pühapäev, 15. jaanuar 2017

Kreveti pajaroog köögiviljadega


Sulata kuumal pannil 2-3 spl kookosrasva.
Lisa kuuma kookosrasva sisse peenekshakitud küüslauk, tšilli ja ingver.
Prae kergelt läbi ja lisa pannile 300 g tiigerkrevette. Maitsesta roosa soola ja musta pipraga.
Kui krevetid on parajalt roosakaks tõmbunud, lisa pannile 1 pakk Blue Dragon kookoskoort.
Lase koor keema ja tõsta sisse järgmised köögiviljad: peotäis suhkruhernekaunu, mõned sparglivarred, tükeldatud punast paprikat, varssellerit, porrut. Siia sobib kindlasti ka punast sibulat või kasvõi õhukesi suvikõrvitsalinte lisada (köögiviljakoorijaga lõigatud). Või mis iganes köögiviljad kellelegi maitsevad - ka brokoli ja türgi oad oleks siin omal kohal.  Maitseks lisa 1 spl kalakastet.
Lase mõned minutid haududa, aga väga pehmeks ei ole mõtet neid köögivilju lasta, maitseb paremini, kui köögiviljad jäävad krõmpsud. 

Kõige lõpuks sobib pealeraputamiseks hakitud värske koriander.


reede, 13. jaanuar 2017

Neli aastat LCHF-elu

Täna neli aastat tagasi ehk 13. jaanuaril 2013 alustasin ka mina ühe oma paar nädalat hilinenud uusaastalubaduse täitmist. Et sellel päeval aga minu täiesti uus elu algab, ei osanud ma sugugi oodata.

Nüüdseks olen LCHF toitumispõhimõtteid järginud täpselt 4 aastat ja mul pole mingit plaani seda mõnusat eluviisi muuta. Toidud on maitsvad, kõht läheb tühjaks harva ja nagu te näete, siis süsivesikutepuuduse kätte ei ole ma ka veel surnud :) (Eile sattusin lugema ühe kohaliku toitumisnõustaja üllitist, milles ta väitis, et süsivesikud on asendamatu energiaallikas ja nende puudus toob kaasa energiapuuduse - ei saa kuidagi nõustuda sellega :D )

Vasakpoolne pilt on tehtud novembris 2012 ehk siis mõned kuud enne seda, kui ma LCHFi enda jaoks avastasin. Olin sel hetkel üsna masendunud oma kaalu pärast ja kaotanud igasuguse lootuse see veel kunagi normi saada. Muidugi see kõik väljendus ka üldises enda eest hoolitsemises, lisaks oli pidev väsimus ja tahtmatus midagi teha ning süütunne oma kommimaailmas elamise pärast.

Parempoolne pilt on tehtud täna :)



Oma esimesel LCHF-i aastal võtsin alla 33 kg. Järgnevad kolm aastat on see kaal püsinud, aga eks selle aja sisse on loomulikult sattunud ka väikseid plusse ja miinuseid. Enam ei ole mul küll mingeid erilisi isusid suhkru- ega jahutoitude järele, küll aga tuleb vahel isu liberaalsema lchf-i järgi süüa - mandlivõi, makadaamiapähklid, juustud, vahukoor, marjad, head veinid. Kui liiga pikalt sellise liberaalse lchf-i peale mõnulema jään, siis tekib ka kerge kaalutõus, mille aga kiirelt jälle range lchf-i abil likvideeritud saan. Õnneks on need neli aastat õpetanud mulle, milline LCHF-i versioon just minu jaoks see kõige õigem on.

Ning ma ei ütleks, et mu range lchf nüüd midagi piinavat ja kurnavat oleks - lõhe sashimid, veisesteigid, kreveti kevadrullid, hunnikute viisi köögivilju jne jne. Ma ei kurda oma "dieedi" üle :)

Küll on tore, et on olemas LCHF!


teisipäev, 10. jaanuar 2017

Verine veiseliha ehk medium rare steak ja Bearnaise kaste

Olen siin ennegi jaganud pooltoore veisesteigi retsepte ja blogist leiab ka päris mitu Bearnaise kastme retsepti.



Siiski peab ütlema, et nagu iga asjaga - harjutamine teeb meistriks. Kuna ma olen suur medium rare steigi armastaja, siis teen seda omale väga tihti. Kuigi teised pereliikmed seda väga tihti ei soovi - mis tähendab siis nendel päevadel mitme erineva õhtusöögi valmistamist. Õnneks on nüüd poelettidele jõudnud üksikute portsjonitena korralikud antrekooditükid.

Nii, nagu ma köögiviljade ostmisel eelistan Rimi keti tooteid (Rimil on oma köögivilja hulgiladu, mis tähendab märksa kvaliteetsemat ja suuremat köögiviljavalikut kui teistes supermarketites), olen oma lemmik antrekoodi tooraine samuti Rimist leidnud. Selline pildil toodud "Selection by Rimi" toode on saanud lemmikuks.


Eks korraliku steigi valmistamisel algabki kõik toorainest. Lihatükk võiks olla suhteliselt paks ja tumepunane, korralikult laagerdunud (see toode siin on 28 päeva laagerdunud). Enne valmistamist tuleks seda vähemalt paar tundi toatemperatuuril hoida.

Valmistamine ise ei ole aga midagi keerulist.
1. Aja pann (soovitatavalt malmpann, aga sobib ka muu suurt kuumust kannatav korralik pann) võimalikult kuumaks.
2. Pane pannile rasvainet (kõige neutraalsema maitse ja hea kõrge suitsemispunktiga on searasv). Siiski tasub õhupuhastaja tööle panna ja uksed-aknad lahti teha, sest sellisel kiirel ja kuumal lihavalmistamisel tekib paratamatult palju tossu ja toidulõhna.
3. Kui oled veendunud, et pann on nüüd tõesti maksimaalselt kuum, tõsta lihatükk pannile ja võta kasvõi stopperiga aega (mina võtan!) ehk et lasen kõigepealt ühelt poolt lihatükil täpselt 2 minutit säriseda ja siis samamoodi ka teiselt poolt 2 minutit. Ja ongi kõik.
4. Seejärel tõsta lihatükk taldrikule, millel on tükk hõbepaberit.
Maitsesta liha mõlemalt poolt ohtralt roosa soola (või meresoolaga) ja värskelt jahvatatud pipraga. Tõsta lihatüki peale üks õhuke võiviil ja mässi liha hõbepaberi sisse "puhkama". See puhkus on lihale hästi oluline, et mahlad ühtlaselt jaotuksid ning võitükk liha peal annab lihale just selle õige viimase lihvi.

Samal ajal, kui lihatükk jahtub, valmista Bearnaise kaste. Järgneva retsepti järgi saad umbes 2 portsjonit kastet.

1. Pane potti 2 tl valge veini äädikat (eriti hea, kui on estragoniga valge veini äädikas, kunagi selverist leidsin sellise), üks tükeldatud šalottsibul, 0,5 tl kuivatatud estragoni ja 1,5 spl vett. Aja see pisike tilgake segu poti põhjas keema ja keeda selle maht umbes poole väiksemaks. Nüüd pane see pott kõrvale jahtuma.
2. Teises potis sulata umbes 100 g võid, kui või on vedelaks sulanud, tõsta seegi kõrvale jahtuma.
3. Võta üks munakollane ja lisa see koos 1 spl külma veega poolenisti jahtunud (st saad käega poti põhja katsuda) sibula-äädikasegu potti. Vispelda nüüd seda segu pidevalt. Potti hoia jahtuva pliidiplaadi peal (võid panna ka minimaalse kuumuse, olenevalt pliidist), pott ei tohi kunagi olla kuumem, kui suudad käega katsuda. Vispelda pidevalt, umbes 5 min, kuni saad poti põhja "triibud" tõmmata.
4. Kui oled vispeldamisega kena kreemja konsistentsi saavutanud, hakka peene joana sinna hulka võid niristama, teise käega jätka vispeldamist. 
5. Lisa näpuotsatäis soola ja veidi valget pipart.
6. Kaunista mõne värske ürdiga. Võimalusel muidugi värske estragoniga, aga mulle tundub, et seda enam Eesti kaubanduses pole. Väga mõnus on ka tüümian.

Siin on üks Bearnaise kastme valmistamise videoõpetus ka, millest minul isiklikult palju abi on olnud:



Medium Rare Steak ja Bearnaise kaste maitseb kindlasti kõige paremini, kui lisandiks on peekonisse keeratud spargel. 

Jällegi Rimist leiab ilusad värsked minisparglid, need keeran 3-4 kaupa Rakvere Ameerika peekoni õhukeste ribade sisse ja tõstan kõik korraga poolkuumale pannile. Praen kuni peekon on krõbe (mitte liiga kaua, et spargel koledaks ei läheks) ja ongi valmis. Maitsestada pole vaja, selle töö teeb peekon ära :)

Nüüd on jäänud vaid toit taldrikule tõsta ja head isu :)


Viimasel pildil on valmistatud jälle sama retsepti järgi steik ja bearnaise kaste, aga kõrval on Rimi valged sparglid, kergelt võis praetud.






pühapäev, 8. jaanuar 2017

Kodune Sashimi


Endise sushisõbrana meeldib mulle nüüd väga sashimi - see on nagu sushi, aga ilma magusa riisita. Paljud Eesti sushikohad pakuvad ka juba sashimit, aga nii palju kui mina sashimit väljas söömas käies tellinud olen, jääb kahjuks minu kõht sellest alati tühjaks. Ilmselt on need söögikohtade sashimid mõeldud rohkem eelroaks või ma ei tea, kui väikse isuga inimestele... Paar viilu erinevat kala, natuke rohelist ja kogu lugu.

Tunduvalt parem on kodus ise omale sobilik sashimi valmistada.

Avastasin hiljuti Harkus asuva Mati Kalapoe. See artikkel siin ei ole tellitud reklaamtekst, vaid lihtsalt oma kogemuse jagamine :)
Sealsed soolalõheviilud on väga mõnusad ja värsked ning tunduvalt soodsama kilohinnaga kui nt supermarketi valmispakendatud soolalõhe, mille kvaliteet on nii ja naa. (Rääkimata siis veel sushikohtade sashimi hinnast...)

Seega rullisin oma sashimitaldrikule 7 lõhefileed, tulid ilusad roosinupud :)
Kõrvale viilutasin kurki ja avokaadot.
Kurgi peale tõstsin forellimarja.
Kõrvale panin veel merevetika krõpse.



Lisaks tilgake wasabit ja kusagilt õnnestus mul leida ka üks väga madala süsivesikusisaldusega marineeritud ingver.

Tilgake tavalist sojakastet ei tee ilmselt midagi hullu, aga parem valik on siiski tamari kaste, see on gluteenivaba ja veelgi parema maitsega kui tavaline soja. 

Selline taldrikutäis on kindlasti nauding nii silmale kui keelele, aga päris high fat see muidugi ei ole. Seega, kellel kõht tühjaks jääb, soovitan "magustoiduks" teha tassike kuuma teed teelusikatäie kookosrasvaga :)


reede, 18. november 2016

Kevadrullid LCHF


Ma ei tea just palju inimesi, kellele EI maitseks hiina toit ja kevadrullid. Ise ma siiski LCHF-toitumise raames pole tahtnud hiinakast toitu osta, kuna karta on, et isegi, kui nuudlid-riis välja jätta, on sealsetes katmetes palju suhkrut ja võib-olla ka paksendamiseks jahu kasutatud.

Nüüd aga otsustasin ise kevadrulle teha. Ümbrisrullide valmistamiseks kasutasin vana head LCHF pannkookide retsepti:

2 muna
0,5 dl vett
2 spl sulatatud kookosrasva
1 tl FiberHUSKi

Sulata kookosrasv pannil. Vahusta vispli või saumiksriga omavahel munad, vesi ja FiberHUSK. Lisa sulanud kuum kookosrasv ise samal ajal vahustades. Jäta taigen paariks minutiks paisuma.
Küpseta seejärel kesmisel kuumusel 2 suurt ja õhukest ülepannkooki.



Täidis:

ca 200 g riivitud või peeneteks ribadeks lõigatud valget peakapsast
1 spl kookosrasva

200 g külmutatud krevette
1 küüslauguküüs
1 väike tšillikaun
1 spl kookosrasva
ingveripulbrit, soola, pipart, tšillihelbeid
0,5 spl Tamari sojakastet
rohelist sibulat

Prae kapsaribasid kookosrasvas kuni need on pehmeks muutunud (maht väheneb kapsa valmides tunduvalt).
Tõsta praetud kapsad pannilt kaussi ootele.

kapsas värskelt

kapsas läbipraetult



Lisa nüüd pannile teine supilusikatäis kookosrasva ja peeneks hakitud tšillikaun ja küüslauguküüs. Prae neid lühikest aega (ära lase pruuniks)



 ja lisa seejärel krevetid.



Prae veel veidi, maitsesta ja sega kokku eelnevalt praetud kapsaga.



Tõsta segu pannkoogi keskele pika kitsa ribana. Voldi kõigepealt otsad sissepoole ja seejärel äärtest rulli. Siis lõika rullid diagonaalselt kaheks või kolmeks. Raputa kaunistuseks peale rohelist sibulat.



Ka mu kass tuli kevadrulle eemalt nuusutama :)






laupäev, 29. oktoober 2016

Ilmus väga oluline artikkel eesti keeles

Soovitan kõigil oma blogi lugejatel kindlasti läbi lugeda see hiljutine artikkel, mis ilmus Sirbis:
Surmav sõltuvus, mida ühiskond ei teadvusta

Siin on kenasti ja arusaadavalt puhtas eesti keeles kokku võetud kõik see, mida ka LCHF taotleb.
Lugege kindlasti!

Toon näitena ühe toreda tsitaadi artiklist:

"...loomakasvatajad on kogu aeg teadnud, et süsivesikud töötavad imeliselt, kui loomi on vaja rasvaseks nuumata..."

Loodan väga, et see artikkel jõuab paljudeni ja olen südamest rõõmus, et ka Eesti meediasse hakkab tasapisi mõistlikke tervise- ja toitumisalaseid artikleid jõudma :)



teisipäev, 27. september 2016

Sushiomlett juustu ja kalamarjaga


Viimasel ajal on minu uueks vaieldamatuks lemmiktoiduks saanud sushiomlett juustuga. Selle tegemise videoõpetus on ringlenud mitmes LCHF-grupis ja see retsept tõesti tasus proovimist. Siit võib vaadata videoõpetust:

Omelette Tamagoyaki au fromage
 

Ma ise teen seda küll hoopiski ümmarguse panniga ning ei kasuta mitte viilujuustu, vaid riiivjuustu (küll on tore, et Eestisse hakkab ka vaikselt jõudma see trend, et ka riivjuust peab olema hea maitsega juust, minu uus suur lemmik on Atleet Cheddar riivjuust).

Panen retsepti kirja ka:

3 muna ja näpuotsatäis soola (vispliga vahtu)
50 g riivjuustu
2 sushi nori lehte
paar teelusikatäit forellimarja
paar teelusikatäit majoneesi (nt Hellmanns)

Aja pann kuumaks, jäta pannile veidike peekonirasva või pane sinna killuke võid.
Vala pannile umbes 1/3 munasegust ja aja see ühtlase õhukese kihina laiali.
Keera kuumus poole peale.
Tõsta veidi hüübinud munasegule nori leht.
Raputa nori lehele pool riivjuustust.
Rulli kahe pannilabida abil omlett kokku.
Vala omletirulli ette järgmine kolmandik munasegust.
Lase hüübida ja rulli kõik omavahel kokku. 
Vala viimane kolmandik munasegust pannile omletirulli ette.
Lase hüübida ja tõsta peale norileht ja riivjuust.
Rulli kõik kokku, lase veidi pruunistuda.
Tõsta taldrikule. 
Kaunista majoneesi ja forellimarjaga.
Lõika tükkideks ja serveeri koos avokaadoga.







reede, 5. august 2016

Kukeseenekaste


4 suure portsjoni tegemiseks läheb vaja:

600-700 g värskeid kukeseeni
2 pakki peekonit (kasutasin Rakvere suitsupeekonit)
1 suur sibul
60 g võid
150-200 g rõõska koort (35% rasva)
pipart

Pane puhastatud ja tükeldatud kukeseened pannile koos tükeldatud sibula, tükeldatud peekoni ja võiga. Prae/hauta pannil olevat segu seni, kuni seentest on vesi kadunud (pann jääb kuivaks) ja sibul on klaasjas ning peekon hakkab värvi võtma. Vajadusel lisa juurde võid. Seejärel vala peale rõõsk koor ja lase madalal tulel veel mõni minut haududa, et kaste pakseneks. Maitsesta pipraga (peekon on tavaliselt juba nii soolane, et soola pole vaja lisada).

Kui soovid paksemat kastet, siis LCHF-viisil käib kastme paksendamine nii:
sega 2 munakollast tassis kahvli abil 0,5 dl vahukoorega ning vala see segu pannil oleva kastme hulka ja sega pidevalt. Munasegu pannile valamise hetkel peab pann juba veidi jahtunud olema - kui valad munasegu täiskuumale pannile, saad praemunatükkidega kastme. 

Mina täna kastet ei paksendanud, see tuli niigi täpselt paraja konsistentsiga.

Sõin sellise kukeseenekastme kõrvale veel paar tükki kana kintsuliha, mida praadisin või ja oliivõli segus ning maitsestasin ainult soola ja pipraga ning veel hapukapsast, rukolat ja kodust tomatit.





pühapäev, 24. juuli 2016

Pavlova kook sõstardega




Beseepõhi:

6 munavalget (toasoojad)
2 tl sidrunimahla
näpuotsatäis soola

Kate:
4 dl 35% rõõska koort
150 g Mascarpone toorjuustu
2 munakollast

1 liiter marju (mul olid mustad, punased ja valged sõstrad)

Beseepõhja valmistamiseks pane kõigepealt ahi 160 kraadile sooja.
Vahusta munavalged koos näpuotsatäie soolaga kõvaks vahuks.
Lisa Sötin tuhksuhkruasendaja, sidrunimahl ja Bourbon vanillipulber ning vahusta kõik ühtlaseks massiks.
Kata koogivorm küpsetuspaberiga. Mina kasutasin ahjuvormi suurusega 36x28 cm.
Tõsta munavalgesegu küpsetuspaberile ja püüa see sättida nii, et äärtest oleks põhi kõrgem ja keskelt madalam.
Tõsta ahju ja keera kuumus kohe maha 110 kraadile.
Küpseta umbes 1,5 tundi või 10-15 min kauem. Seejärel keera ahjul kuumus välja, tee ahjuuks pooleldi lahti ja jäta koogipõhi ahju jahtuma.

Katte valmistamiseks vahusta kõigepealt rõõsk koor koos Sötin tuhksuhkruasendaja ja Bourbon vanillipulbriga.

Teises kausis vahusta ühtlaseks kreemiks ka Mascarpone ja munakollased. Seejärel sega vahukoor Mascarpone-munaseguga kokku.

Tõsta kreem jahtunud beseepõhjale ning kaunista marjadega.





pühapäev, 3. juuli 2016

Suvine maiustus - smetana, kookoskreem ja maasikad

Selles magustoidus on veidi rohkem süsivesikuid kui tavalistes range LCHF-i toitudes, aga ma olen seda meelt, et millal siis veel marju süüa kui mitte suvel otse peenralt või metsast. Ja kuna siin magustoidus on vaid väike kogus marju koos suure koguse rasvasega, siis ei tohiks see ka suurt ülesöömishoogu ega veresuhkrutõusu esile kutsuda. Sööd selle ära ja rahu majas.

Kõigepealt sega valmis magustoidu põhi - 1 tops ehk 150 g Saaremaa Smetana 30% (Soomest ja Rootsist leiab ka 40% rasvasisaldusega Smetana), 50 g peeneksjahvatatud kookoshelvestest kookoskreemi (sulata 50 grammine pakike kilepakike eelnevalt kuuma vee sees tassis), 1 tl Bourbon naturaalset vanillipulbrit.

Söö seda hapukoore-martsipanilaadset vanillimaitselist massi koos umbes 100 g maasikatega - ma tegin omale seda magustoitu mitu päeva järjest aedmaasikatega, täna korjasin männitukast selle jaoks metsmaasikaid.

Minu meelest maitseb see magustoit umbes nagu tordikaunistus, st nagu tort ilma põhjata ja ühtegi magustajat ei olegi vaja lisada :)



laupäev, 11. juuni 2016

“Rasvavaesed dieedid ja trennitegemine on kaalulangetamise seisukohalt mõttetud,” hoiatab kirurg


Tõlkeartikkel 09.06.2016 väljaandest “The Telegraph”, autor teadustoimetaja Sarah Knapton


“Rasvavaesed dieedid ja trennitegemine on mõttetud nende jaoks, kes soovivad kaalu langetada ning ülekaalulised inimesed peaksid lihtsalt vähem sööma,” ütles endine tervishoiuminister eile Ülemkojas.

Lord McColl, kirurgia emeriitprofessor Londoni Guys haiglast hoiatas, et praegune toitumissoovitus rasva vältida oli “vale ja eksitav” ning aitas kaasa rasvumisepideemiale.

Oma Ülemkoja debatis hoiatas endine kirurg, et trennitegemine on kasutu selle tohutu koguse süsivesikutest tulevate kalorite ja suhkru vastu, mida inimesed tänapäeval tarbivad. Ta hoiatas, et praegune rasvumisepideemia on rahva tervisele sama ohtlik, kui oli 1919. aasta gripiepideemia.

“Ühendkuningriikide Tervishoiuministeerium ja Rahvuslik Tervishoiu ja Arstiabi komisjon (National Institute for Health and Care Excellence ehk Nice) väidab aga juba aastaid, et rasvumisepideemia põhjuseks on vähene liikumine,” ütles ta oma kolleegidele.

“Küll on kahju, et 500 Nice’i töötajat ei tulnud selle peale, et minna ise spordisaali mõne treeningmasina peale ja proovida ennast liigutada, et näha, kui palju kaloreid on tegelikult võimalik ära kulutada.”

“Sa võid ühel sellisel masinal pool tundi vändata ja selle ajaga vaid paar-kolmsada kalorit kulutada. Selleks, et pool kilo rasva maha saada, tuleb miilideviisi joosta.”

“Kogu seda teemat on segatud veel erinevate teooriatega rasvumise kohta: geneetika, epigeneetika, psüholoogilised häired. Ükski neist ei ole rasvumisepideemia põhjuseks.”

“On vaid üks ainus fakt. Ei ole võimalik olla rasvunud, kui sa liiga palju kaloreid ei söö”.

Mais teatasid Rahvuslik Ülekaalulisuse Foorum (National Obesity Forum) ja Rahvatervise Koostöögrupp (Public Health Collaboration) laiaulatuslikust toitumissoovituste ülevaatusest ning teatasid, et viimase 30 aasta jooksul soovitatud rasvavaestel dieetidel on “katastroofiline mõju tervisele”.

Nende raportis väidetakse, et madala rasva- ja kolesteroolisisaldusega  toitumissoovitused, mis on olnud Ühendkuningriikide ametlik soovitus alates aastast 1983, põhineb “vigastel teadusuuringutel” ning selle tulemuseks oli suurenenud rämpstoidu ja süsivesikute tarbimine.

Lord McColl ütles, et rasva söömine on tähtis, sest see hoiab inimese täiskõhutunnet pikema aja vältel ning ta soovitab ülekaalulistel inimestel oma toidule rasva lisama hakata.

“Rasv siseneb peensoolde ja suuresti pidurdab mao tühjenemist,” ütles ta oma kolleegidele.

“Kuna mao tühjenemine on edasi lükatud, siis jääb inimesele sellest tunne, et ta on juba piisavalt söönud. Hiljem, kui ka rasv on imendunud, hakkab magu jälle tühjenema.  See on ilus tasakaalus mehhanism, mis takistab meil liiga palju söömast ning ülekaaluliseks muutumast.”

Imperial College uurijad leidsid hiljuti, et britid muutuvad ilmselt järgmise kümnendi jooksul Euroopa kõige ülekaalulisemaks rahvaks, kus peaaegu neli inimest kümnest on ohtlikus ülekaalus aastaks 2025.

Selle nädala alguses ütles NHS juht Sir Simon Stevens, et rasvumiskriis maksab hetkel riigile rohkem kui politsei ja tuletõrje kokku.

“Ülekaal ja sellega seotud haigused maksavad meie riigile terve varanduse ja see ei ole jätkusuutlik,” ütles Paruness Jenkin, kes algatas debati Ülemkojas.

“Kui me ei ava oma silmi selle kriisi ulatuse osas, siis võib NHS pankrotti sattuda. Juba praegu kulutatakse tohutul hulgal raha haigustele, mida saaks täielikult vältida.”

“Praegused toitumissoovitused on segadusttekitavad. Need soovitavad süüa kartulit, riisi, makarone ja teisi tärkliserikkaid süsivesikuid. Kas me oleme ikka päris kindlad, et see on hea soovitus? Me anname tärkliserikast sööta loomadele, et neid paksuks nuumata – miks see toit inimestele kuidagi teistmoodi peaks mõjuma?”

Tervishoiuminister Paruness Chisholm ütles: “Ei ole mingit mõtet minna trenni selleks, et peale trenni omale tänavanurgalt limonaad või sõõrik osta. Sellist tüüpi kultuur peab muutuma.”

“Ülekaalulisusest jagu saamine on tähtis küsimus. Ülekaalulisus on keeruline probleem, millele ei ole ühte lahendust.”

“Ma soovin rõhutada, et Inglismaa Rahvatervishoiu (Public Health England) toitumissoovitused põhinevad põhjalikel hinnangutel. Nad konsulteerisid akadeemikute, terviseorganisatsioonide ja rahvatervise spetsialistidega.”

Peamised järeldused / Rahvusliku Ülekaalulisuse Foorumi raport:

Rasva söömine ei tee sind paksuks
Paljud uuringud tõestavad, et suurema rasvasisalduse ja väiksema süsivesikusisaldusega toitumine on kaalulangetamise ja kardiovaskulaarse riski vähendamise seisukohalt parem kui rasvavaesed dieedid.

Lõpeta kalorilugemine
Erinevate toitude kaloritel on erinev metaboolne mõju kehale, seega kogu kalorihulga kokkulugemine on mõttetu.

Halva toitumise eest ei ole võimalik ära joosta
Ülekaal on hormonaalne häire, mis viib ebanormaalse energia jaotuseni, mida ei ole võimalik ainult suurema trennitegemisega lahendada.

Küllastunud rasv ei põhjusta südamehaigusi ning täisrasvased piimatooted on suure tõenäosusega kaitsvate omadustega
Uus meta-analüüs tõendite kohta, mis olid saadaval juba neljakümne aasta eest ei kinnita toidurasva piiramise vajadust.

Väldi iga hinna eest töödeldud toitu kirjadega “väherasvane”, “light”, “kolesteroolivaene” või “tõendatult kolesterooli alandav”
Ei ole olemas ühtainsatki tõendit selle kohta, mis kinnitaks, et küllastunud rasva söömise vähendamine vähendaks kardiovaskulaarseid haigusi või surma.

Näksimine teeb paksuks
Toidukordade tihedamaks muutumine on sama suur või isegi suurem ülekaalulisuse põhjustaja ning seda on suuresti ignoreeritud.



neljapäev, 2. juuni 2016

Ajakiri "Oma Maitse" juuni 2016

Täna tuli müügile juunikuu toiduajakiri "Oma Maitse" ja seal ilmus minu artikkel LCHF-ist.

(Järgmisel kuul ilmub üks veidi lühem intervjuu LCHF-i kohta ka ajakirjas "Toit & Trend").


Lähemalt:








Uus eestikeelne raamat LCHF toitumisest: Ketogeenne toitumine vähi vastu


Täiesti uskumatu ja ülimalt rõõmustav on see, et eesti keeles ilmub järjest rohkem häid raamatuid süsivesikuvaese toitumise kohta. Ma olen kõik eesti keeles ilmunud LCHF-temaatilised raamatud seadnud ühte nimekirja SIIN, kes tahab lähemalt uurida. 

Siin võib näha minu kodust pisikest eestikeelsete LCHF-teemaliste raamatute kogu. Osad on mul veel puudu (Jahupea, Nisuvaba dieet) :) Minu inglise- ja rootsikeelseid raamatuid siin pildil ei ole.



See viimati ilmunud Saksa arstide ja teadlaste kirjutatud "Ketogeenne toitumine vähi vastu" keskendub eelkõige sellele, kuidas ja miks kasutada ketogeenset (ehk väga vähe süsivesikuid ja väga palju rasva sisaldavat toitumisviisi) vähiravi toetamiseks, aga seda tasub kohe kindlasti lugeda kõigil, kes on LCHF toitumisest ka üldiselt huvitatud.

Kui ma ise hoian end igapäevaselt kursis just inglise- ja rootsikeelse meediaruumi LCHF-gurude tegemistega, siis väga värskendav ja tervitatav oli lugeda, et ka Saksamaal käib korralik keto-revolutsioon ja asjaga tegelevad tõsised teadlased ja uurijad. Siin on ülevaade raamatu autoritest.


Mulle meeldivad kõige rohkem hästi lihtsalt ja loogiliselt kirjutatud LCHF raamatud - siis on tõenäosus palju suurem, et see jõuab võimalikult paljude abivajajateni. Ja selline see uus raamat täpselt ongi: kogu ketogeense/LCHF toitumise alused on konkreetselt lahti seletatud, lisaks lihtsad, aga samas põhjalikud selgitused selle kohta, miks antud toitumisviis just vähihaigetele kõige parem valik on. Pool raamatust koosneb praktilistest toitumissoovitustest ja retseptidest.

Arvestades viimase aja Eesti meediakära kõiksugu posijate ümber, millega seoses mitmed vähihaiged tavameditsiinile selja pöörasid ja lõpuks asi ikka kurvasti lõppes - ei ole see raamat siin kohe kindlasti midagi sellist. Keegi ei luba imepärast täielikku tervenemist ega maagilist aurat. Siin öeldakse selgelt, et ketogeenne toitumine on tavapärasele vähiravile tõenduspõhiselt hea toetaja ja abiline.

Samas on väga hästi lahti selgitatud kõik põhjused, miks vähihaigele just ketogeenne toitumine kõige vajalikum ja tervislikum toitumisviis on.




Lisaks on raamatus vägagi arusaadavalt selgitatud teist tüüpi diabeedi tekkimise põhjus (siinse blogi püsilugejate ja LCHF-teemaga kursis olevate inimeste jaoks on alljärgnev täiesti tavaline teave, mis ei pane kedagi kulmu kergitama, aga osad tänapäevased moodsad veganid arvavad millegipärast endiselt, et diabeet tekib rasva söömisest ning et süsivesikuid võib piiramatult süüa):



Üldiselt on raamatu suurimaks plussiks just see, et kogu vajalik info ketogeense toitumise kohta on kompaktselt ja lihtsalt ühes kergesti loetavas raamatus koos. Teooriaosa ei ole liiga pikk, aga samas ei ole jäetud tähelepanuta ühtki vajalikku aspekti.

Suure osa raamatust moodustavad ka praktilised teadmised - needki ei ole mõeldud mitte sugugi ainult vähipatsientidele, vaid sobivad järgimiseks kõigile LCHF-teema huvilistele.





Minu soovitus on, et see raamat võiks kõigil LCHF-huvilistel läbi loetud olla ja kindlasti on see vajalik kingitus kõigile neile, keda on tabanud paha haigus.













reede, 27. mai 2016

Asendamatud süsivesikud?

Aeg-ajalt kuuleme siit ja sealt "teadjatelt-tarkadelt" toitumisnõustajatelt, et ilma süsivesikuteta ei saagi elada. Et aju vajab oma tööks süsivesikuid ning et me peame päevas kindlasti vähemalt 130 grammi süsivesikuid sööma, muidu me ei saa kuidagi elus ega terved püsida.

See on suur väärarusaam. On olemas asendamatud aminohapped ja asendamatud rasvhapped ehk me peame ilmtingimata sööma valku ja rasva, aga keha jaoks ei eksisteeri sellist asja, nagu asendamatud süsivesikud. Hädavajalik toidust saadav süsivesikute kogus on null.

Kes ei usu, võib seda lugeda siit: http://www.nap.edu/read/10490/chapter/8#275

"The lower limit of dietary carbohydrate compatible with life apparently is zero, provided that adequate amounts of protein and fats are consumed" - Elutegevuseks vajalik toidust saadav süsivesikute minimaalne kogus on null, eeldusel, et tarbitakse adekvaatses koguses valku ja rasva.

Allikas:
"Dietary Reference Intakes for Energy, Carbohydrate, Fiber, Fat, Fatty Acids, Cholesterol, Protein and Amino Acids", Food and Nutrition Board, Institute of Medicine of the National Academies.

Allikaks on niisiis üks tavaline meedikutele mõeldud toitumisalane õpik. Siin on toodud tavaline organismi toimimist puudutav informatsioon ning see on mõeldud teadmiseks kõigile vähegi toitumist õppinud inimestele. Muuhulgas ka toitumisnõustajatele ei tohiks see uudisena tulla.

Kust on siis alguse saanud see jutt 130 grammist "organismile hädavajalikust" süsivesikust? Kübeke tõetera selles väites muidugi on, sest kuigi suur osa meie organismist saab kasutada energiaks rasvhappeid ja ketokehi, siis osad aju koed tõepoolest vajavad toimimiseks ka glükoosi. See ei tähenda siiski seda, et meil oleks hädavajalik neid süsivesikuid/glükoosi toiduga saada ja et juhul, kui me seda ei saa toidust, siis juhtub midagi hullu. Keha oskab nimelt ka väga hästi ise suhkrut toota - selle protsessi nimeks on glükogenees. Maks toodab alati organismi jaoks vajaliku koguse veresuhkrut, kui seda toidust ei tule. Seda toodetakse valkudest - kui sa sööd piisavalt valku, siis toodetakse see toiduga saadavast valgust ja kui sa valguga koonerdad, siis toodetakse see sinu lihastest. Seepärast on oluline piisavalt ja adekvaatses koguses valku süüa. Jällegi - kui sa valku üle sööd, tõuseb veresuhkur ka ilma suhkrut söömata liiga kõrgele. Maks toodab ka üleliigsest valgust üleliigset veresuhkrut.

Glükogenees tagab selle, et meie aju ei variseks kokku näiteks öösiti, kui me midagi ei söö või kui me juhtumisi haiged oleme ja paar päeva üldse midagi süüa ei suuda või kui näiteks meie küttidest-korilastest esivanematel mingi perioodi vältel midagi küttida-korjata ei õnnestunud. Glükogenees tagab igasugustes oludes selle, et su veresuhkur enam-vähem stabiilne püsib. Kes veel ei tea, siis terves kehas on igal hetkel vaid umbes üks teelusikatäis suhkrut - terve inimese vere glükoosisisaldus on umbes 4-6 mmol/l.



Kui oled juba mõnda aega süsivesikuvaesel toitumisel olnud, st. täpselt järginud LCHF Algajatele materjalis antud juhiseid, siis umbes 3 nädala pärast toimub keto-adaptsioon ehk keha kohanemine rasvakütusega, mis tähendab seda, et kehas on selleks ajaks tekkinud vajalikud ensüümid, mis lasevadki põhikütusena kasutada ketoone ehk rasvakütust. Ja sa tunned seda oma enesetundest - pidev näljatunne kaob, sa ei tunne enam vajadust iga kolme tunni tagant midagi näksida ning sul on ühtäkki energia ülejäägid ja eufooriline tunne.

See on umbes nii, nagu sa muutuksid bensiinimootoriga masinast diiselkütusega masinaks :) Või teine võrdlus: kui süsivesikuid süües kütaksid sa oma ahju justkui ainult paberinutsakatega, mida pead kogu aeg juurde lisama, et leek ei kustuks, siis rasvakütusel olles kütad sa oma ahju suurte puuhalgudega, millest jätkub muretult pikaks ajaks.

Ühtlasi, kui keha on rasvakütusega kohanenud, siis keha süsiveskute vajadus väheneb umbes 20-28 grammini päevas. Jäävad alles vaid mõned üksikud koed, mis tõesti ilma glükoosita hakkama ei saa. Jällegi - see glükoos võib tulla nii toidust kui ka sama hästi võib maks selle väikse hulga glükogeneesi kaudu ise toota.

Kuigi see 20-28 g süsivesikuid ongi juba enam-vähem selline hulk, mida tavaline LCHF süüa soovitab: süües liha, muna, kala ja heade rasvade kõrvale tubli hulga köögivilju, saadki päeva jooksul umbes 20-30 g süsivesikuid.



Loomulikult ei soovi ma siinkohal kuidagi propageerida NCHF ehk No Carb High Fat toitumist, st täielikku süsivesikutest loobumist - sööge ikka endiselt köögivilju, igaüks vastavalt enda taluvusele, neid pole kunagi vaja karta!

Küll aga tahan ma vastu vaielda sellele eksiarvamusele, nagu oleksid süsivesikud meie keha jaoks asendamatud ja hädavajalikud. Need on siiski vaid üks energiaallikas kolmest (rasv, valk, süsivesikud) ja selleks energiaallikaks on paljudel inimestel hoopis kasulikum valida tervislik rasv - see on palju ökonoomsem kütus :)

Lisan süvitsi huvilistele toredaid screenshote-slaide oma hiljuti vaadatud dr Eric Westmani loengutest, need samad asjad on siin inglise keeles kirjas. Ja keda asi tõesti huvitab, neil soovitan kindlasti Dietdoctor.com tasulise videokeskkonnaga liituda, esimene kuu on tasuta: http://www.dietdoctor.com/member