulle kaalunumber praegu üldsegi primaarne. Ma juba olen sellega praegu üsna rahul – arvestades, kust ma alustasin. No muidugi, kes meist ei tahaks olla saledam ja rikkam ja ilusam jne :) Aga minu jaoks oluliselt tähtsam on siiski ketoosiga kaasnev energiatulv ja see kindlustunne – et ma ei ole oma söömise ja isude ori, et mul ei ole tarvis karta, et äkki kaob mul kogu see uus normaalne toitumine käest – see hirm oli siis täiesti reaalne, kui ma oma liberaalse LCHF-i tõttu enam korralikult ketoosis ei püsinud ja kõiksugu isud kummitasid. Need isud ei olnud mul küll tavaliselt suhkru ja jahu järele, vaid just suures koguses LCHF-maiustuste järele. Ei olnud mingi probleem ühe reede õhtuga ära süüa purk mandlivõid, paar questbari, kotitäis soolapähkleid ja veel nt mingit LCHF-kooki. Juurde muidugi mitu tassitäit kohvi vahukoorega või klaasike veini. See ei ole ju normaalne, see on toidusõltuvus ilma ilmsete süsivesikuteta.

Mida ma siis praegu teistmoodi teen ja söön? Ma endiselt ei piira oma toidukoguseid, ma võtan seda peaaegu nagu oma “inimõiguste rikkumisena”, kui peaksin oma toidukoguseid väga mõõtma ja kaaluma ja piirama hakkama või tühja kõhuga laua juurest lahkuma. Selles suhtes olen üsna kategooriline – söön kuni kõht ei ole enam tühi. Õnneks tagab ketoos iseenesest selle, et tunnen, millal aitab.

Hommikul joon kõigepealt ühe klaasi vett 1 spl õunaäädikaga. Seejärel söön. Üks korralik rasvakohv (milles võid ja kookosrasva on nii palju, et lusikas peaaegu püsti seisab), mille peale puistan kergelt kaneeli. Söön tavaliselt sinna juurde ühe avokaado ja 1-2 muna ning veel mingeid mereande (krevette või lõhet või sardiine või makrelli vms). Ikka nii, et kõht saab korralikult täis. See on umbes 8-ajal.



Järgmine kord söön õhtupoole. Vahel alustan kella 4-ajal kondipuljongi ja/või rasvakohviga ning sooja sööki söön kuidas juhtub, kas kohe peale kondipuljongit ja/või rasvakohvi või mõni tund hiljem, oleneb, millal mul toit valmis saab. Söön siis tavaliselt mingit liha ja köögivilja. Eile oli nt rasvane pardi rinnafilee koos pardirasvas praetud spinatiga, üleeile peekonisse keeratud sea sisefilee ja hapukapsas, enne seda ahjuforell, brokoli ja hapukapsas.



Kui soovid ketoosiga kenasti kohaneda, siis soovitab Stephanie Keto Person vältida kindlasti igasugust alkoholi ja kõiksugu pähkleid, mandleid ja nendest valmistatud tooteid ning piima (eelkõige juustuga kiputakse liialdama). Juust ei sisalda küll süsivesikuid, aga sisaldab piimavalku ehk kaseiini, mis tõstab insuliinitaset ning mis ühtlasi ei lase ketoosil hästi tekkida. Pähklid-mandlid sisaldavad üsna arvestataval määral süsivesikuid ning mõjuvad seedimisele halvasti. Lisaks on neis ka omajagu omega6 rasvhappeid. Veinis ei ole küll palju süsivesikuid, aga organism tegeleb peale joomist hoopis alkoholi lõhustamisega ega keskendu enam ketoonide tootmisele-kasutamisele.

Millega siis üldse võiks maiustada mõnikord, kui tõesti tunned, et ikkagi vaja on? Vahel harva, rõhutan veelkord, vahel harva. Stephanie arvates on OK asjad kõiksugu kookostooted - kookosjahud, kookoskoored, kookoshelbed ja kookoskreemid, lisaks kasutab ta ise ka mõnikord looduslikke magustajaid.

Ja nendest asjadest annab vajadusel juba nii mõndagi kokku võluda – kookosjahust ja kookoskoorest valmivad keto-pannkoogid või hommikupuder, kookoskreemi võib süüa otse pakist; kookoskoore, želatiini ja piparkoogimaitseaine koosmõjul valmib mõnus tarretis. Või kasvõi üks väike LCHF-bounty 85% šokolaadiga. Keto-pannkooke ja kookoskoore tarretist olen viimasel ajal ise ka paar korda teinud, aga kuna olen praegu korralikus ja tugevas ketoosis, siis erilist vajadust ei ole õnneks selliste lisade järele tundnud. Ja see, et ma erilist vajadust pole tundnud (=ükskõiksus söömise suhtes), on minu jaoks tunduvalt rohkem väärt kui see, et ma tänasel päeval kaalun umbes 4-5 kilo vähem kui mõned kuud tagasi :)







reede, 5. detsember 2014

Keto-pannkoogid ja sushirullid

Tänane vaba päeva hommikusöök oli mul tavapärasest tööhommiku muna+avokaado+veel midagi veidi keerulisem, aga täiesti keto-keto :)

Stephanie Keto Person ütleb, et mandlijahu ei aita kuidagi ketoosiga kohandumisele kaasa ning on halb seedsesüsteemile ja ma olin seda enda enesetunde pealt varemgi märganud. Kui sõin midagi mandlijahust või mistahes kujul mandleid/pähkleid, siis olgu nende süsivesikusisaldus nii madal kui tahes, kaotas nende söömine minul ilmselt kohe ketoosi - see väljendus selles, et söögiisu tõusis ja ma ei suutnud kogustega piiri pidada.

Stephanie Keto Person sööb ise iga päev hommikusöögiks sändvitši, mille leivaliseks põhjaks on munast, kookosjahust ja linaseemnejahust tehtud pannkoogid. Nende pätsikeste vahele paneb ta siis ohtralt rasva ja mõõdukalt valku ja rohelisi lehti.  Ta ütleb, et kookosjahu on väga ok kasutada, eriti kui leida veel madala süsivesikusisaldusega kookosjahu (ettevaatust, ökopoodides on tavalised kookosjahud 25 g sv, aga olen näinud ka 59 g sv!). Õnneks on mul kohe omast käest võtta meie LCHF Poes müügil olev ja rootsi lchf-ikate kõige lemmikum Amanprana kookoskiujahu, milles on tõesti väga vähe süsivesikuid (4-9 g) ja mis on hästi peene tekstuuriga, st kohandub hästi igasuguste tainastega. Proovisin siis täna ära need keto-pannkoogid ühe oma blogi varasema pannkoogiretsepti eeskujul.

Kahe pannkoogi tegemiseks läheb vaja:
1 muna
1 spl sulatatud võid
1 spl vett või kookoskoort
1 spl Amanprana kookosjahu

Sulata või, lase veidi jahtuda, sega vispliga või sisse muna, vedelik ja kookosjahu. Küpseta pannil keskmisel kuumusel pannkoogivormides, siis jäävad mõnusad paksud pannikad, mis ei voola laiali. Lase jahtuda ja serveeri sobiva võileivakattega. Ma panin võid ja kala.


Lisaks tegin veel LCHF/Eesti fb-grupist inspireerituna ühe norirulli - keerasin norilehe (1 leht annab umbes 1 g sv ning nori ehk merevetikas on väga kasulik kilpnäärme ergutaja) sisse eilset ahjuforelli, avokaadot ja veidi Rimi Eco salsakastet.




Kogu hommikusöök sisaldas lisaks veel ühe rasvakohvi kaneeliga ja nägi välja selline:





neljapäev, 4. detsember 2014

Keto kalapäev :)

Harrastan juba üle kuu aja ranget keto-toitumist ja asi toimib väga hästi, nii enesetundes kui kaalu peal. Varsti kirjutan sellest kõigest pikemalt, aga kes oodata ei kannata, neil soovitan vaadata sellist youtube kanalit nagu Stephanie Keto Person - inspiratsioon, energia ja keto-nipid garanteeritud :) Huumor samuti :) Stephanie õpetuse järgi ei söö ma pähkleid, juustu ega muid piimatooteid ega joo veini. Tema õpetuse vastu käib see, et ma endiselt joon kohvi (1-2 tassi päevas) ja seda ma praegu ära ei jäta ka. Õnneks see kohv mul praegu ei paista segavat ei kaalulangust ega üldist head ketoosi-enesetunnet :)

Aga sellest "range keto-toitumise" peakirjast ei ole vaja lasta end muidugi ehmatada ega arvata, et ma nüüd kuidagi väga askeetlikuks olen muutunud. Kaugel sellest! Ma söön endiselt hästi ja maitsvalt ning oma toidukoguseid ma ei kaalu ega loe :) Söön nii palju, kuni kõht ei ole enam tühi.

Selline nägi välja minu tänane menüü:

Hommikusöök (veidi enne kl 8):
üks keedetud talumuna
Rootsi krevetisalat ehk Skagenröra (1 tops nõrutatud krevette, 1 tilluke šalottsibul, tilli, sidrunimahla, majoneesi)
1 avokaado
üks rasvakohv kaneeli ja ohtra või-kookosrasvaga



Vahepala (umbes kl 16):
1 tassitäis kondipuljongit
1 rasvakohv kaneeli ja ohtra või-kookosrasvaga

Õhtusöök (umbes kl 18):
ahjuforell
brokoli sulavõiga
hapukapsas



teisipäev, 2. detsember 2014

Cajun maitselised kanakoivad kookosekattega

Kuna keedan ja katsetan palju kondipuljongeid, siis valin praegu õhtusöögimenüüd selle järgi, kuidas palju konte tekiks :) Eile tegin ülimaitsvat ribi, täna kanakoibi. Tahan seekordse puljongi teha kodus järelejäänud kontidest, mitte nendest külmutatud kontidest, kus on mitte just kõige meeldivamat liha peal. Seekord proovin teha ainult kondi-kondipuljongit.

Aga nüüd siis tänase kana juurde.

Tahtsin midagi uut proovida ja improviseerisin.

Tõstsin kanakoivad ahjuvormi põhja, maitsestasin kergelt soola ja pipraga. Tõstsin igale kanakoivale peale 1-2 spl sulavõid. Seejärel raputasin peale kaneeli ja mehhikopärast Cajun ökoloogilist maitseainet. Kõige peale veel väga madala süsivesikusisaldusega Eldorado kookoshelbeid.

Enne ahjupanekut nägi asi välja selline

Seejärel panin ahju küpsema, umbes 30 minutit 200-kraadises ahjus ja valmis see oligi.



Ja minu õhtusöök: hapukapsas, hautatud brokoli sulavõiga, 2 kanakoiba. 
(Enne õhtusööki olin joonud veel ühe tassi kondipuljongit ja ühe rasvakohvi).

Jah, nagu piltide taustal paistab, nii ongi - meil on juba kuusk toas :) Kõik lõhnab hästi ja loob jõulumeeleolu - ma tahan kuuske ikka pikalt nautida, seepärast tõimegi nii vara juba tuppa. Peab hoolsalt kastma, et liiga kiiresti ei pudiseks!





neljapäev, 27. november 2014

Pasteet


Tekkis isu mõnusa ja lihtsa koduse pasteedi järele.

Vaja läheb:
ca 100 g võid
ca 600 g veisemaksa
ca 200-300 g seapekki
1-2 porgandit
1 sibul
soola, pipart, jahvatatud muskaatpähklit.


Kõigepealt tuleb maks ja pekk tükkideks lõigata ja kiirelt ca 1 spl võis pruuniks praadida. Maitsestada soola ja pipraga. Seejärel vesi peale, tükeldatud porgand ja sibul sisse ja umbes tunnike madalal kuumusel podiseda lasta. Siis tõstin vahukulbiga maksatükid, pekitükid, sibula ja porgandi köögikombaini, lisasin veel veidi soola ja pipart ning muskaatpähklit ja suurema tüki võid. Köögikombainis lasin kõik parajalt peeneks.

Seejärel tõstsin topsidesse ja need nüüd järjest vähenevad külmkapist :)

NB! Kogu partii sisaldab ligi 30 g süsivesikuid, seega seda pasteeti peaks ikka päevadeks jätkuma. Mul tuli 6 desserttopsi täit (pildi tegemise ajaks oli üks juba söödud), seega ühes topsis ca 5 g sv. Süsivesikuid annavad siin maks (2,2 g sv/100 g), porgand (7,7 g), sibul (6 g).






teisipäev, 25. november 2014

Peekonikattega sea sisefilee



Olen seda rooga varemgi teinud ja see on osutunud mu pereliikmete suureks lemmik-õhtusöögiks. Tegin täna seepärast kohe kaks fileed - parem jäägu üle kui tulgu puudu :)

Vaja läheb:
2 sea sisefileed
ca 10 päikesekuivatatud tomatit (kui hoolega otsida, siis leiab ka sellise, mis ei ole kahjulikus päevalilleõlis)
soola, pipart
2 pakki ameerika peekonit

Maitsesta seafileed soola ja pipraga.
Lõika kummagi filee sisse 3-4 cm sügavune sisselõige ja piki sinna tükeldatud päikesekuivatatud tomateid.
Rulli fileedele ümber peekoniviilud.



Küpseta 200 kraadises ahjus umbes pool tundi või kui viitsid termomeetriga mõõta, siis kuni liha sisetemperatuur on umbes 65-70 kraadi. Ma ei mõõtnud seekord midagi, vaatasin, millal peekon pealt kuldseks muutus ja võtsin välja - tuli välja, et täitsa õigel ajal :)


Jäta peale ahjust väljavõtmist liha umbes 15 minutiks hõbepaberi alla "puhkama", seejärel lõika parajad viilud.


Serveerisin seda toitu koos võis praetud beebispinati lehtedega, teised pereliikmed raputasid spinatile ka riivjuustu peale, aga ma ajan praegu ranget joont (ei mingit juustu, koort ega ühtki muud piimatoodet peale puhta või :))







teisipäev, 18. november 2014

LCHF piparkoogid



Jõuluaja lähenedes tekib paljudel endistel suhkrusööjatel siiski isu piparkookide järele :) Ma tegin eelmisel aastal mitu partiid piparkooke selle retsepti järgi: http://lchfeesti.blogspot.com/2013/12/lchf-piparkoogid.html (kohendasin selles retseptis praegu magustajate osa aktuaalsemaks) ja need piparkoogid jäid minu arvates tõeliselt mõnusad präänikud.

Sel aastal on plaanis katsetada kaht retsepti. Valin oma retseptid hoolikalt ja kindlast allikast, mida tean usaldada. Esimene on meie Bakery+ magustaja autori ja kuulsa LCHF-kokaraamatute autori Marianni retsept, mis pärineb siit: http://mariannslchf.se/pepparkakor-krispiga/

Marianni piparkoogid

ca 50 krõbedat väikest piparkooki

75 g sulatatud võid
2 munavalget
2 dl mandlijahu
1,5 spl Amanprana kookosjahu
2 spl fiberhuski
1,5 spl bakery+
0,5 spl jahvatatud ingverit
0,5 spl kaneeli
0,5 tl jahvatatud nelki
0,5 tl kardemoni
(või umbes 1,5 msk piparkoogimaitseainet)
1 tl söögisoodat

Sulata või koos maitseainetega ja lase veidi jahtuda. Klopi munavalge käsivispliga kergelt lahti. Sega see maitseainevõi hulka.
Sega ülejäänud kuivained ja sega need hoolikalt puidust lusikaga või-munasegu hulka ja sõtku taigen ühtlaseks.
Jäta taigen üle öö seisma, seda võib ka külmutada, aga võib ka kohe küpsetada.

Rulli kahe küpsetuspaberi vahel õhukeseks plaadiks, lõika vormidega piparkoogid välja ja tõsta need küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Võid need sinna üsna tihedalt laduda, kuna need ei paisu. 
Küpseta 175 kraadises ahjus 10-15 minutit, ära neid liiga vara ahjust välja võta, muidu jäävad seest pehmed. Lase plaadil jahtuda ja tõsta seejärel restile jahtuma ning säilita lõpuks küpsisepurgis.

***

Teine retsept pärineb ka väga kuulsalt Rootsi LCHF-toidublogijalt Birgitta Höglundilt. Ta oli alguses puhtalt LCHF-retseptikirjutaja, aga läks mingi aeg Paleo poole üle. Tema piparkoogiretsept pärineb siit: https://birgittahoglundsmat.wordpress.com/2011/11/27/lchf-pepparkakor-till-1a-advent/

Birgitta piparkoogid



ca 20 paksu piparkoogi-präänikut

100 gr võid
2 ml jahvatatud nelki
2 ml jahvatatud kardemoni
2 ml jahvatatud kaneeli
1 ml jahvatatud ingverit
2 dl mandlijahu
2 spl Fiberhuski
2 spl mett (Paleo toitujatele) või 2 spl Sötini või 1 tl Bakery+ (LCHF toitujatele)
1 muna

Pane või ja maitseained potti. Aja kiirelt keema, sega hoolikalt ja lase seejärel veidi jahtuda. Sega sisse magustaja.
Sega omavahel mandlijahu ja fiberhusk. Sega see kokku maitseaine-võiseguga. Kõige lõpuks sega hulka muna, sega hoolikalt taigen ühtlaseks.
Pane taigen umbes pooleks tunniks külma. Veereta supilusikatäie suurused pallid ja tee lamedaks. Pane küpsetuspaberile ja vajuta kahvliga igale präänikule muster peale.
Küpseta 200° ahjus 10-12 minutit. Tõsta resti peale jahtuma. Neid võib ka sügavkülmutada.

***

Ja kõige lihtsamad LCHF-piparkoogid valmivad üldsegi Bagerina piparkoogi küpsetussegust :)


Bagerina LCHF-märgistusega süsivesikuvaene piparkookide küpsetamise valmissegu sisaldab samuti vaid kõige puhtamaid ökoloogilisi ja koduseid koostisosi: mandlijahu, kookosjahu, erütrtiool, fiberhusk, küpsetuspulber, kaneel, kardemon ja nelk. Küpseta maitsvaid LCHF piparkooke lihtsalt ja ometi puhtalt!

Juurde on vaja:
100 g võid
2 munavalget

Valmistamine:
1. Tee taigen päev varem valmis ja pane külmkappi.
2. Taigna valmistamiseks sulata 100 g võid, lisa sötin+maitseained väiksest kotist ja sega läbi.
3. Sega hulka küpsetussegu.
4. Vahusta munavalged tugevaks vahuks.
5. Sega vahustatud munavalge taignasse.
6. Vooli rull ja mähi see võileivakilesse. Jäta 1 päevaks külmkappi.
7. Soojenda ahi 200 kraadini.
8. Rulli taigen kahe küpsetuspaberi vahel lahti ja lõika piparkoogivormidega taignast kujukesed välja.
9. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud plaadile.
10. Küpseta ahju keskosas ca 8 minutit.


Kõige lõpuks veel seda ka, et kelle esimeseks eesmärgiks on ketoos, need söögu muna ja peekonit edasi ja piparkoogid jäägu vaid üliharvadeks maiustamise hetkedeks, kaalulangus võib mõneks ajaks peatuda :)


pühapäev, 16. november 2014

Kollased prillid ehk 'blue light blockers'


Mulle on viimasel ajal silma hakanud, et paljud välismaised low-carb asjatundjad on hakanud suure vaimustusega rääkima kollastest prillidest :) Näiteks Rootsi blogija Martina räägib neist siin ja minu uus lemmik Stephanie "Keto Person" siin ja siin.

Asja mõte on selles, et tänapäeva inimene viibib väga palju sinise valguse ehk ekraanide mõjuväljas (telefon, arvuti, telekas). Sinine valgus aga on päeva ja erksuse valgus, see peletab une ja teeb erksaks - õhtul, kui peaksime uinuma. Kui sinist valgust tuleb valel ajal ehk siis, kui me peaks juba magama minema, ei tule meil enam und. Aga liiga vähe magamist tõstab stressihormooni kortisooli taset meie kehas, mistõttu ladestame rohkem rasva ja tunneme end muidu halvemini. 

Selle sinise valguse blokeerimiseks on välja mõeldud erinevaid kollaseid-punaseid tooteid. On olemas mobiiliäppe, mis su telefoniekraani peale päikeseloojangut kollase filtriga katavad, on võimalik kanda kollaseid prille.

Martina, kes hiljuti Shanghaisse kolis, ütles, et blue light blocking on seal praegu suur trend. Õhtupoole on paljudel kollased prillid ees - et õigel ajal hea uni tuleks.

Stephanie ütleb sinist valgust blokeerivate kollaste prillide kohta järgmist: 

Sinine valgus tõstab sinu kortisoolitaset, mis tõstab su vere glükoositaset, mis tõstab põletikku, mis põhjustab omakorda kortisooli ehk stressihormooni tootmist ja rikub su keha ööpäevast rütmi. 

Magama tuleks minna kella 22-22:30-ks, et oleks hea ööpäevane rütm. Selleks aga, et uni kella 10 paiku tuleks, võiks õhtupoole (alates sellest hetkest, kui väljas on pimedaks läinud) kanda kollaseid prille, mis ei lase sinisel valgusel sind mõjutada. On küll natuke naljakas, aga väidetavalt tuleb uni paremini :)

Ma ei ole omale veel kollaseid prille soetanud, aga kasutan õhtuti nagunii nahahoolduseks intensiivse kollase-punase valgusega led-lumitherapisti ja selle all olen küll mitmeid kordi magama jäänud :)

Rohkem infot minu aparaadi kohta võib leida siit: http://www.filorga.com/fr_en/lumitherapist.html ja Eestis on see saadaval ilukliinikus Dermamed. Kiidan seda väga - mõjub hästi nahale ja unerütmile!

Ka siin Postimehe artiklis räägitakse, et sinine valgus äratab ja ergutab, aga oranž uinutab: http://tervis.postimees.ee/2734882/helendavad-ekraanid-voivad-rikkuda-ooune

laupäev, 15. november 2014

Kuidas oma olemine LCHF-i raames veel paremaks teha

Tänu meie vahvale Facebooki grupile LCHF/Eesti saan järjest uusi nippe, mis ei puudutagi otseselt sööki ja kaalulangetamist, vaid ka kõike muud. Jagan mõnda sealt targematelt kuuldud nippi siingi, mida nüüd viimasel ajal ise kasutama olen hakanud.



  • Õunaäädikas - ca pool tundi enne igat toidukorda joon klaasi vett koos 1 spl õunaäädikaga, see on seedeensüümide turgutamiseks, seenhaiguste vastu, puhastab maksa, hoiab ketoosi, parandab lümfiringet, vähendab tselluliiti, annab hea une, tasakaalustab pH. Kellel on LCHF-i tõttu probleeme kõhukinnisusega, siis õunaäädika võtmine pool tundi enne sööki lahendab selle mure kiiresti.
  • Avokaado - iga päev söön vähemalt ühe avokaado, see on parim kaaliumi allikas, lisaks hea rasv, sisaldab omega 3 rasvhappeid ja E-vitamiini.
  • Hapukapsas - iga päev söön õhtusöögi kõrvale mõned suutäied värsket hapukapsast (nb! tuleb otsida poest ilma suhkruta hapukapsas). Hapukapsa sees on kõhule head piimhappebakterid, palju C- ja B-vitamiini.
  • Kondipuljong - püüan iga päev tassikese isekeedetud kondipuljongit juua, see tasakaalustab elektrolüüte ning annab olulisi mineraalaineid. "Supertoit, mis tugevdab immuunsust, ravib soolestikku, põletab rasva, kiirendab ainevahetust. Sisaldab mineraalaineid, aminohappeid ja ülikasulikku rasva. Eriti vajalik peale haigusest taastumist. "
  • Želatiin - kuna želatiini valmistatakse samuti looma kontidest, siis on sellel samasugused head omadused nagu kondipuljongil. Ma valmistan omale paar korda nädalas mõnusa magustoidu  želatiiniga Blue Dragon kookoskoorest, mille maitsestan näiteks piparkoogimaitseainega. 
  • Kaneel rasvakohvi peal - lisaks maitseelamusele, mida annab kaneeliga rasvakohv, sisaldab kaneel ka mangaani, magneesiumit, antioksüdante, turgutab ainevahetust.
  • Tsink - reguleerib hormoone, tugevdab immuunsust, kiirendab haavade parandamist, on tähtis komponent A-vitamiini sünteesis, väsinud nahale ja limaskestadele, katkevate juuste ja lõhenevate küünte korral. Praegu võtan 1 tableti Zn kelasini päevas, aga edaspidi on plaanis seda iHerbist tellida. 
  • Magneesium toidulisandina - Magneesium Kelasini olen tarvitanud juba aastaid. Seda tuleks võtta õhtuti vähemalt 2 h peale viimast söögikorda. Lihaskrampide vältimiseks, lihaste lõõgastamiseks, südame heaoluks, väsimuse ja stressi korral. Hiljuti ostsin prooviks ka ühe purgi Soome toodanguna valminud Magnex B6 (magneesiumtsitraat+b6 vitamiin). See tundub ka hea, aga jällegi - järgmine kord tellin iHerbist odavamalt.
  • D-vitamiin toidulisandina - D-vitamiinist on palju juttu olnud. Mina võtan praegu 5000 IU päevas ja tellisin juba iHerbist ülisoodsa hinnaga vastava doosiga D3 oliivõlikapslid. 
  • Omega-3 toidulisandina - Omega 3 väldib põletiku teket kehas, aitab ajurakke üles ehitada. Pikemalt juttu siin. Kõige parem Omega 3 pärineb muidugi loodusest (mitte kasvandusest) püütud kaladest, aga kui on oht, et neid igapäevaselt väga palju ei saa, siis on hea kalaõli pudelist juurde võtta. Mina võtan Lysi kalamaksaõli, kuna seal on kõige suurem kogus EPA-DHA. Meeldiv sidrunimaitse peidab ebameeldiva kalamaitse ära. 
  • Merevetikad, sushi nori, spirulina - turgutavad kilpnääret. Leidsin hiljuti Solarise toidupoest nori chipsid, vähe süsivesikuid, mõnus maitse - ja kasulikud :)
Lõpetuseks tahan öelda seda, et kõik need LISANDID ei taga head tervist ja enesetunnet ILMA õige toitumiseta. Kõigepealt siiski puhas loomulik toit - liha, muna, kala, kana, köögiviljad, või, oliivõli, kookosrasv ja siis sinna juurde täiustuseks kõik need eelpool nimetatud võtted!









Lõherullid sushi stiilis

Kuulsalt Rootsi LCHF-toidublogijalt Åselt sain jälle ühe uue ja isuäratava söögiidee, mida täna hommikul väikeste mugandustega proovisin: http://56kilo.se/laxrullar-sushistyle-och-en-efter/


Mina tegin lihtsama variandi:

100 g viilutatud lõhet
Philadelphia toorjuustu (läks umbes 100 g)
avokaadot (rullidesse läks pool)
seesamiseemneid

Raputasin seemned taldrikule, panin lõheviilu seemnete peale, määrisin lõheviilu peale toorjuustu ja panin avokaadotükid vahele. Rullisin kokku ja lõikasin iga rulli pooleks (et jääks ilus sirge lõikepind ja oleks näha, mis on rulli sees). Valmis! Kõrvale sõin veel teise poole avokaadost ja jõin ühe suure rasvakohvi.

Åse lisas oma rullidele veidi rohkem vürtsi: ta kasutas mädarõikamaitselist toorjuustu (kui poest ei leia sellist, võib ise philadelphia sisse 1-2 tl mädarõigast segada), lisaks segas ta toorjuustu sisse ka veidi wasabit ja serveeris valmis rulle sojakastme ja wasabiga.





kolmapäev, 12. november 2014

Pardikoivad Jamie Oliveri järgi


Üheks meie pere lemmiktoiduks on seest pooltoores prantsusepärane pardi rinnafilee õhukesteks viiludeks lõigatuna, mida aeg-ajalt ikka valmistan. Kõigile pereliikmetele maitseb see nii väga, et alles ei jää kunagi raasugi :) Tahtsin täna jälle seda teha, aga kahjuks oli poest kõik pardirinnafilee parasjagu otsa saanud ja samas jällegi pardikoivad soodushinnaga. Mõtlesin siis, et mis seal ikka - tuleb lõpuks ka pardikoivad järele proovida. Ikkagi hea rasvane kraam ja kiidetakse ju palju!

Ja tõpoolest, ka minu arvates on pardikoivad väga, väga mõnusad - kuigi hoopis teistsugused kui pardi rinnafilee. Kui rinnafilee on hea medium-küpsetusastmes ja veidi punakana, siis koivad on rohkem Pulled Porki meenutav ülipehme ja suussulav suutäis. Erinevad, kuid väga head on mõlemad.

Kuna valmistasin pardikoibi esimest korda, siis otsustasin tugineda mõnele väga kindlale retseptile ning elu on näidanud, et Jamiet võib alati usaldada :) Kasutasin väikeste mugandustega seda õpetust: http://www.jamieoliver.com/recipes/member-recipes/recipe-detail/4180/

Koivad läksid nahk allpool kuivale pannile ja praadisin neid seal kuni nahk läks pruunikaks ja hinnaline rasv välja nõrgus.

Seejärel läksid koivad suurde malmpotti, nahk üleval pool.  Poti põhja panin mõned loorberilehed. Maitsestasin koibi pealt (naha poolt) roosa soola, pipra ja Harissa värske mündilõhnalise maitseainega.

potis koos sibula, puljongi ja maitseainetega

Köögikombainis lasin hästi peeneks ühe suure sibula. Praadisin selle pannil pardirasvas klaasjaks ja valasin sibula ja pardirasva potti koibadele peale. Veidi kondipuljongit ka, nii et peaaegu koivad ära katab (seekord ei hakanud Jamie järgi vermutit lisama - teinekord proovin ära!), kaas peale ja kuumus kergeks podinaks vaid. Nüüd võis selle toidu vähemalt kaheks tunniks unustada, ma lasin vist isegi 2,5 h tal seal pehmeneda.

Ja tulemus oligi oivaline, mis oivaline :) Peale naha söömist nägi liha välja just selline - punane, pehme ja hõrk:



Ja kogu õhtusöök oli selline:

Lisandiks hapukapsas ja 
spinat (võis praetud beebispinati lehed, peale vahukoor ja riivjuust, maitseks valget pipart)






Kondipuljong

Mul on hea meel, et meie Facebooki gruppi LCHF/Eesti tuleb järjest rohkem huvitavaid inimesi, kellelt midagi õppida ja uut kuulda saab :) Üheks selliseks kasulikuks asjaks on kondipuljongi valmistamise õpetus ja vajadus, mis ma sealt saanud olen :)

Ma muidugi teadsin ju ka enne, et kondipuljong on hea ketoosi üleminekuvaevuste peletaja ja elektrolüütide taastaja, aga siiski ei olnud ma seda tegu viitsinud ette võtta. Tundus kuidagi keeruline. Nüüd tegin ära ja tegelikult ei olnud keerulist muud kui kui vahepeal kella vaadata.

Ostsin kaupluse sügavkülmaletist mingid täiesti suvalised supikondid, suur kotitäis oli vast 2 eurot. Need läksid potti koos külma vee ja sortsu õunaäädikaga ja seisid seal tunnike.

Seejärel lasin keema ja lisasin roosat soola, piprateri ja loorberilehti. Kui keema läks, siis koorisin pealt vahu ja keerasin seejärel kuumuse minimaalseks - nii et vaid õrnalt podises. Sedasi podises see potike vast 24 tundi, kuigi oleks võinud isegi 48 h, aga mul nii paljuks esimesel korral kannatust ei jätkunud ja nädalavahetus sai ka läbi.

Peale keetmist kurnasin jahtunud puljongi purkidesse ja läks külmkappi. Nüüd on hea seda tassikaupa soojendada või muudele toitudele puljongina lisada.

tühjasid kookosrasva purke tekib mul palju :)

Ja järelejäänud täiesti pehmeks keenud kondid (umbes sama pehmed nagu leib) andsin koerale, tema oli oma elektrolüütide eest ka väga tänulik :)

(see pilt on küll juba kuu aega tagasi tehtud, kui lehed veel koeraga sama kollased olid)


teisipäev, 11. november 2014

Külmutatud cheesecake piparkoogipõhjal


See retsept pärineb kuulsalt rootsi LCHF-küpsetuskokaraamatute autorilt Mariann Anderssonilt, kes on ühtlasi loonud ka LCHF Poes müüdava loodusliku magustaja Bakery+ retsepti. Tegemist on Rootsi LCHF ringkondades kõige hinnatuma magustajaga - lisaks looduslikule sisule (stevia + erütritool) on tegemist ka väga maheda ja loomuliku maitsega magustajaga :)

Piparkoogipõhja koostisosad:

100 g sulatatud võid
2 spl Bakery+ magustajat
2 dl mandlijahu
0,5 dl Fibrexit
0,5 msk FiberHuski
1,5-2 spl piparkoogimaitseaineid

Cheesecake ehk juustukook:
3 muna, valged ja kollased eraldatud
3 dl vahukoort
200 g Philadelphia toorjuustu
2 spl Bakery+ magustajat
0,5 tl Bourbon vanillipulbrit

Valmistamine:
1. Sulata või.
2. Sega kõik kuivained hoolikalt omavahel ja vala sisse või ning sega läbi.
3. Kata 22 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja tõsta taigen (veidi tükiline) 22 cm sinna põhja. Taigna silendamiseks võid appi võtta ka teise küpsetuspaberi - pane see taigna peale ja nüüd saad käega tainast laiali "triikida", kui kõik sile, tõmba lihtsalt pealmine paber ära.
4. Küpseta põhja 10-15 minutit 175 kraadi juures. Võta ahjust ja lase täielikult jahtuda. Valmista nüüd täidis.
5. Vahusta munakollased, vanillipulber ja magustaja, sega seejärel hulka philadelphia toorjuust.
6. Vahusta munavalged kõvaks vahuks.
7. Vahusta vahukoor kergelt.
8. Sega vahustatud munakollased vahukoorega ja lisa kõige viimasena munavalged.
9. Vala cheesecake'i segu külmale piparkoogipõhjale. Raputa peale veidi kaneeli.
10. Pane viieks tunniks sügavkülma. Võta 20-30 minutit enne serveerimist toatemperatuurile.

NB! Tegemist on LCHF-maiustusega, mis ei ole kaalu langetav LCHF! See annab võimaluse ka LCHF-inimesel koos külalistega vahel harva kooki nautida, ilma et peaks oma enesetunnet suhkru või nisujahuga halvemaks tegema. Koogipäevad panevad siiski kaalulangetamisele väikese piduri.




esmaspäev, 10. november 2014

Béarnaise kaste

pilt netist

Mulle väga meeldib Béarnaise kaste - lisaks sellele et see on hea võipõhine (korralik loomulik rasv!!!) majoneesi konsistentsiga kaste, on tal ülimalt mõnus maitse (tooni annavad veiniäädikas, šalottsibul, estragon) ning minu arvates sobib see igale poole: lihale, kanale, munale, kalale, you name it. Rootslased armastavad samuti Béarnaise kastet väga, neil on see lausa toidupoes müügil, majoneesi kõrval. 

Siiski ma ei olegi veel oma kõige lemmikumat Béarnaise kastme retsepti jaganud siin blogis. Asi on nimelt selles, et mõnikord see tuleb mul välja ja mõnikord mitte. Ütlen kohe ära, et seda kastet on pigem keeruline kui lihtne valmistada - aga maitseelamus on seda väärt! Probleem tekib nimelt munakollaste ja sulatatud või emulsiooniks muutumisega - vahel tekib see õige konsistents kohe, vahel peale seda, kui poolik kaste on tunnike seisnud, vahel üldse mitte. Olen küll munad toatemperatuurile võtnud, aga alati ei paista sellest abi olevat. Igatahes, kui keegi oskab nõuga abiks olla, siis palun kommentaaridesse :) Praegu kahtlustan seda, et äkki peab soola alles peale valmimist lisama - sool teatavasti pidi muna konsistentsi lõhkuma veidi.

Aga siit see tuleb! Valmistamine on keeruline, aga maitse see-eest super-oivaline :)

Vaja läheb:
250 g võid
3 munakollast
valget pipart
2 väikest šalottsibulat
värsket estragoni, soovi korral ka peterselli
soola, pipart
1/2 dl vett
1/4 dl punase veini äädikat

Võta munad vähemalt paar tundi varem toatemperatuurile.
Sulata või madalal kuumusel, võta tulelt ja jäta jahtuma.
Peenesta šalottsibul, estragon ja petersell. Pane need potti koos vee ja punase äädika seguga. Lase keema ja keeda kuni vedeliku kogus on poole võrra vähemaks aurustunud. Lase jahtuda.
Eralda kõrgesse kitsasse anumasse toasoojadest munadest munakollased ja vala sinna peale sibula-äädikasegu.
Mikserda saumiksriga munakollased ja sibulasegu läbi. 
Vala ühtlase nirena ja pidevalt saumiksriga mikserdades sisse ka vedel või. 
Hea õnne korral tekib kohe majoneesi-laadne emulsioon. Kui seda kohe ei teki, lase kastmel pool tundi kuni tund aeg toatemperatuuril seista ja proovi uuesti. Lisa sool ja valge pipar kõige lõpuks.

Säilib külmkapis vähemalt nädal. Eelkõige on see mõeldud lihale lisamiseks, aga miks mitte ka näiteks hommikuste keedumuna-poolikute peale majoneesi asemel.

pilt minu eilsest Béarnaisest