neljapäev, 27. august 2015

Toitude ja muid pilte

Viimaste päevade sööke ja jooke.

Siin on üks hommikusöök:
rasvakohv (kange must kohv mikserdatud extra virgin kookosrasva ja võiga, maitseks looduslikku kaneeli ja vanillipulbrit)
omlett (2 talumuna, 2 spl vahukoort, himaalaja soola, pipart)
täidis (100 g krevette, 100 g avokaadot, tomat, lehtsalat, majonees, tacokaste)

Sekka ka üks selfie prillipoest. Kaalun omale nimelt nende prillide ostmist. Praegu olen päev läbi läätsedega. Uute prillidega võiks ilmselt tööl ja väljas ka käia, saaksid silmad läätsedest puhata. Mulle viimasel ajal meeldivad just tumedate raamidega prillid.


Ja siin üks õhtusöök jälle:


Tumedal lehtsalatipadjal taco-hakkliha, st isetehtud taco-maitseainega on praetud Hiiumaa maheveise hakkliha, pärast segasin hulka 30% hapukoort. Peal on veidi cheddar vintage juustu ja punase sibula tükke. Kõrval värsket kurki, kalamata oliive ja üks tomat soola ja pipraga.


Magustoiduks "šokolaadikreem" - sulatasin 100 g kookoskreemi pehmeks ja segasin hulka Ceylon kaneeli, Bourbon vanillipulbrit ja mahedat toorkakaopulbrit.

Üldiselt ma mõtlen oma LCHF-toitumisest vägagi selle insta-tsitaadi vaimus:


Ehk et teiste inimeste patusöögid on minu igapäevased söögid - näiteks peekon, rasvane liha, kala ja mereannid, muna igal kujul ja lõputus koguses, või jms, siis muidugi päris kõiki lchf-i alla liigituvaid toite ei saa mina ega ilmselt paljud omale ikkagi suvalises koguses lubada. Üheks selliseks toiduks on minu puhul kindlasti kõikvõimalikud pähklid. Hoolimata nende suhteliselt madalast süsivesikusisaldusest. 

Seega järgmised pildid ongi mõeldud teadmiseks kõigile pähklisõpradele. Tegin poes käies mõned klõpsud oma lemmikpähklitest. Ma juba teadlikult neid omale liiga tihti ei osta, sest tean, et nii kui luban, tekitavad need mul liigset söögiisu. Aga no vahel ikka, kord kahe nädala jooksul või kord kuus või kuidas juhtub. Aga tean juba ette, kui ma siis söön juba paki oma lemmikpähkleid, siis tahaks ikka midagi veel ja veel (no näiteks mingit süsivesikuvaest jäätist, veini jms) ja ongi järgmine hommik veresuhkur üle 5 ja kaal ka kerges plussis. Hetkel on viimasest pähklipatust üle nädala möödas ja kõik jälle miinimumis õnneks :)

Need on sellised patuse naudingu reklaampildid - on küll väga maitsvad ja üsna süsivesikuvaesed, aga vähemalt minu puhul neid asju süües kaob ära LCHF-i suurim pluss, milleks on söögiisu loomulik regulatsioon. Kui söön muna ja peekonit, liha ja köögivilja, rasvakohvi ning viimasel ajal tundub, et isegi juustu saan jälle toiduvalmistamisel (mitte paljalt) kasutada, siis on kõik hästi ja söön parajas koguses ilma ennast sundimata - aga kui hakkan pähklitega mängima, siis ikkagi läheb asi käest. 

Makadaamiapähklid Maksimarketis, Selveris, Prismas, Konsumis

Brasiilia ehk parapähklid Rimis

Soolased ja röstitud makadaamiapähklid Selveri gurmeeletis

Soolased ja suitsuse maitsega mandlid Selveri gurmeeletis

Aga jätkame "korraliku toidu" piltidega. Siit tulevad minu tänased kaks söögikorda.

Hommikusöök:
Rasvakohv, omlett, avokaado ja lõherullid mascarpone-sojakastme-wasabi täidisega, see on minu puhul täiesti tavapärase 1000++ kalorsusega hommikusöök, hea toitev ja rasvane.


Õhtusöögiks sõin täna eelmiste päevade jääke - et külmkappi ruumi teha ja keegi pidi kõik need järelejäänud head asjad ju ära sööma :)

Samasugused lõherullid, nagu hommikul, samasugune rasvakohv, nagu alati. 
Hapukapsas.
Mõned viilud praetud paksu mahepeekonit.
Ja taldrikule tõstsin ka ühe burgerikotleti, aga seda ma enam ei jaksanud süüa, nii et suurema osa sellest sai koer omale :)


Peale nii maitsva kotleti söömist oli tal muidugi mõnus Hemtexi patjade vahele pikutama minna :)























esmaspäev, 24. august 2015

Burgeripress ja kahekordne ilma saiata juustuburger

Nagu mul kodus veel vähe söögivalmistamise vidinaid oleks :) igatahes täiendasin oma kollektsiooni täna burgeripressiga. Oleks ju võinud selle ka ebayst tellida ja soodsamalt saada, aga mul oli vaja seda kohe ja täna ja kiiresti :)


Mõte on siis selles, et sellise pressi abil saab paraja suurusega ehk ca 100 grammised tihked ja õhukesed burgerikotletid valmistada. Pressi abil tekivad kotleti ehk burgeri sisse ka vaod, mis aitavad sel ka seest paremini küpseda. Eelkõige tahtsin ma seda just ilusa kuju pärast - et kõik kotletid tuleksid ikka ilusad õhukesed ja kauni välimusega. 

Proovisin kohe ära - tegin oma tavapäraseid tacomaitselisi burgerikotlette:

500 g Hiiumaa maheveise hakkliha
1 muna
0,5 dl vahukoort
1 riivitud šalottsibul
paar supilusikatäit mingisugust vürtsikamat tomatikastet (mul oli Rimi Eco Chunky Salsa)
isetehtud taco-maitseainet, vajadusel soola

Sega kõik koostisosad omavahel hoolikalt taignaks, pane pann sooja ja vormi burgeripressi abil õhukesed burgerid. Prae mõlemalt poolt pruuniks, arvestades sellega, kas eelistad seest tooremat või rohkem läbiküpsenud burgerit.

Pärast küpetamist tõstsin iga burgeri peale paar viilakat Vintage Westminster Cheddar juustu ja valmistasin burgerikastme:  1:1 vahekorras Hellmann's majoneesi ja Rimi Eco Chunky Salsa kastet.



Ja selline oli minu tänaõhtune naked double cheeseburgeri eine: hapukapsas, kaks kotletti, mille vahel   ja peal cheddar ning kaste, lisaks veel paar punase sibula rõngast ja kõik mässitud Hiiumaalt peenrast korjatud salatilehe vahele :)


Ja peale sellist õhtusööki jõin veel ühe mõnusa kreemise rasvakohvi, mis koosnes kangest mustast kohvist, võist ja ketoosi tugevdavast MCT-õlist, maitsestatud veresuhkrut alandava ceylon kaneeli ja jäätiselõhnalise bourbon vanilliga, tervistavatel eesmärkidel lisasin veel veidi želatiinipulbrit (see on kasulik soolestikule, luudele, liigestele ja lisab nahale elastsust).

Aga nagu ikka - niipea, kui kätte jõuab minu pärastlõunane kohviaeg, arvab mu kass, et see on hoopis tema aeg mulle sülle nurru lööma tulla :)


Ja väike soovitus rasvakohvi joojatele - ma panen omale paraja suurusega võitükid külmkappi karpi valmis, siis on alati hea paras kogus võid kohe võtta, ei ole mingit kaalumist ega huupi uhamist. Kahjuks on rasvakohv selline salakaval asi, et kui rasva üle doseerida, võib südame pahaks ajada. See sobiv kogus tuleb muidugi igaühel omal katse-eksituse meetodil välja uurida. Minu puhul on sobiv võikogus ühele rasvakohvile ca 30 g, siin karbis on näiteks lahti lõigatud kaks 200 g võipakki, mis on kumbki kuueks tükiks lõigatud (a 33,333 g, siit karbist olen juba mõned tükid võtnud ka). 

Kohvitass, karp ja linik on loomulikult Hemtex :)












Rostbiif



Ostsin Hiiumaalt kaasa maheveise lihatüki, kuna kohapeal on see tunduvalt soodsama hinnaga kui Tallinnas. Tallinnas saab neid tooteid üsnagi väikese juurdehindlusega Laagri Maksimarketist ja Ülemiste/Haabersti Rimi talutoidu osakondadest, aga olen ükskord ostnud Hiiumaa maheveise hakkliha Nõmme Turult ka täpselt poole kallima hinnaga kui Hiiumaalt Käina poest. Uskumatu ikka.

Seega eile tegin rostbiifi jälle. See on hea ja lihtsalt valmiv roog ning kui tooraine ja temperatuurid õiged, siis õnnestub see mul alati.

Pane ahi 110-125 kraadi juurde sooja. Sulata tükk võid. Pintselda liha üle sulavõiga ja maitsesta ohtralt roosa soola ja musta pipraga. Pane liha sisse termomeeter ja aseta lihatükk umbes 1,5-2 tunniks ahju. Seest roosa rostbiifi saab siis, kui liha sisetemperatuur jõuab 65 kraadini, ma lasin eile 70 kraadini, meil osad kodused nii roosat liha ei taha, kuigi mulle meeldib just selline medium rare kõige rohkem. Peale ahjust võtmist mässi lihatükk alumiiniumfooliumisse ja lase sellel 10-15 minutit "puhata". Seejärel lõika terava noaga võimalikult õhukesed viilud.

Võin öelda, et see rostbiif jääb supermõnus ja mahlane, sobib süüa soojalt ja kindlasti ka järgmisel hommikul külmalt. Mina teen seda alati ühtemoodi, aga õnnestumine sõltub vast kõige rohkem siiski toorainest. Seepärast julgen kindlalt soovitada Hiiumaa maheveise liha (ma ei saa nende liha reklaamist mingit kasu). See on Hiiumaa päikese käes rõõmsalt rohtu söönud ja rahulikku stressivaba elu elanud loomade liha :) Rohtu söönud maheveise liha on pungil vajalikke omega-3 rasvhappeid (versus kinnises ruumis teravilja peal kasvatud loomaliha, milles on liiga palju omega-6 rasvhappeid ja antibiootikume).







Siin on minu eilne õhtusöök: rostbiif, tükike võid ja tüümjanioks, 
hapukapsast ja tomatit soola-pipraga.







laupäev, 22. august 2015

Pikad pühad


Kui ma oma ülipika 6-nädalase suvepuhkuse ajal jõudsin Hiiumaal randa päevitama kõigest ühe korra, siis nüüd augustikuise 4-päevase minipuhkuse ajal oleme lausa iga päev mere ääres käinud. Vesi pole küll väga soe, aga korraliku D-vitamiini doosi saab tunnikese päevitamisega kenasti kätte.

Viimase aja blogipostitused on mul hõredaks jäänud. Mingeid erilisi toite pole valmistanud, ikka samad lihtsad rasvased ja süsivesikuvaesed kiirelt valmivad toidud. Viimastel päevadel lihtsalt selle vahega, et kuna meil on siin Hiiumaal oma kasvuhoone tomatid, siis lisan igale toidukorrale kohe mõnuga veidi tomatit, mille maitsestan roosa soola ja musta pipraga. 



See tähendab siis, et minu tavaline muna-peekon-avokaado hommikusöök näeb praegu välja umbes selline:


Tomatit ma nüüd meeletus koguses ei söö just, ei kaalu seda ka, aga ma usun, et ca 100 g lisan neid tomatitükke igale oma söögikorrale. 100 g tomatis on 3.7 g süsivesikuid. Millal neid siis veel süüa, kui mitte suvel, kui on oma kasvuhoone värsked tomatid :) 

Siin veel mõned viimase aja toidupildid:

Eile oli teistsugune hommikusöök :) Kaks keedumuna, üks avokaado ja salatipadjal "Skagenröra" krevetisalat: 100 g krevette, veidi punast sibulat, tilli, sidrunimahla ja Hellmann's majoneesi.


Eilne õhtusöök: kaks searasvas praetud lesta, hapukapsast, hapukurki, tomatit soola ja pipraga ning kuna ma eile hommikuks peekonit ei söönud, siis tuli õhtul selline peekoniisu, et praadisin oma kala-õhtusöögi kõrvale veel mõned viilud peekonit :) (endiselt on hetkel minu lemmik-peekon Rakvere kodune soolapeekon, mida tuleb ise viilutada. Mulle tundub, et see on saadaval igas väikses külapoes).

(vana pilt, vana kuupäev)

Täna valmistasin õhtusöögiks lihtsat sea karbonaadi: lõikasin kamaraga rasvasest sealihatükist viilud, praadisin need peekonirasvas pruuniks, maitsestasin soola ja pipraga ning tõstsin haudepotti. Praadisin samas rasvas ka tükeldatud sibula ja tõstsin lihatükkide peale. Lisasin lihapotti ka värsket küüslauku. Katsin lihatükid veega ja lasin ca 1 tund madalal kuumusel haududa. Väga pehme ja mõnusalt lihtne roog.

Magustoiduks rasvakohv - nagu ikka :)


Ja paar päeva tagasi sõin ka ühe väikese õuna - see on mul vanast ajast lemmik õunasort, hapukas-magus ja mahlane. Aga eks see ühe õuna söömine rohkem nagu narritamise asi ole - ma ikka hoidsin ennast tagasi, et ainult ühega piirduda. Lihtsam on süüa null õuna kui üks õun - minul vähemalt. Kui ühe tomatiga piirdumine pole mulle mingi väljakutse, siis ühe õunaga piirduda on veidi keerulisem. Seepärast ma neid rohkem praegu süüa ei plaani. Muidu on 100 g õunas keskmiselt 9.9 g sv. Täiesti arusaadav, miks üks õun tekitab mul tahtmise veel 7 õuna lisaks süüa :) Suhkur on suhkur on suhkur.


















laupäev, 15. august 2015

Pasteet



Lisaks sushile valmistasin täna ka pasteeti.

Olen viimasel ajal päris tihti pasteeti valmistanud ja nüüdseks on välja kujunenud kindel rutiin ja kindlad nipid, et tuleks just selline pasteet, nagu mulle kõige rohkem maitseb.

Esimene asi on kvaliteetne maks - selleks ostan Nõmme turult Liivimaa maheveise maksa.

Kõigepealt praengi pannil searasvas maksatükid pruuniks (ca 200 g). Lisan soola ja pipart.
Pannile läheb ka Rakvere kodune soolapeekon (ca 150 g), viilutatult.
Lisaks üks porgand ja üks sibul.


Kui kõik on praetud, lisan nii palju vett, et see maksa- ja pekitükid ära kataks ja lasen madalal tulel kaane all umbes tund aega haududa. Haudumise ajal lisan maitseks veidi jahvatatud muskaatpähklit (see on minu arvates väga oluline komponent!)

Seejärel tõstan kõik köögikombaini, kaasa arvatud keeduleeme(!) ja lisan sinna ka parajalt suure tüki võid (ca 100 g).

Kui kõik on ühtlaseks massiks jahvatatud, valan pasteedi vormidesse-karpidesse ja panen külmkappi tahenema.

Kuna ma ise eriline LCHF asendusleibade ega -saiade sõber ei ole, siis söön pasteeti lihtalt niisama, hommikusöögi kõrvale, vahel panen ka keedumuna peale. Olen kuulnud, et osad panevad pasteeti kurgiviiludele, see on ka hea mõte. Vahepeal mulle maitsesid keto-pannkoogid, siis panin pasteeti sinna peale, aga need tüütasid mingi hetk ära, nüüd pole enam ammu teinud - peaks äkki uuesti proovima.


Sushi ilma riisita



Mul käis juba mõnda aega mingi naljakas sushi-isu vahelduva eduga kummitamas. Ei tahtnud sellise pisiasja pärast omale veel süsikapäeva tegema hakata, seega valmistasin LCHF-stiilis sushi - nagu ma tavaliselt sushit tegin, aga ilma riisita. Mulle maitses ja teised sööjad ütlesid ka, et neile meeldibki selline ilma riisita sushi rohkem, et ei ole nii kuiv.

Vaja läheb:
nori lehti
soolalõhet või -forelli
mascarpone toorjuustu
sojakastet
wasabit
värsket kurki

Sega toorjuustu sisse veidi wasabit ja sojakastet.
Tõsta norilehe peale kala, toorjuustusegu ja kurk.
Keera rulli ja lõika parajad tükid.
Head isu!

Mis puutub süsivesikusisaldusse, siis need on järgmised:

1 nori lehes on 1g sv
100 g mascarpones on 2 g sv
100 g sojakastmes on 3 g sv (Kikkoman)
1 tl wasabis on 2 g sv

reede, 14. august 2015

Osso buco


Osso buco on pehmeks ja mahlaseks hautatud veise koot, mõnusas aromaatses veinikastmes. Olin juba ammu veisekoote Nõmme turul tähele pannud ja tekkis tahtmine neist midagi head valmistada. Ja nii ma siis täna tegingi - retsepti leidsin SIIT.

Meil oli täna 3 hea isuga sööjat ja kahest parajalt suurest koodist piisas täiesti.


Lisaks veisekootidele läheb vaja:

1 sibul
1 porgand
paar sellerivart
3-4 spl tomatipastat 
4 tassi veisepuljongit
1 tass kuiva valget veini
värsket rosmariini, tüümjanit ja peterselli
riivitud sidrunikoort
nelki, loorberilehti


Prae veiselihakoote kuumal pannil peekonirasvas kummaltki poolt ca 8 minutit. Maitsesta soola ja pipraga.
Samal ajal, kui liha pannil praadimas on, tükelda sibul, porgand, seller ja prae need haudepoti põhjaks pehmeks (peekonirasvas).
Vala haudepotti köögivilja peale ka vein ja lase mõni minut keeda.
Lisa tomatipasta ja vala peale puljong.
Lisa ka ürdid ja maitsained.
Nüüd keera kuumus maha ja tõsta haudepotti lihatükid.
Jäta liha paariks tunniks hauduma - oluline on, et liha haudepotis tõesti vaid kergelt podiseks ehk hauduks, mitte ei keeks suure hooga - just hiljuti kuulsin ühest toiduvalmistamise saatest, et kui veiseliha peale pruunistamist suurel kuumusel keema lasta, siis muutub see kõvaks ja nätskeks. Veiseliha tahab pikalt ja madalal kuumusel podisemist, siis on tulemus pehme ja mahlane.

Minu tänane osso bucco tuli igatahes vägagi pehme ja mahlane, teen seda kindlasti teinekordki.
NB! Kondi sees olev luuüdi on eriti rammus ja tervislik kraam, 100% LCHF, see tasub kõik ära süüa!













pühapäev, 9. august 2015

Mõned pildid, mõned LCHF-toidud




Eile õhtuks sõime pardi rinnafileed, minul olid lisandiks hapukapsas ja mustad oliivid.
See roosa linik on loomulikult Hemtexist - veel viimaseid päevi kestab lisa-allahindlus!


Magustoiduks sõin peotäie mustikaid kodu lähedalt rabast - käisime jälle koeraga pikal jalutuskäigul. Eilne sammude skoor tuli mul täpselt 17 619. Koer väsis selle pika rabaringi lõpuks päris ära ja viskas kodus kassi kõrvale pikali :)



Lapse sünnipäevaks valmistasin ka LCHF juustukoogi:













laupäev, 8. august 2015

Viimaste päevade LCHF


Rasvakohv ja lõhesalat

Lõhesalat
kuumsuitsulõhe tükke (kõige mõnusam kuumsuitsulõhe on Prismas, valmis kalatoodete letis)
avokaado tükke
2 keedumuna
mesculum salatisegu (lollo rosso, rukola jm rohelised lehed)
veidi oliivõli ja palsamiäädikat
muna peale veidi hellmanns majoneesi


Must kohv, ketojäätis ja üks ploom

Õnneks olen õppinud ka musta kohvi jooma - kui pärastlõunaks tahan rasvakohvi asemel süüa hoopis rasvajäätist/ketojäätist, siis kohvilaksu tahaks ju ikkagi kätte saada :) Varem ei suutnud musta kohvi juua, see pidi mul ikka valge olema, nüüd õnneks hakkas must kohv ka meeldima.


Üks rasvakohv töö juures - olen endiselt väga rahul oma Contigo termostassiga, ka peale ca pooleaastast kasutamist! See hoiab joogi pikalt soojana, mahutab palju (470 ml) ning ei tilgu mitte kusagilt - võib julgelt käekotis kanda!



"Karbonaad" hapukapsaga

Karbonaadi tegemiseks on vaja üht korralikku pekiääre ja kamaraga sealihatükki, viiluta sellest parajalt õhukesed viilud, prae need searasvas ilusasti pruuniks, maitsesta soola ja pipraga. Pruunista ka üks tükeldatud sibul. Tõsta kõik haudepotti, vala peale vesi ja lase veel ca tund aega haududa - ongi valmis!



Olen ka viimasel ajal varahommikutel väga palju kodu lähedal metsas jalutamas käinud - kuna rajame koduhoovi uut muru, siis ei saa praegu niisama lihtsalt koera lihtsalt koduhoovi õue lasta - tema on muidugi väga rahul, et saab nii palju metsas pikkadel jalutuskäikudel käia. Mul on mõneti planeerimist, et enne tööd jõuda tund aega metsas jalutada, aga tegelikult on siiski väga mõnus hommikusel metsarajal ülimas rahus ja peaaegu üksinduses kõndida :)


Koduhoovi muru tahab veel vähemalt kuu aega rahus kasvada, enne kui koera sinna peale jooksma võib lasta

Kass naudib tubast elu ja oma uut mänguasja :)