pühapäev, 24. mai 2015

Ketojäätis



Ostsingi omale lõpuks jäätisemasina ning olen sellega ülimalt rahul. Mudeliks on Krups GVS241 ja leidsin selle Home & Gourmet kauplusest. Valisin just selle mudeli, kuna see oli Rootsi tarbijatestides kõige kõrgema hinde saanud ning seda kasutab ka kuulus Rootsi LCHF-blogija Åse :)



Olen nüüd paari viimase päevaga nii palju isetehtud jäätist söönud, et nüüd on tükiks ajaks loodetavasti isu täis :) Aga jah, jäätisemasinaga saab ikka täitsa päris jäätise, see on midagi muud kui lihtsalt kõvakskülmunud vahukooresegu. Mulle väga meeldis jäätisemasinas tehtud mascarpone-vanilli koorejäätis, see maitses täpselt nagu tavaline koorene plombiir, aga seda ei saa kahjuks päris range lchf-i alla liigitada. See sobib suurepäraselt vahel nautimiseks ja suuremale seltskonnale pakkumiseks, et ise ei saaks kogu portsu üksi ära süüa, sest vahukoor ja üldse piimatooted = ülesöömise oht (vähemalt minu puhul).

Paljud kiitsid LCHF Eesti Facebooki grupis üht range LCHF-i repertuaari kuuluvat jäätiseretsepti. Proovisin siis minagi selle järele ja ka see on tõesti ülimalt maitsev ja mõnus - meenutab oma helepruuni värvi (vanill + munakollased), karamellise maitse ja kreemja konsistentsi tõttu ben&jerry küpsisetaignatükkidega jäätist. Aga tegelikult on hoopis ketojäätis-rasvapomm :)

Vaja läheb:

100 g toasooja võid
100 g kookosrasva
50 g MCT-õli (see on oluline õige konsistentsi saavutamiseks)
4 muna
4 munakollast
2 tl Bourbon vanillipulbrit
2 spl Bakery+ magustajat
10 tilka laimimahla
1 dl vett



Pane kõik asjad peale vee köögikombaini ja lase ühtlaseks massiks.
Lisa ka vesi ja töötle segu veel, et kõik läheks ühtlaseks seguks.
Vala saadud üsna vedel segu jäätisemasinasse ja ca 15-20 min pärast saad nautida südamepiinadeta kõige ketomat jäätist! See oli väga, väga maitsev!





Selle jäätise söömise päeval peaks vast päeva teise rasvakohvi vahele jätma, muidu võib rasva liiga palju saada ja süda pahaks minna :)







laupäev, 23. mai 2015

Suhkrufilm


Käisin neljapäeval Sõpruse kinos Suhkrufilmi vaatamas. Kahjuks toimus sellest filmist vaid 2 seanssi (projekti "klassiga kinno" raames), nii et praegu seda rohkem linastumas ei ole. Aga loodame, et tuleb veel meie kinodesse ning kasvõi antakse DVD välja. Kes elab väljaspool Eestit, see saab iTunes-ist osta, teised peavad ootama, kuni keegi kuhugi torrenti üles paneb ;)

See oli väga lahe film. Sisuliselt seal mulle küll midagi eriti uut ei olnud, kuna ma olen viimased kaks ja pool aastat ju igapäevaselt lchf teema sees olnud. Filmis võtsid sõna juba varasemalt tuttavad lchf-gurud, näiteks Gary Taubes. See on väga hea film! Lisaks visuaalselt lõbusasti tehtud!



Filmi mõte on selles, et üks noor Austraalia mees, Damon Gameau, kelle abikaasa on lapseootel ja kes ise on juba aastaid normaalselt toitunud (peaaegu nagu lchf - munad, peekon, avokaado, köögiviljad, liha, veidi puuvilju) ja igasugust suhkrut ja jahu vältinud, otsustab teha eksperimendi ja vaadata, mis juhtub tema kehaga siis, kui ta 60 päeva järjest sööb palju suhkrut. Nimelt 40 lusikatäit päevas - mis on üsna tavaline kogus tavaliselt toituvate inimeste puhul. Ja mis mulle selle eksperimendi juures kõige rohkem meeldis - ta ei söönud seda igapäevast suhkruportsu kommidest, jäätistest, kookidest jms, vaid tavalisest "tervislikuks" peetavast toidust - hommikusöögihelbed, mahlad, smuutid, magusad jogurtid, võileivad, kastmed, oad. Ning tal polnud mingi probleem seda suhkrukogust igapäevaselt kätte saada. See võis olla päris hea silmi avav näide kõikidele nendele illusionistidele, kes selliseid toite tervislikuks peavad ;)


Tema igapäevane menüü koosnes siis valdavalt "tervislikest", õigemini tervislikeks peetavatest toitudest, milles on lihtsalt väga palju suhkrut sees. Aga siis ühel päeval otsustas ta oma eksperimenti veelgi edasi viia. Ta sõi sel päeval samu tavalisi asju, aga ilma lisatud suhkruta ja lisas nendele toitudele siis ise tavalist valget lauasuhkrut sama koguse, mis muidu valmis asjades sees juba on. Ilma suhkruta hommikusöögihelvestele tõstis hunniku valget suhkrut peale, et suhkrukogus tuleks sama, mis magusates helvestes on. Kreeka jogurtile lisas hunniku suhkrut, et järele teha magusat jogurtit. Kõige ilmekam oli näide tema lõunasöögist. Ta sõi lõunat väljas, tellis normaalse grillkana taldriku, millega anti talle kaasa kotike Teriyaki kastet. Aga kuna ta sel päeval lisatud suhkruga asju ei söönud, kuhjas ta oma kanatükkide peale vastavalt nii suure hunniku suhkrut, mis on teriyaki kastme sees ning kana kõrvale jõi tavapärase "tervisliku" spordijoogi asemel suhkruvett. See oli minu lemmikkoht selles filmis. See näitas hästi, kui palju on ikkagi tänapäevastesse valmistoitudesse suhkrut uhatud, et seda tarbijale meelepärasemaks teha.


Huvitav oli selle filmi puhul ka see, et kuna Damon pidas kogu oma toidu üle täpset arvestust, et ikka õige suhkrukogus söödud saaks, siis oli tegemist üpriski täpse n1 eksperimendiga. Nimelt oli juba enne eksperimenti kindlaks määratud see, et ta jätab samaks oma igapäevase kalorikoguse (suhkruperioodil sõi sama palju kcal kui oma varasema normaalse toitumise juures) ning liikumise (jooksis mitu korda nädalas ja tegi jõutrenni). Hoolimata kalorid sisse - kalorid välja teooriast, võttis ta selle 60 päevaga juurde üle 8 kilo! Lihtsalt "tervislikult" suhkrust toitudes! Lisaks halvenesid ka kõik tema näidud - oli näha maksa rasvumist, tõusis triglütseriidide arv veres (mis näitabki seda, kui palju inimene suhkrut sööb) ning ta muutus väsinuks ja vähenes vaimne teravus. Kunagi ei tekkinud ka täiskõhutunnet.



Loomulikult ei puudunud filmist ka lõik magusate jookide kohta. Me kõik teame, et magusad karastusjoogid on kahjulikud ja rikuvad hambaid ning põhjustavad rasvumist, kuna sisaldavad palju fruktoosisiirupit. Fruktoos aga teatavasti on kõige hullem rasvamaksa põhjustaja. Aga paljud elavad ikka veel smuuti-illusiooni kütkes, arvates, et ok, limonaad on kahjulik, aga smuutid on väga tervislikud. Filmis oli välja toodud, kuidas ühes suures smuutis on 34 lusikatäit suhkrut ning seda võrreldi siis terve suure kannutäie puuviljadega. Puuvilju ei suuda vist keegi nii palju korraga ära süüa, küll aga pole kellegi mingi probleem üks topsitäis sellisest puuviljakogusest valmistatud smuutit ära juua. 


Sama kehtib mahlade kohta - kui tavaline inimene sööb korraga 1-2 õuna, siis talle tavaliselt sellest piisab (kui ta just suhkrusõltlane/süsivesikute suhtes väga tundlik pole), aga juba ühe klaasitäie õunamahla tegemiseks kulub tunduvalt rohkem kui vaid 1-2 õuna. Ja õunamahl on tegelikult ju üks leebemaid variante mahlade hulgast, kui teda võrrelda näiteks granaatõunamahla, viinamarjamahla või ploomimahlaga, mis on veelgi suhkrurikkamad. Samas ka õunamahl sisaldab sama palju suhkrut kui tavaline magus Coca, Fanta või Sprite. 

Loomulikult oli filmis näide ka selle kohta, mis juhtub nendega, kes juba 2-aastaselt magusate karastusjookide joomist alustavad. Kõik ei lähe küll paksuks, aga hammastele on see karm. Siin on pilt ühest Kentucky osariigi vaeste piirkonna 18-aastasest poisist, kes peaaegu eluaeg oli Mountain Dew limonaadi joonud.


Kokkuvõtteks sõi siis Damon kahekuulise eksperimendi jooksul sellise hunniku suhkrut, mis tuli "tervislikust toidust":



Peale eksperimendi lõppu pöördus Damon tagasi oma normaalse toidu juurde, näidati, kuidas ta praeb omale peekonit ja muna ning serveeris seda koos avokaadoga :)


Oli ka kirjeldatud Damoni rasket esimest nädalat uuesti ilma suhkruta, ta ütles, et see esimene võõrutusnädal oli raskem kui kunagine suitsetamisest loobumine. Aga ta kannatas selle ära, leidis üles jälle hea enesetunde päriselt tervislikust toidust ning üsna pea sai tagasi ka oma endise kehakaalu ja paranesid ka kõik muud tervisenäitajad, mis selle 60 päevase suhkrueksperimendi käigus halvaks olid läinud.

Siin veel üks pilt kogu perekonnast mingit munarooga valmistamas:



Ja veel mõned päris head kaadrid Suhkrufilmist, mis ma google pildiotsinguga leidsin:














reede, 22. mai 2015

Tacohakkliha-paadikesed


Esimene asi selle roa juures on tacomaitseaine valmistamine. Muidugi, kes soovib, võib osta ka poest Santa Maria tacomaitseainet, aga siis tuleb arvestada, et selles on kahjuks päris palju suhkrut sees. Ise maitseaine kokkusegamine on tsipakene aeganõudvam ja ka kulukam, aga tasub seda väikest vaeva ära :)

Ma tegin omale täna kohe suure portsu tacomaitseainet ette valmis, nüüd on tükk aega hea võtta ja kui maitseaine on eelnevalt juba valmis, siis on see siin kiirtoit!

Tacomaitseaine:

6 tl roosat soola
4 tl küüslaugupulbrit
8 tl tšillipulbrit (siin on mõeldud puhast tšillit, mitte tšillimaitseainet)
4 tl vürtsköömne pulbrit
4 tl sibulapulbrit
8 ml ehk veidi vähem kui 2 tl cayenne pipart
8 tl paprikapulbrit


Sega kõik koostisosad omavahel ja pane kaanega suletavasse topsi. Hoia kuivas. 



Prae hakkliha paari supilusikatäie tacomaitseainega, kui hakkliha on praetud ja veidi jahtunud, sega hakkliha sisse veidi 30% hapukoort (ma panin oma ca 600 g Hiiumaa maheveise hakkliha kohta umbes 70-100 g hapukoort).

Tõsta hakkliha salatilehtedele (Rimis on olemas täpselt paadikujulised Rooma salati ja Cosberg salatipead).

Raputa peale veidi riivjuustu (mul oli Rimi Gouda).

Tõsta peale veidi tacokastet (mul oli Rimi Ica Eco Chunky Salsa).

Tõsta peale mõned tomatitükid, sibulatükid, jalopeno, mustad oliivid.

Head isu!



teisipäev, 19. mai 2015

Palsamiäädikaga kana kintsuliha

Katsetasin eile üht uut retsepti, mis osutus ülimalt maitsvaks, seega teen seda kindlasti jälle. Retsept pärineb siit: http://www.sugarfreemom.com/recipes/crock-pot-balsamic-chicken-thighs/

Retsept on mõeldud neljale. Vaja läheb:

2 pakki kana kintsuliha (u 10 tükki)
oliivõli
ca 6 küüslauguküünt
4 tl sibulapulbrit
2 tl küüslaugupulbrit
2 tl kuivatatud basiilikut
1 tl soola
1 tl pipart
150 ml palsamiäädikat
värsket peterselli

1. Sega omavahel sibulapulber, küüslaugupulber, basiilik, sool ja pipar väikeses kausis.
2. Vala pannile oliivõli ja purustatud küüslauguküüned, kuumuta pann.
3. Kasta kanatükid mõlemalt poolt maitseainesegu sisse (nagu paneeriksid) ja tõsta pannile.
4. Pruunista kanatükid küüslauguõli sees mõlemalt poolt pruuniks ja vala peale palsamiäädikas.
5. Lase haududa võimalikult madalal kuumusel umbes 1-2 tundi.
6. Raputa peale värsket hakitud peterselli.
7. Serveeri näiteks brokolipüreega (hautatud brokoli, soola ja võiga püreeks).

Algretseptis tehti seda rooga hoopis Slow-Cookeris. Sel juhul kana eelnevalt ei pruunistata, vaid poti põhja läheb oliivõli purustatud küüslauguküüntega, siis maitseainesegus "paneeritud" kanatükid ja peale palsamiäädikas. Hautatakse 4 tundi slow-cookeri kõrgema kuumusega programmil. Mul ei olnud eile Slow-Cookeri kasutamiseks piisavalt aega, seega tegin tavalisel pannil kaane all hautades seda rooga.

Jah, palsamiäädikas sisaldab 100 g kohta koguni 17 g süsivesikuid, aga liha ei võta kogu seda palsamiäädikat ju enda sisse ning see marineeriv kaste jääb tegelikult üle, seda ei ole vaja ära süüa, see annab lihtsalt kanale selle mõnusa maitse. Ning ei ole ka tarvis karta, et kana nii suure koguse palsamiäädika peale kuidagi kibe jääks, see maitse haudub kuidagi mahedamaks. Ka mu lastele väga meeldis see söök!





laupäev, 9. mai 2015

Mascarpone-vanillijäätis



Mul oli külmkapis alles head rasvast ja süsivesikuvaest mascarpone toorjuustu ning mahedat nopri vahukoort, mis tuli ära kasutada. Tegin nendest mõnusa suvise jäätise, retseptiks üks vana hea lchf jäätiseretsept. Ainult selle vahega, et philadelphia toorjuustu asemel kasutasin rasvasemat ja lchf-imat mascarponet, mis on mõnusama maitsega ka minu arvates, ei ole nii hapukas. Kogused tulid ka täna veidi teised, sõltuvalt olemasolevatest kogustest.



3 munakollast
200 g mascarponet
300 g vahukoort
1 spl Bakery+ magustajat
1 tl Bourbon vanillipulbrit


1. Vahusta munakollased ja lisa hulka mascarpone, vahusta veel.
2. Vahusta vahukoor koos magustaja ja vanilliga.
3. Sega kõik koostisosad omavahel ja pane sügavkülma ja sega iga poole tunni tagant läbi, siis ei jää sisse jääkristalle.

Kui on jäätisemasin, siis ei ole vahukoort eraldi vahustada vaja. Sega kõik koostisosad näiteks saumiksriga omavahel ja jätka jäätisemasina juhiste järgi.

Kogu jäätiseports sisaldab 2040 kcal, 11.8 g sv, 201 g rasva, 25,2 g valku

NB! Tegelikult on see "jäätis" hea ka enne külmutamist, niisama vaniljekreemina :)

Kui nüüd jäätisemasinatest rääkida, siis minul seda veel ei ole, aga kaalun tõsiselt selle ostmist. Tahaks kangesti, aga väga jälle ei raatsi ka. Tean, et kõige parem on selline Stollari masin, aga kahjuks on sellel ebamõistlik hind:


Reaalselt kaalun aga hoopis sellise Krups jäätisemasina ostu, seda kasutab ka kuulus Rootsi blogija 56kilo.se Åse.


Põhiline erinevus esimese ja teise masina vahel seisneb selles, et esimeses masinas saad kohe ja järjest nii palju jäätist teha, kui tahad, masin ise külmutab. Odavamal masinal tuleb aga kõigepeal sisunõu mitmeks-mitmeks tunniks eelnevalt sügavkülma panna ja alles siis saab kasutama hakata.








teisipäev, 5. mai 2015

Esimene kuu LCHF-iga

Tõlgin artikli Rootsi Expresseni nädalalõpulisast, autoriks LCHF-toitumisnõustaja Anna Hallén.



Kas oled talvega mõned lisakilod kogunud või on sul pikaajaline ülekaal, millest soovid vabaneda? Proovi kuu aega LCHF-i, vaid nelja nädalaga võid kaotada nii kilosid kui ka oma magusaisu.

Võid alla võtta kuni kuus kilo, aga mida rohkem sa varem oled dieeditanud, seda aeglasemat kaalulangust võid oodata. Samuti võtab kaalangetamine tavaliselt naistel rohkem aega kui meestel, ütleb Anna Hallén, toitumisnõustaja ja LCHF-ekspert.

Kui sa oled tüüpiline jo-jo dieeditaja, kes on ennast kaalust alla nälginud, siis võib aega minna, enne kui su keha uue toitumisega ümber harjub. Mõnikord ei kao esimese kuu jooksul rohkem kui vaid 1 – 1,5 kilo ning sul tuleb veidi kauem oodata, et kilod kaduma hakkaksid.

See, kui palju sa kaalust alla võtad, sõltub ka, millist tüüpi LCHF-i sa valid. Kõige efektiivsem on toitumine, mis koosneb suuremalt jaolt lihast, kalast, munast ja köögiviljadest. Ettevaatlik tasub olla piimatoodetega.

Seda sellepärast, et piimatooted nagu vahukoor, jogurt ja piim sisaldavad üsnagi palju süsivesikuid, vedelad piimatooted sisaldavad ühe detsiliitri kohta umbes ühe suhkrutüki. Samuti ei ole neis eriti palju valke. Seepärast ära vali hommikusöögiks mitte jogurtit, vaid võta pigem munal põhinev hommikusöök.

Kala ja mereannid on kaalulangetamiseks suurepärased, need sisaldavad kasulikke omega-3 rasvhappeid ning toidavad hästi. Osad inimesed ütlevad, et kalavalk annab parema täiskõhutunde kui lihavalk. Vali kala/liha kõrvale pigem maitsevõi kui koorekaste.

Pane tähele ka seda, et sa liiga palju ei sööks. Anna Hallén soovitab oma käelaba-spikrit. Igaks toidukorraks peaksid sööma nii palju valku, kui mahub sinu käelabale, randmest sõrmeotsteni. Naiste jaoks vastab see umbes kahele munale. Sinna juurde söö köögivilju ja rasva. Rasva kogus sõltub sellest, millise rasvaga on tegemist. 2 spl majoneesi või 1 dl hapukoort on tavaliselt piisav.

Väldi näksimist. Kui sööd kolm toidukorda LCHF-toitu päevas, ei ole sul tarvis toidukordade vahel näksida, et oma veresuhkrut stabiilsena hoida.

Esimesel neljal nädalal võiksid vältida alkoholi joomist või piirata seda maksimaalselt kolme klaasi veinini nädalas, aga mitte rohkem kui üks klaas korraga.

Jäta vahele LCHF-magustoidud ja muu säärane, kuni oled saavutanud oma soovkaalu, ilma nendeta võtad paremini kaalus alla.

Selleks, et LCHF-i abil kaalus alla võtta, ei ole vaja trenni teha, aga see võib olla hea boonus.
Sa küll sööd end kergemaks, aga liikumine on kasulik. Liikumine tagab selle, et sinu kõht, soolestik ning nälga ja täiskõhutunnet reguleerivad hormoonid toimivad paremini. Piisab kergest trennist.



Esimene nädal: Proovi olla range!
Uuri pakendilt toitainete sisaldust ja väldi kõiki toite, mis sisaldavad rohkem kui 5 g süsivesikuid 100 g kohta. Alguses võid tunda end halvasti, kui keha harjub elama ilma süsivesikuteta. Väsimus, pearinglus ja peavalu on tavalised üleminekuvaevused. Ära unusta piisavalt juua ning hoolitse selle eest, et tarbiksid piisavalt soola.

On üpriski tavaline, kui kaotad 2-3 kilo. Osa sellest on vesi, seepärast on oluline piisavalt juua. Enamusel kaob kõige hullem magusaisu juba mõne päevaga. Aga kui oled suhkrusõltlane, siis tuleb magusaisu kergesti tagasi, kui teed LCHF-ist kõrvalekalde ja sööd näiteks pastat. Proovi olla range, vähemalt esialgu.

Teine nädal: Ära karda rasva!
Nüüd on kõige hullem magusaisu ja üleminekuvaevused möödas. Jätka siiski rangel joonel, uue toitumise harjumuseks saamine võtab veidi rohkem aega.

Kas su kaal ei lange või tunned sa endiselt magusaisu ja nälga? Siis sööd sa võib-olla liiga vähe rasva. Söö veidi rohkem rasva. Vaata ka üle oma toiduportsjonite suurused ja veendu, et sa üle ei sööks. Liiga palju piimatooteid võib samuti takistada kaalulangust.

Küsi teistelt abi, kui sul on raske. Internetis on nii foorumeid kui blogisid, millest võid abi saada.

Kas sa sööd tihti restoranis? Palu personalil asenda pasta/riis/kartul suurema koguse köögiviljade ja tükikese võiga.

Kolmas nädal: Eelista ökotoitu!
Nüüd oled võib-olla juba mõned kilod kaotanud ning sul on rohkem motivatsiooni LCHF-iga jätkamiseks. Võimalik, et tunned end juba energilisemana, su kõht on rahulikum ja magad paremini. 

Aga ära unusta, et uute harjumuste elustiiliks saamine võtab siiski aega. Jätka programmi järgi söömist ning väldi kõike, mis veresuhkrut liigselt tõsta võib. Eriti need, kellel on suhkrusõltuvus või tugev magusaisu, peaksid varuma kannatust, et uuega harjuda ja end magusast võõrutada.

Kui sa seda veel teinud ei ole, siis nüüd oleks aeg hakata eelistama toitu, milles ei ole lisaaineid, soovitatavalt ökotoitu ja rohtu söönud loomade liha.

Neljas nädal ja edaspidi: jätka oma heade harjumustega ja liiguta ennast!
Tubli töö! Ilmselt oled juba märganud, millised on LCHF-toitumise eelised, nii kaalulangetamisel kui tervise parandamisel.

Kui oled juba oma ideaalkaalu saavutanud, võid lisada oma toidusedelisse veidi rohkem piimatooteid, pähkleid, mandleid, vähemalt 70% šokolaadi ja veidi alkoholi, juhul kui su organism neid talub. 
Väldi alati õlut, likööri ja magusaid kokteile.

Kui sa alguses trenni ei teinud, siis nüüd oleks aeg ennast veidi liigutama hakata. Selleks ajaks on kindlasti möödunud ka LCHF-toitumise alguse üleminekuvaevused.


Söö enamasti:
Mune
Kala ja mereande
Liha koos pekiäärega
Maa peal kasvavaid köögivilju
Oliive
Võid
Oliivõli
Kookosrasva
Äädikat
Rasvaseid piimatooteid
Ürte
Linaseemneid

Söö vähe:
Marju
Pähkleid, mandleid
Vähemalt 70% tumedat šokolaadi
Punast ja valget veini, mittemagusat alkoholi (Soovitatavalt väldi alkoholi esimesel neljal nädalal!)

Väldi:
Light-tooteid
Poolfabrikaate ja valmistoitu
Suhkrut ja kõiki suhkrut sisaldavaid tooteid
Õlut, likööri ja magusaid kokteile
Riisi ja riisist tehtud tooteid
Jahutoite nagu pasta, leib, küpsised, pizza, pannkoogid
Hommikusöögihelbeid, putru
Maisi
Komme, jäätist, kooke, kartulikrõpse jms
Limonaadi, mahla
Margariini
Puuvilju




pühapäev, 3. mai 2015

Eelarvamused LCHF-toitumise suhtes



Tõlgin toreda artikli ühest 2012. aasta Rootsi Expressenist, mis käsitleb eelarvamusi LCHF-i suhtes: http://www.expressen.se/halsoliv/lchf-ar-for-latmaskar-som-inte-orkar-trana/ 


“LCHF on laiskvorstidele, kes ei viitsi trenni teha”

“LCHF-is sööd tohutus koguses rasva, sa ei saa ühtegi vitamiini ning jääd lolliks ja väsid ära.”

Süsivesikuvaese toitumise kohta on palju eelarvamusi. LCHF-eksperdid, toitumisnõustaja Anna Hallén ja doktor Andreas Eenfeldt aitavad meil ümber lükata mõned kõige tavalisemad müüdid.

Kui sa juba toitud LCHF-i järgi, siis oled kindlasti mõnda neist juba kuulnud. Ja kui sa veel kaalud, kas proovida LCHF-i, siis puutud tulevikus kindlasti mõne eelarvamusega kokku.

Arst ja LCHF-ekspert Andreas Eenfeldt ütleb, et müütide olemasolu on tingitud puudulikest teadmistest.

"Ma arvan, et need müüdid põhinevad teadmatusel ja vanadel toitumist puudutavatel eelarvamustel. Vana arusaam, et tuleb süüa vähem ja rasvavaeselt ning end rohkem liigutada, elab tugevalt edasi. Aga kahjuks see ei tööta."

Kaks tavalist müüti on, et LCHF-toitumisega ei ole võimalik trenni teha ning et aju töötab toidu madala süsivesikusisalduse tõttu halvemini. Siis ei oleks pidanud küll ei Björn Ferry saama olümipakulda ega mälusportlane Mattias Ribbing võitma mäluvõistlustel nii Rootsi meistri kui maailmameistri tiitlit.

-       Osad arvavad ka, et LCHF-i järgijad söövad ainult liha. Tegelikult söövad paljud neist tunduvalt rohkem köögivilju kui keskmine inimene.

Selleks, et saaksid end ise LCHF-toitumise suhtes kindlalt tunda, oleks hea, kui uuriksid põhjalikult selle toitumise taga olevat teooriat. Muidugi on tore osata uudishimulike küsimustele vastata. Aga võib ka lihtsalt oma tegudega näidata, siis ei olegi vaja kedagi sõnadega ümber veenda.

-       Kõige lihtsam viis müütide purustamiseks on näidata, et LCHF toimib praktikas, ütleb Andreas Eenfeldt.

1. müüt: “Süüakse tohutus koguses rasva”. Anna Hallén: LCHF lubab süüa nii palju rasva, kui tahad, aga sellegipoolest ei sööda rasva lõputult, vaid nii palju, et tekiks täiskõhutunne. Kui süsivesikuid ei sööda, siis ei suudeta ka rasvaga liialdada. Täiskõhutunne tekib kiiremini, kui sa näiteks viinamarju, kreekereid ja moosi juustuvaliku kõrvale ei söö. Kujuta ette, et sööd paljast võid – sa suudad seda ju süüa vaid mõned lusikatäied. Aga kui segad või hulka ka kaerahelbeid, suhkrut ja kakaod, siis suudad seda ju tunduvalt rohkem süüa.

2. müüt: “Süüakse ainult muna ja liha”. Anna Hallén: See ei pea paika, LCHF on mitmekesine toitumine, mille toidud valmistatakse algusest peale ise. See toitumine sisaldab ka kala, mereande ja linnuliha. Ei ole vaja süüa rohkem liha ja kala, teatud juhtudel süüakse neid isegi vähem, kuna täiskõhutunne tekib toidu suurest rasvasisaldusest kiiremini. Liha kogust ei ole vaja pasta ja kartulite ärajätmise tõttu suurendada, pigem lisatakse rohkem köögivilju. Mune söövad tõesti süsivesikuvaeselt toitujad palju, sest muna on ideaalne toiduaine, mida on võimalik lõputult varieerida.

3. müüt: “LCHF ei toimi, kuna sellel pole mingit tähtsust, mida sa sööd. Loeb ainult söödud ja kulutatud kalorite hulk.” Andreas Eenfeldt: Kui ainult kaloreid lugeda, siis ei pöörata tähelepanu ei näljatundele ega inimeste enesetundele. Jah, muidugi võid alla võtta ka küpsiseid süües ja limonaadi juues, aga sa oled siis näljane ja tunned ennast halvasti. LCHF-iga hakkab tavaliselt hormonaalne regulatsioon jälle tööle. Sa saad omal kõhu täis süüa ning samal ajal kaalu kaotada ja end hästi tunda.

4. müüt: “LCHF tõstab kolesterooli ja ummistab veresooned.” Andreas Eenfeldt: Ei ole olemas ühtegi uuringut, mis näitaks, et LCHF ummistab veresooni. Seevastu on hoopis üks 2-aastane uuring näidanud täpselt vastupidiseid tulemusi, et veresoonte tervis paranes. Veresoonte ummistumise pärast ei ole vaja muretseda. Väide, et LCHF tõstab kolesteroolitaset, on ülim lihtsustus, mis viib valede järeldusteni. Jah, üldkolesterool võib mõnevõrra tõusta, aga see tuleb peamiselt hea kolesterooli arvelt. Kolesterooli suhe muutub paremaks, ajapikku võib ka halb kolesterool langeda. Lühiajaliselt võib halb kolesterool veidi tõusta, aga eelkõige paraneb hea kolesterool. Mitmed uuringud on näidanud, et LCHF on kolesteroolile hea.

5. müüt: “LCHF-toitumisega ei saada piisavalt vitamiine.” Anna Hallén: See on vale. Võib koguni nii olla, et LCHF-toituja saab rohkem vitamiine ja mineraale, kuna ta ei söö jahutooteid. Gluteen ja täisteratooted võivad nimelt vähendada vitamiinide ja mineraalide imendumist soolestikust. Kõik vitamiinid peale C-vitamiini on olemas munas. Me saame vitamiine ka köögiviljadest ning mineraale pähklitest, mereandidest ja lihast.

6. müüt: “LCHF suurendab sapikivide ohtu.” Andreas Eenfeldt: Selles väites on terake tõtt. Kui sul on sapikivid juba LCHF-toitumisega alustades olemas, siis on sul oht sapikivitõve tekkeks. Aga kivid ise tekivad siiski eelkõige rasvavaese toitumise tagajärjel, kuna siis sapp ei liigu. Kui sa sööd rasvarikkamat toitu, siis toodetakse rohkem sappi ja sapikäigud loputatakse läbi, siis ei teki sinna ka mingeid kive. Pikas perspektiivis ei suurenda LCHF sapikivide ohtu.

7. müüt: “Sa jääd LCHF-ist lolliks, aju vajab süsivesikuid.” Anna Hallén: See on nii tõde kui müüt. Aju vajab energiaks glükoosi. Aga meil ei ole vaja saada seda glükoosi suhkrust ega jahutoodetest. Keha suudab glükoosi sünteesida ka rasvast ja aminohapetest, mis pärinevad valkudest. Lisaks saavad ka LCHF-toitujad igapäevaselt süsivesikuid, nii köögiviljadest kui piimatoodetest. Esimene nädal LCHF-toitumisega võib kaasa tuua küll peavalu ja uimasust, aga need on üleminekuvaevused, mis mööduvad.

8. müüt: “LCHF on laiskvorstidele, kes ei viitsi kaalulangetamiseks trenni teha.” Anna Hallén: LCHF purustas müüdi, et kaalust allavõtmiseks on vaja trenni teha. Sa ei saa ennast ainult saledaks treenida, sa pead end ka saledaks sööma. Teadusuuringud näitavad, et toitumine mängib kaalulangetamisel kõige suuremat rolli. LCHF-i puhul on tore see, et juhul, kui sa oled vigastatud, ratastoolis või ülimalt suures ülekaalus, siis võid sellest hoolimata ikkagi kaalu langetada, ilma trenni tegemata. Aga üldiselt teevad siiski paljud LCHF-i järgijad ka trenni, paljud on tervisest huvitatud ja treenivad hea enesetunde nimel. Praeguseks on Rootsis juba palju personaaltreenereid, kes ise toituvad LCHF-i järgi ja soovitavad seda oma klientidele.

9. müüt: “LCHF-iga kaasneb palju kõrvalmõjusid (kõhukinnisus, peavalu ja nõrkus).” Anna Hallén: See on tõsi, et sind võivad tabada sellised kõrvalmõjud esimesel nädalal või veidi pikema aja jooksul. Esimesed 5-10 päeva võivad päris rasked olla, kui keha ümber kohaneb, aga seejärel need vaevused kaovad. Osad tõlgendavad neid kõrvalmõjusid nii, et LCHF ei sobi neile, aga tegelikult on see umbes samamoodi, nagu suitsetamise mahajätmine. Alguses on raske, aga aja jooksul muutub järjest kergemaks.

10. müüt: “Gluteeni- ja jahuvaba toiduga iseseisvalt eksperimenteerimine on ohtlik”. Anna Hallén: Ei gluteen ega jahu ei ole eluks hädavajalikud, seepärast ei ole ka nende iseseisvalt toidust välistamine ohtlik. Süsivesikuid, kiudaineid ja vitamiine saad sa ka köögiviljadest, mineraale saad sa pähklitest, seemnetest ja lihast. LCHF-toitudega saad sa kõike, mida vajad. Jahu ja tärklis tekitavad seevastu palju probleeme, nagu näiteks haigusi ja kaariest.

11. müüt: “LCHF-toitumisega ei ole võimalik trenni teha. Selleks peab sööma rohkem süsivesikuid, et jõuaks trenni teha.” Anna Hallén: See on pooltõde. Kõik sõltub sellest, mis trenni sa teed ja kui tugevalt. Kui sa oled tavaline tervisesportlane, kes treenib mõõdukal tasemel 5-8 tundi nädalas, siis sa saad suurepäraselt hakkama tavalise LCHF-toiduga. Kui sa seevastu treenid olümpiaks plahvatuslikku jõudu ja kiirust nõudval spordialal, siis vajad rohkem glükoosi. Seda saad juurviljadest, marjadest ja võib-olla valgupulbrist, aga sa ei vaja ei suhkrut ega jahu.


12. müüt: “LCHF-toitumises ei sööda üldse süsivesikuid.” Anna Hallén: See on vale, sest LCHF-iga süüakse köögivilju, pähkleid ja piimatooteid. Osad söövad ka juurvilju ja marju. Kõik need sisaldavad süsivesikuid, aga väikeses koguses. LCHF ei ole täiesti süsivesikuvaba, LCHF välistab vaid need süsivesikud, mis teevad meid haigeks ja mida me tegelikult ei vaja.



laupäev, 2. mai 2015

LCHF Pavlova kook

Jätkan koogilainel :) Täna küpsetasin lihtsa suhkru- ja jahuvaba Pavlova koogi.


Vaja läheb:

4 munavalget
1 ml soola
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl valge veini äädikat

4 dl vahukoort
näpuotsatäis Bourbon vanillipulbrit
maitse järgi erinevaid marju

1. Pane ahi 225 kraadile sooja.
2. Vahusta munad koos soolaga kõvaks vahuks.
3. Lisa vahule vähehaaval Sötin ja mikserda edasi.
4. Lisa ka küpsetuspulber ja valge veini äädikas, mikserda edasi.
5. Munavalgevaht peab jääma kõva ja veidike läikiv.
6. Kata ahjuvorm küpsetuspaberiga ning tõsta munavalgevaht sinna.
7. Tõsta kook ahju alumisse osasse ja keera kuumus 125 kraadile, küpseta 1,5 tundi.
8. Lase koogil täielikult maha jahtuda.
9. Vahusta vahukoor, Sötin ja Bourbon vanillipulber ning tõsta jahtunud koogile.
10. Kaunista marjadega.

valmis beseepõhi



Head isu!


Ja nagu ikka on kook väike lisamaius, mitte kaalu langetav lchf-toit. Naudi mõõdukas koguses!








reede, 1. mai 2015

Kevad Hiiumaal

Tulime pikaks nädalalõpuks Hiiumaale - küll siin on ilus ja mõnus, ma ei jõua enam oma suvepuhkust ära oodata, siis saan siin 6 nädalat järjest olla :) Aga praegu siin ringi käies tekib küll küsimus, et mida me üldse seal Tallinnas teeme, miks me kogu aeg siin ei ole :) No sügisel pimeda ja sopaga mõtlen teisiti muidugi...


Tegime koeraga 10 km jalutuskäigu, mis kulges osaliselt mere ääres ja millest paar kilomeetrit läbisime joostes. Huvitav küll, ma pole nüüd ca 1 aasta jooksmist harjutanud, aga selle natukese jõudsin küll täiesti vabalt joosta. Eks siin tuleb ikka rasvakütust ehk ketoosi kiita, mis muud :)


Kosmiline hommikusöök õues :) Rasvakohv, avokaado, 2 keto-pannkooki, mille peal on 1 praemuna, paar viilu praetud peekonit, paar tl rimi eco tacokastet, paar tl Hellmann's majoneesi ja 4 jalopeno ratast. Kõht püsis täis õhtuni, siis tegin veel ühe rasvakohvi ja sõin õhtusöögi:

Hapukapsas, šveitsipärane pikkpoiss, rimi eco tacokaste ja suur klaas kuiva valget vahuveini (brut)

Peale õhtusööki sõin veel tükikese kreemjat mascarpone rabarberikooki








Mascarpone rabarberikook



Kevad on jälle käes ja ühtlasi on meie Hiiumaa aias juba rabarberid pikaks ja suureks kasvanud. Siit tuleb üks eelmise kevade kordusretsept, mis osutus nii lchf- kui mitte-lchf-sööjate hulgas kõige kiidetumaks :)



Siiski tuletan kõikidele uutele ja vanadele lchf-ikatele meelde, et koogid ei ole kuidagi ketoosi, rasvapõletust ega kaalulangust soodustavad faktorid. Need on vahel harva nautimiseks mõeldud, olgugi, et ilma suhkru ja jahuta, on need siiski maiustused, mida sööd oma põhikütusle lisaks.

Mugandasin seda retsepti täna veidi, st tegin veidi suurema koguse ja kasutasin seekord Bakery+ magustaja asemel Sötin looduslikku tuhksuhkruasendajat. Kindlasti sobib ka tavaline Sötin. Tuleb vaid meeles pidada, et 1 dl Sötini/ Sötin tuhksuhkruasendajat = 2 spl Bakery+ magustajat. Pidage siis meeles, et kes kooki Bakeryga küpsetab, neil kulub magustajat tunduvalt vähem.

Avastasin enda jaoks uuesti ka Mascarpone toorjuustu - see on kõige lchfim toorjuust üldse :) Rasvasem kui vahukoor: 40 % rasva ja süsivesikuid vaid 2,1 g. Maitselt mõnusalt koorene. Igatahes nüüd ma hakkangi seda kasutama ja Philadelphia poole enam ei vaata :)



Koogiküpsetamiseks läheb vaja:



150 g võid
5 muna
150 g mascarpone toorjuustu
veidike Bourbon vanillipulbrit
1 dl Sötin looduslikku tuhksuhkruasendajat
1,5 dl Meira mandlijahu
1,5 dl Amanprana kookoskiujahu
1 spl küpsetuspulbrit
1,5 spl Fiberhuski

5 suurt rabarberit
2-3 spl Sötin looduslikku tuhksuhkruasendajat
veidi kaneeli

1. Sulata või.
2. Vahusta miksriga munad ja Sötin.
3. Lisa munasegu sisse sulatatud või ja mascarpone. Mikserda ühtlaseks.
4. Lisa kõik kuivained. Mikserda ühtlaseks.
5. Kata ahjuvorm küpsetuspaberiga ja tõsta taigen paberile. Pane taigna peale teine küpsetuspaber ja silu käega taigen, mis on kahe paberi vahel, ühtlaseks. Eemalda pealmine paber.
6. Koori ja tükelda rabarberid ning sega läbi Sötini ja kaneeliga.
7. Tõsta rabarberitükid taigna peale.
8. Küpseta kooki 150 kraadises ahjus ca 30-40 minutit.

taigen kahe küpsetuspaberi vahel peale vormimist


kook on valmis!

kolmapäev, 29. aprill 2015

Eesti blogiauhinnad

Kuulsin täna, et minu blogi on üles antud Eesti blogiauhindade võistlusele, toidublogide kategoorias :) Nii et kes soovivad minu blogile ja LCHF-toitudele oma hääle anda, siis palun, link on siin: http://bestblog.ee/


esmaspäev, 27. aprill 2015

Tavaline toitumine vs LCHF

Mõni asjatundmatu võib arvata, et LCHF on hirmus üksluine, igav ja toitainevaene toitumine ning et usinalt toitumispüramiidi järgides toitumine on siiski palju "mitmekesisem ja tervislikum".

Toon ühe lihtsa puust ja punaseks näite kahest üsna samasugusest õhtusöögist (pildid on internetist võetud).

Esimene pilt: MITTE-LCHF, tavaline taldrikureegli õhtusöök:

türgi oad, sidrun, grillitud lõhe, riis, maitseroheline

TEINE PILT: LCHF, tavaline süsivesikuvaene õhtusöök:

türgi oad, suvikõrvits, paprika, riivitud sidrunikoor, grillitud lõhe, rasvane kaste (ilmselt hapukoor+majonees või nt hollandi kaste), till

Milles seisneb erinevus?
Mõlemad söövad pool taldrikutäit köögivilju - jah.
Mõlemad söövad paraja tüki lõhet - jah.
Toidupüramiidi järgija sööb riisi.
LCHF-i järgija sööb riisi asemel rasvast kastet.

Rasvane kaste hoiab pikalt täiskõhutunnet ning väldib seega ülesöömist, aitab kaalu langetada.

Riis sobib neile, kellel pole kunagi ülekaalu ega ülesöömisega probleeme olnud. Neile, kes ilma igasuguse pingutuseta niisamagi saledad ja terved on.

Inimestele, kes ei ole oma kehakaaluga rahul, sobib paremini alumine õhtusöök :) 

Riisi söönud inimene, kes on kaaluga kimpus, läheb ilmselt õhtul veel korra külmkapi kallale ja püüab sealt mingit näksi leida, püüdlikumad võtavad banaani või jogurti, pohh-suhtumisega teevad võileiva või otsivad šokolaadivarud üles.

Rasvast kastet õhtusöögi kõrvale söönud inimene ilmselt enne hommikusööki uuesti toidu peale ei mõtle, temal on kõht täis.


pühapäev, 26. aprill 2015

Atkinsi rasvapaast


Süsivesikuvaene toitumine on kui hea laps, kellel on mitu nime: LCHF, Atkins, Banting, low-carb, keto, primal jne jne. Tegelikult on see kõik siiski üks ja sama asi – vähendatakse süsivesikuid ja need asendatakse rasvaga, valku tarbitakse mõõdukalt, mitte liiga vähe, mitte liiga palju. See, kui palju kellelgi on tarvis süsivesikuid vähendada ja neid rasvaga asendada, et saavutada süsivesikuvaesest toitumisest soovitud tervise- ja kaalumõjusid, sõltub iga konkreetse organismi eripäradest ja inimese elustiilist. Kes talub süsivesikuid paremini (tavaliselt on need inimesed ka sportlikumad), nendele piisab vaid väikestest muudatustest, näiteks suhkru ja nisujahu ärajätmisest. Kellel on suurem süsivesikute talumatus (= insuliiniresistentsus), nendel on vaja süsivesikuid rohkem piirata ja seeläbi ka rohkem rasva süüa.

Need teadlased, kes on kõige kauem (ligi 30 aastat) uurinud ketogeenset toitumist ning kes on kirjutanud peamiselt arstidele, toitumisnõustajatele jt spetsialistidele mõeldud raamatud süsivesikuvaese toitumise ja trenni kohta (The Art and Science of Low Carbohydrate Living, The Art and Science of Low Carbohydrate Performance) – Stephen Phinney, Jeff Volek, kirjutasid ka koos Dr Eric Westmaniga laiadele massidele mõeldud lihtsas keeles raamatu praktilisest süsivesikuvaesest toitumisest (soovitused, kuidas ikkagi igapäevaselt süsivesikuvaeselt süüa) – New Atkins for a New You.  Ühtlasi kirjutas Jimmy Moore nende samade doktoritega koostöös oma Keto Clarity raamatu, mis räägib lihtsas keeles ketoosist ja kõigest sellega kaasnevast. Kõik need toitumisviisid on omavahel seotud ning see, kui ranget režiimi keegi peaks järgima, sõltub juba iga indiviidi isiklikest eripäradest.

Aga see oli siis sissejuhatus tänasesse teemasse J Kevad läheneb ja paljud sooviksid siiski lisaks LCHF-toitumise mõnusale enesetundele saavutada ka kohe ja kiiret kaalulangust ning wau-efekti J Siinkohal käib jutt vanadest olijatest, kes juba mõnda aega on LCHF-i harrastanud, teatud hulga kilosid selle abil maha raputanud, aga on siis mingisse mugavasse kaalu püsima jäänud, kustmaalt kaal enam nii hästi allapoole liikuda ei taha.

Paar päeva tagasi tutvustasin uut hitti low carb maailmas – munapaastu. Täna räägin vanast hitist, Atkinsi rasvapaastust, mida dr Atkins soovitas oma patsientidele kaaluplatoode ületamiseks ning mis on ka Phinney, Voleki ja Westmani kirjutatud uues Atkinsi raamatus.

Atkinsi rasvapaast on meetod, mille abil saab kiiresti ketoosi minna. Ketoos tähendab, et keha kasutab energia saamiseks oma rasvavarusid. Rasvapaastu võib kasutada ka peale patustamist uuesti reele saamiseks.

Rasvapaastu tehakse 3-5 päeva, sel ajal tarbid vaid ca 1000 kcal väärtuses toitu päevas. 90% nendest kaloritest peaks tulema rasvast. Rasvapaastu ei tohi teha kauem kui 5 päeva, kuna see sisaldab liiga vähe valke (mis on vajalikud organismi ehitusmaterjaliks).

Atkinsi rasvapaastu autorid ütlevad, et rasvapaastu ajal on 4-5 mini-toidukorda päevas ketoosi mineku seisukohalt parem kui üks üks suur toidukord. Seega saad rasvapaastu ajal süüa kas neli 250 kalorilist või viis 200 kalorilist mini-toidukorda.

Atkins ise ütles, et toorjuust ja makadaamiapähklid on ideaalsed rasvapaastu söögid.  Näiteks 150 grammine pakk makadaamiapähkleid peaks sisaldama (erinevad pähklisaagid/-sordid on erineva sv sisaldusega siiski, loe täpseid sisaldusi paki pealt) 1080 kcal, ca 8 g (2,96%) süsivesikuid, 113 g rasva (92,7%) ja ca 12 g (4,32%) valku. Või siis näiteks 400 g (2 karpi) Philadelphia Original toorjuustu: 1000 kcal, 12,8 g sv (5,17%), 94 g rasva (85,5%) ja 23,2 g valku (9,37%). Pakk makadaamiapähkleid päevas või 2 karpi philadelphia toorjuustu ei ole just palju sööki ning selle kõrval on tavaline range LCHF lihtsalt lust ja lillepidu, eksole :) Aga kes tahab proovida, siis 3-5 päeva ei ole siiski nii palju, et ära ei kannataks. Ma ise võtan endiselt hoogu ega tunne veel, et selliseks katsumuseks valmis olen J Elame, näeme.

Kindlasti ei ole kohustuslik rasvapaastu ajal vaid makadaamiapähklitest ja/või toorjuustust toituda, on veel palju teisigi maitsvaid toite, mis siia kategooriasse hästi sobivad. Näiteks munad igas asendis, peekon, rasvakohv, keto-ruudukesed, juust, vahukoor jne.

Westman, Phinney ja Volek rõhutavad alati, et süsivesikuvaese toitumise juures on oluline tarbida veidi rohkem soola. See kehtib loomulikult ka rasvapaastu ajal: klaas vett poole teelusikatäie roosa soolaga päevas võtab ära keto-flu sümptomid.

Rasvapaastu proovinud inimesed räägivad ulmelistest kaalukaotustest - kuni 5 kg 5 päevaga, aga ühtlasi räägivad, et vähemalt 50% sellest tuleb pärast "normaalse lchf-toitumisega" uuesti tagasi. Nii et mõttekoht.