esmaspäev, 28. juuli 2014

Bulletproof frappe


Bulletproof frappe ehk jäine rasvakohv vahukooremütsiga:

1. Valmista tavalisest veidi kangem kohv.
2. Blenderda kohv koos soovitud koguses või ja kookosrasvaga.
3. Lase vahustatud-blenderdatud rasvakohvil täiesti maha jahtuda.
4. Vahusta eraldi nõus vahukoor koos väikeses koguses Bakery+ magustaja ja Bourbon vanillipulbriga.
5. Purusta köögikombainis jää.
6. Tõsta jää suurde klaasi, vala peale jahtunud rasvakohv ja tõsta kõige peale vahukooremüts.
Tõeline nauding praeguste kuumade ilmadega!




pühapäev, 27. juuli 2014

Anna Hallén: kui LCHF-ist jääb väheks


Tõlgin ühe vana hea artikli tuntud Rootsi LCHF-toitumisnõustajalt ja paljude LCHF-raamatute autorilt Anna Hallénilt. Kui see artikkel ilmus, tekitas see palju kõmu ja vastukaja. Osad olid allpooltooduga kahel käel nõus, osad vaidlesid vastu. Otsustage ise :) Kui aega saan, tõlgin mõni päev selle artikli vastukaja ka.


Appi, ma võtan jälle kaalus juurde!!!

Sa dieeditad ja näljutad, aga võtad ometi kaalus juurde. Sa satud iga juurdevõetud kiloga järjest suuremasse segadusse. Sa võtad kasutusele järjest karmimad abinõud. Ja siis leiad sa lõpuks LCHF-i. Sa hakkad jälle sööma, kõik toimib ja su kaal langeb. Lõpuks ometi leidsid midagi, mis toimib! Sul on kõht täis ja süda rahul. 

Aasta pärast, kui oled juba 10-20 kilo kergem, saad palju tähelepanu ja kiidusõnu. Kõik tundub imeline!

Nüüd oled sina üks nendest edulugudest, millest igal pool kirjutatakse.

Möödub veel üks-kaks aastat ja nüüd hakkavad su kilod vaikselt tagasi tulema. Sa satud paanikasse. LCHF-ist saab võitlus. Vähem süsivesikuid, rohkem rasva. Veel vähem süsivesikuid, veel rohkem rasva. Foorumites annavad kõik sulle nõu. Palju erinevaid nõuandeid. Vähenda toidu kogust, suurenda toidu kogust.

Mis küll toimub?

Alustame algusest. Mis oli selle põhjuseks, et sa üldse hakkasid sööma rohkem kui olid plaaninud? Miks sa hakkasid niimoodi sööma, et tekitasid omale ülekaalu? Sest ega keegi ei söö ju ennast lihtsalt sellepärast paksuks, et pärast oleks suur rõõm eluaeg dieeti pidada. Niisiis, mis „sundis“ sind  minema vastu oma unistustele ja eesmärkidele?

Kolm tavalist põhjust selleks on (ja nüüd ma küll üldistan väga laialt):

1.      Sa tegeled lohutussöömisega ja/või ravid söömisega oma ärevust ja muret. Süsivesikud tõstavad serotoniinitaset, mis omakorda tekitab sinu kehas rahulolutunde. Kahjuks pead sa ALATI doosi suurendama, mis tähendab, et sa vajad järjest rohkem ja rohkem süsivesikuid, et samasugust leevendust saavutada. Sinu kaal tõuseb…

2.      Sa sööd „kaifi“ saamiseks, sest sa ei ole piisavalt stimuleeritud, sa igavled ja su elu on nagu „oraval rattas“. Süsivesikud tõstavad dopamiinitaset ja annavad su elule mõnusa kaifi. Sa tead juba, et kui sul midagi paremat teha ei ole, siis lähed kööki külmkapi juurde (või sahvrisse, kus võid teha šokolaadiküpsise tainast ja süüa seda otse kausist). Kahjuks pead sa ALATI doosi tõstma, mis tähendab, et sa vajad järjest rohkem süsivesikuid, et samasugust leevendust saavutada. Sinu kaal tõuseb…

3.      Sa oled suhkrusõltlane. Sinu aju biokeemia „nõuab“ mõnuainet. Ning sind võivad käivitada nii toit kui ka tunded. LCHF-iga on toidu-käivitajad ära võetud. Aga kõik sinu tunde-käivitajad on tavaliselt läbi töötamata ja täiel jõul alles.

Mis juhtub, kui lähed üle rangele LCHF-ile? Sa saad suure tulva ketoonide osaliseks. Sinu sõltuvusega aju ütleb selle peale „njämma“.

Ketoonid on nimelt tugevalt ärevust summutavad, tugevalt valu vaigistavad, nad võtavad ära söögiisu ja tekitavad eurfooriatunde. Kui sa enne elasid serotoniini peal, siis nüüd oled oma ärevusest vaba ilma süsivesikuteta. Kui sa enne vajasid dopamiini-laksu, siis nüüd oled eufooriline ilma süsivesikuteta. Ja sul pole söögiisu! Milline suurepärane kontrollitunne!

Aga vajadus on alles! Ja kõikide aju mõjutavate mõnuainete doose tuleb tõsta, et saavutada samasugust tulemust, nagu varem…

Nii et mõne aja pärast ketoonid enam ei toimi. Sa pead nende kogust suurendama. Nüüd tuleb süsivesikuid taga ajama hakata. Nüüd tuleb ketoonid maksimaalselt lakke ajada. „Vähendada süsivesikuid nullini ja suurendada rasva“.

Pead veel mõnda aega niimoodi vastu. Aga varsti vajab keha veel rohkem!
Siinkohal hakkavad mõned trenni tegema. Tugev trenn annab endorfiine. Endorfiinid on nagu keha morfiin. Lõpuks ometi, uus ärevuse maandaja, uus valuvaigisti ja treening iseenesest annab juba kaifi. Ja ega siis trennitegemine ometi kahjulik ei ole? Aga mõnuaine doosi peab ju suurendama. Siinkohal hakatakse kas veidi rohkem sööma, tihti piimatooteid ja seemne-näkileiba (jah, need on ju süsivesikud, aga need on ju „lubatud“) või hakatakse veel rohkem trenni tegema. Ja veel rohkem trenni teema. Ja veel rohkem trenni tegema. Lõpuks tehakse nädalas 10-12 tundi trenni ja kommentaar on seejuures „trenn on ju nii kasulik“. Nüüd hakkab keha vaikselt üles ütlema. Me oleme ületanud tervislikkuse piiri, sest me ajame taga mõnuainet.

Siinkohal hakkab meie kaal vaikselt, kuid kindlalt tõusma. Mõned hüppasid vahepeal trennirongile, teised võtsid juurde juba siis, kui süsivesikute nullimine enam ei aidanud.

Kui sul nüüd veab, siis armud sa sel hetkel uuesti! Selle keemiline mõjub paneb su kilod jälle sulama … mõneks ajaks. Sest armumine on ärevust maandav, annab sulle kaifi ja keha saab jälle oma mõnuaine kätte. Kui armumine läbi saab ja muutub armastuseks – siis on jälle aeg käes. Kilod tulevad vaikselt tagasi.

Selleks, et oma kaalu hoida, pead likvideerima põhjuse, miks sa kunagi üldse ülesööma hakkasid. Juhul, kui see oli ärevuse ja mure leevendamiseks või oma ellu kaifi loomiseks.

Aga kui sa sõid üle ainult sellepärast, et sinu varasem toitumisviis sinu ülesöömist käivitas ja LCHF lõi rahuliku olemise – jah, sel juhul sa uuesti juurde ei võta. Me oleme kõik erinevad.

Kas siis uuesti kaalus juurde võttev punt saab tuntuks kui „bad-stories“? Ei, neid ei ole üldse näha ja me ülejäänud arvame, et kõigil teistel õnnestub see, ainult mitte minul. Me unustame jagamast oma probleeme ja murekohti. Me tunneme veidi piinlikkust, kui kõik teised saavad, aga mitte mina.


Lahendus – miks sa end üldse alguses ülekaaluliseks sõid? See põhjus tuleb likvideerida. Edu!




reede, 25. juuli 2014

LCHF-i mõju ühiskonnale

Professor Göran Sjöberg Rootsist on suur LCHF-i entusiast, ta elab juba ise aastaid LCHF-i tõdesid järgides ja võtab tihti sel teemal ka sõna. Täna tõlgin teile ühe tema väga toreda kommentaari selle kohta, milliseid tagajärgi võib LCHF ühiskonnale kaasa tuua:


„Tänasel päeval on LCHF-liikumine juba täiesti ilmseks ohuks ühiskonnale, kui juba 20% Rootsi rahvastikust on aru saanud, et LCHF ühtib päris hästi tegelikkusega. (Mis on ka hea märk selle kohta, et antud teooria on teaduspõhine!)

See, kes asjale teaduslikult läheneb, saab üsna kiiresti aru (nagu mina isegi), et LCHF ei ole mingisugune „ebateaduslik mumbo-jumbo“, erinevalt just meie ametlikest toitumissoovitustest, mille Ameerika Teadusakadeemia juba siis maha tegi, kui need 1980. aastal välja anti. Nad väljendasid end nende toitumissoovituste kohta siis nii: „See on nonsenss! Me ei taha selliseid toitumissoovitusi isegi mitte kolm meetrit pika kepiga puudutada!“

Suurim oht meie ühiskonnale seisneb eelkõige selles, et inimesed saavad tänu LCHF-ile terveks. See on seetõttu suureks ohuks tervishoiuteenustele.

Veelgi suuremat ohtu kujutab asi ravimitööstusele. Kujutage omale ette näiteks 500 miljonit (või tervet miljardit) inimest, kes ei vaja enam ravimeid diabeedi, südame veresoonkonna haiguste ja kõrge vererõhu vastu (nagu näiteks mina ise ja minu abikaasa). Kui mina oleksin mingi suure ravimifirma juhtkonnas, siis oleks ju minu kohus selle ettevõtte ees igal võimalikul viisil LCHF-ile vastu töötada, mis praegu levib nagu kulutuli.

Veelgi suuremaks ohuks ravimitööstusele on muidugi see, kui inimesed üldse ei tahagi enam paksuks minna ega haigeks jääda,  kui nad ennetaval eesmärgil LCHF-i harrastavad ning neid seetõttu ei tabagi enam kõik need haigused, mis käivad käsikäes „metaboolse sündroomiga“.

Lisaks tundub ka, et inimesed tunnevad end psüühiliselt palju paremini, kui nad toituvad LCHF-i järgi, mistõttu nad vajavad palju vähem psühhotroopseid aineid – mis praegu on ju ühed suurimad raha sissetoojad – veel üks oht.

Veel üheks ohuks ühiskonnale on see, kui ravimifirmade aktsiad börsil kukuvad – nad on seal praegu suured tegijad.

Ja ma unustasin ju ohu toiduainetööstusele – ka see pole naljaasi.

LCHF-i võiks peaaegu liigitada „terrorismiliikumiseks“, kui seda eeltoodu taustal vaadata.
LCHF-liikumine ütleb ju selgelt, et nad soovivad teha „Toidurevolutsiooni“.
Kus see küll lõpeb?“


kolmapäev, 23. juuli 2014

Vaarikajäätis

Tänasel kuumal suvepäeval väärib meeldetuletamist üks minu blogi ammuseid retsepte: Vaarika koorejäätis


Vaja läheb:

2 dl vahukoort
1 dl värskeid purustatud vaarikaid
3 dl rasvast maitsestamata jogurtit
0,5 tl Bourbon vanillipulbrit või lagritsajuure pulbrit
5-6 spl Sötin tuhksuhkru asendajat
2 munakollast


Kaunistamiseks tumeda šokolaadi laastusid


Vahusta munakollased Sötini ja vanilli/lagritsapulbriga.
Sega sisse jogurt.
Sega sisse püreestatud vaarikad.
Vahusta vahukoor ja lisa see seejärel jäätisetaignale.
Aseta jäätisemasinasse või sügavkülma.
Kui paned sügavkülma, siis sega jäätis iga poole tunni tagant korraks läbi, siis ei teki jääkristalle.

Soovitan jäätise valmistamisel kasutada just Sötin tuhksuhkruasendajat (erütritool, GI 0), kuna sellega jääb jäätis veelgi siidisem!

Naudi mõistlikus koguses!

esmaspäev, 21. juuli 2014

Maksastrooganov

Seekord ei tule retsept, vaid tahaks jagada oma vaimustust Hiiu Köögist, leidsime täna siit kohalikust poest täiesti suurepärase valmistoidu või rannajärgse snäki:

isuäratav!

Ja koostis on sellel täiesti aus ja korralik: veisemaks, rapsiõli, sool, maitseained!

Lihtsalt super, see karbike oli vist küll selle suve kulinaarne tippelamus. Siin saare peal kohalikud moodsad restoranid ei ole kahjuks sama head muljet suutnud oma toiduga jätta, kui see 1.63 maksev karbike.

Ja LCHF-i "isa" Sten Sture Skaldeman ütleb ju ka:

Söö praetud maksa vitamiini asemel. Üks portsjon (100 g) veisemaksa sisaldab sama palju kasulikke aineid kui terve ämbritäis maheköögivilju (100 g veisemaksas on süsivesikuid 2 g). Vaid 10 g tükk praetud veisemaksa sisaldab 2 päevaannust A-vitamiini ja 6 päevaannust B12-vitamiini.

neljapäev, 17. juuli 2014

Šnitslid sealihast


Vaja läheb:
Sealiha, viilutatud ja haamerdatud
soola, pipart

Paneeringuks:
võrdses koguses - fiberhusk, pofiber ja seesamiseemned
Segasin nende hulka veel Santa Maria vahemerepärast ürdisegu ja veidi soola

mõned munad lahti kloppida



Valmistamine: 
Maitsesta haamerdatud liha mõlemalt poolt soola ja pipraga, hõõru sisse.
Kasta lihatükk kõigepealt lahtiklopitud muna sisse ja seejärel fiberhuski-pofiberi-seesamiseemnete segu sisse.

Prae keskmisel kuumusel kaane all searasvas mõlemalt poolt pruuniks.
Keskmist kuumust on hea kasutada selleks, et siis ei kõrbe paneering ära kuni liha küpseb.

Kõrvale tegin šampinjonikastme - praadisin värskeid šampinjone ohtras võis kuni vedelik oli seentest eraldunud. Siis lisasin vahukoort ja lasin sellel madalamaks keeda. Seejärel maitsestasin soola ja valge pipraga ning lisasin värsket tilli. Kastme sisse läks ka 30% hapukoort ning üks munakollane, mis kastet paksendas. 


Lisaks oli šnitslite kõrvale tehtud ka lillkapsapüree: keetsin lillkapsa pehmeks, kurnasin, lisasin suure tüki võid ja veidi maitseaineid. Tegin saumiksriga püreeks ja lisasin vahukoort.

maitsev ja toitev õhtusöök!





Juustukuklid ilma süsivesikuteta


Eelsoojenda ahi vähemalt 200 kraadini.

Sega omavahel:

3 muna
1 spl fiberhuski
2 tl küpsetuspulbrit
3 - 3,5 dl riivjuustu

Võid enne munad, fiberhuski ja küpsetuspulbri omavahel saumiksriga segada ja alles siis riivjuustu hulka panna.

Tõsta ahjuplaadile küpsetuspaberile taignast kuhjakesed ja küpseta kuni need on kuldpruunid.



Võivad välja näha ka sellised, kui liiga külma ahju panna ja kuhjakesed omavahel kokku sulavad. Maitse on ka sellistel ülihea! On täitsa leiva eest ja sisaldab null süsivesikut!




Krevetisalatiga täidetud avokaadod


Sega omavahel:

1 purk / 100 g krevette või vähisabasid
1 tükeldatud punane sibul
veidi värsket tilli
2-3 spl Hellmanns majoneesi
0,5 sidruni mahl

Tõsta avokaado poolikutesse!
Imemaitsev hommikusöök koos rasvakohviga :)

sama salat on väga maitsev ka viilutatud keedumuna peal



pühapäev, 13. juuli 2014

Šokolaadijäätis kookoskoorest



Siinkohal on tegemist lihtsa šokolaadi mousse'i retseptiga, mis suvisel ajal sobib ehk paremini just jäätise kujul nautimiseks. Tegemist on ka väga süsivesikuvaese maiustusega, seega seda võib endale südemarahus mõistlikus koguses kasvõi iga päev lubada - kuniks jäätiseisu otsa saab :)

Vaja läheb:
1 pakk / 250 g Blue Dragon kookoskoort
1 kuhjaga supilusikatäis toorkakaopulbrit
0,5 tl Bourbon vanillipulbrit
1-2 tl Bakery+ magustajat (selle võib ka ära jätta - kookoskoor on niigi üsna magusa maitsega)

Vahusta kuni kõik koostisosad on korralikult omavahel segunenud.
Pane sügavkülma ja sega iga poole tunni tagant korraks läbi.
1,5 - 2 tunni pärast on jäätis valmis!




Soovitan väga just tetrapakis Blue Dragon kookoskoort! See sisaldab vaid 1,8 g süsivesikuid 100 g kohta ning on tõeliselt kreemine ja mõnus. Rootsi LCHF-järgijad eelistavad erinevatest kookoskoore sortidest ka just seda ning mullegi tundub see seni läbiproovituist raudselt parim!








neljapäev, 10. juuli 2014

Vähem süsivesikuid vähendab põletikku

Selline lihtne ja loogiline jutt süsivesikuvaese toitumise tervist parandavast mõjust oli ühes Rootsi ajakirjas:

pilt: 56kilo.se



Vähem süsivesikuid vähendab diabeetikute kehas põletikku. Seda näitas Linköpingi ülikoolis läbi viidud uuring. Uuringus osales kaks diabeetikute gruppi, üks grupp sõi süsivesikuvaest ja rasvarikast toitu ning teine rasvavaest ja süsivesikurikast toitu. Mõlemad grupid olid peale kuue kuu möödumist kaalus alla võtnud, aga sellel grupil, kes sõi vähem süsivesikuid ja rohkem rasva, oli toimunud suur põletikunäitajate vähenemine veres. Teise grupi veres oli sama kõrge põletikutase nagu enne. Seda mõõdetud kõrget põletikutaset peetakse veresoonte lupjumise märgiks, mis omakorda võib viia südame-veresoonkonna haigusteni. Allikas: liu.se

***

Minu tänane süsivesikuvaene ja rasvarikas õhtusöök: 
kuumsuitsulõhe ja salat 
(basiilikulehed, kirsstomatid, mozzarella juust, oliivõli, balsamiäädikas).

esmaspäev, 7. juuli 2014

Külmkapikülma või kasutamisest


Mulle ei meeldi toasooja või maitse. Mulle meeldib just kõva ja külmkapikülm või. Aga seda on paha määrida. Tõsi küll, ega LCHF-is ei olegi tihti vaja võid kuhugi määrida, vaid lõikad lihtsalt noaga parajalt paksu kääru, aga vahel siiski. Näiteks Oopsie-leivakeste peale. Selleks puhuks sobib jälle suurepäraselt üks hea rootslaste soovitus - lõika külmkapikülma võid juustunoaga!

Meil siin Hiiumaal on üks ajalooline ligi 40 aastat vana ja täiesti töökorras Rootsist toodud juustunuga - see ajas asja 100% korralikult ära!


Üks hommikusöök: oopsie leivakesed või ja forelliga







laupäev, 5. juuli 2014

Viimaste päevade suviseid sööke

Hommikusööke:

Keedetud talumunad, graaviforell, hellmann's majonees, 1 maasikas 
(juurde rasvakohv)

Oopsie leivakesed, 30% hapukoor, forellimari, punane sibul, till peenralt; 
juurde rasvakohv

salaami vorst, parmesani juust, pasteet, keedumuna majoneesiga;
juurde rasvakohv

Õhtusööke:

Pannkoogi sisse keeratud taco-maitseline Hiiumaa maheveise hakkliha koos tomati, kurgi ja lehtsalatiga, juurde veel riivjuust, tacokaste, jalopeno

Hiiumaa maheveise hakklihast kotlett, hautatud brokoli võiga

Jälle taco-maitseline Hiiumaa maheveise hakkliha! 
Seekord juures salatileht, paprika, punane sibul, värske kurk, tacokaste, jalopeno ja riivitud parmesan

Ebaõnnestunud Brie-juustu puffikutest saab mõnusa sulanud brie-pannkoogi, 
mille sisse on mõnus maasikatükke rullida - 
nädalavahetuse puhul sõin ka ühe magustoidu!

värsked maasikad peenralt 
(ei söönud neid kõiki üksi ära - sõin nii palju kui brie juustu juurde läks)








Päevitamisest ja D-vitamiinist

Hiiumaal

Rootsi LCHF-i teerajaja doktor Annika Dahlqvist hoiatab päevituskreemide eest. Tema seisukoht on selline, et tänapäeval viibivad inimesed tegelikult vähem õues päikese käes kui vanasti ja samas muudkui määrivad end päevituskreemidega, aga sellest hoolimata (tema arvates just sellepärast) nahavähki haigestumus järjest tõuseb. Ta ütleb, et eriti suur on nahavähki haigestumine Austraalias, kus inimesed kõige rohkem päevituskreeme kasutavad. Annika Dahlqvist soovitab seega päevituskreeme vältida. Aga samas ütleb ta, et aprillist septembrini võiks siiski oma päevase D-vitamiini annuse päikesest kätte saada. Tema soovitus on - kui vähegi ilma on - iga päev pool tundi kogu keha päevitada (väga heledanahalistel veidi lühemat aega), ilma päevituskreemita ja intensiivse päikese ajal (vahemikus kella 11-15). Ta ütleb, et selle poole tunniga saab vajaliku koguse D-vitamiini mitmekordselt kätte ning ühtlasi ei jõua nii lühikese ajaga päike veel nahka kahjustada. Ülejäänud ajal soovitab ta ennast riietega kinni katta, kuna pikemalt päevitades ei saa D-vitamiinist paremat efekti. See on siis väike kokkuvõte Annika Dahlqvisti artiklist: http://annikadahlqvist.com/2012/03/23/skadlig-effekt-av-solskyddskramer/

Ma ei oska päevituskreemide kahjulikku toimet kommenteerida. Ise kasutan siiski näo peal hoolikalt päevituskreemi, aga olen valinud ülimalt kvaliteetsete koostisosadega usaldusväärse toote, Filorga SPF 50. Kasutan seda sellepärast, et ei taha, et päike mu näole pigmendilaike ega enneaegseid kortse tekitaks. Muus osas tundub mulle küll see Annika Dahlqvisti seisukoht väga mõistlik. Parem päevitada ilma end kokku määrimata ja veidi lühemat aega - nii et nahakahjustust ei teki ja saada niiviisi oma D-vitamiin päikeselisel ajal loomulikul viisil kätte, kui et iga päev tundide viisi ennast praadida ja end pidevalt päikeskaitsekreemidega kreemitada, mis ühtlasi blokeerib ju ka D-vitamiini.

D-vitamiini kohta ütleb Dietdoctor ehk Andreas Eenfeldt nii, et 10-15 minutit kogu keha intensiivse keskpäeva päikese käes päevitades annab 10 000 iU (toimeühikut) D-vitamiini. Seega seda võimalust tasub praegu suvel päikesega kindlasti kasutada, sest niimoodi saab vaid loetud minutitega päevas päris mitmekordse D-vitamiini annuse "tasuta" kätte.

Ülejäänud osal aastast, kui päevitada ei saa, soovitavad kõik LCHF-gurud D-vitamiini purgist ilmtingimata juurde võtta. Näiteks peab Dietdoctor sobivaks päevaseks annuseks umbes 2500-5000 iU päevas. Kahjuks lubatakse Eestis müüa vaid kuni 1000 iU sisaldusega D-vitamiini. Soomes ja Rootsis on see piir tunduvalt kõrgem. Aga Eestis siiski vähemalt tõsteti seda piiri hiljaaegu, veel aasta tagasi lubati siin müüa vaid maksimaalselt kuni 400 iU sisaldavat D-vitamiini.








pühapäev, 29. juuni 2014

Enne ja nüüd

Mul ei ole endast väga palju enne-pilte, kuna üks mõistlik üle kolmekümnekiloses ülekaalus inimene ju ometi väldib kaamera ette sattumast nii hästi kui vähegi oskab, ei ole ju vaja ometi minna pilti rikkuma ;)

Olin sel ajal pigem ise pidevalt kaamera taga ja sellest perioodist on mul väga palju pilte kõigest muust - peale minu enda. Eile sorteerisin arvutis veidi vanu pilte ja endalegi üllatuseks leidsin päris "head" enne-pildid. Tõepoolest, ma nagu enam ei mäletagi, et ma nüüd päris nii suur oleksin olnud. Aga fototõendid ütlevad, et olin ikka küll ja mitte vähe :)



Need pildid minust on tehtud juulis 2011 ja sel hetkel oli mul jäänud veel poolteist aastat LCHF-ist teadmatuses elada, koos oma magusasõltuvusega.

Kuidas siis üldse juhtus, et ma niimoodi ennast pildistada lasin? Ei lasknudki, ma olen nendel piltidel hoopis ühe teise tegevuse pildil tagaplaanil ja ma ei teadnud üldse, et niimoodi pilti rikkuma jään. Aga nüüd oli hea end nendelt piltidelt välja lõigata ja head bifoor-pildid juurde saada. Suur aitäh nende piltide tegijale Marisele :) 

Eile, kui need pildid leidsin, olin ma siiski veidi šokis. Ma ei arvanud, et ma päris nii hull välja nägin. Teised bifoor-pildid on ju kuidagi "viisakamad". Aga selline ma olin ja mis seal imestada, et olin, kui iga päev läks alla vähemalt pool kilo kommi, juurde veel jäätist, küpsist, mõni saiake. Ei saa öelda, et ma enne LCHF-i liiga palju leiba, kartulit või makaroni oleksin söönud - sõin suhkrut ja seda puhtalt kommi kujul, tulemus oli ka loomulikult ka vastav ;) 

Mäletan sellest ajast pidevat suurt ja painavat väsimust. Aga kuidas siis muidu - sest kui ikka inimene ainult suhkrust elab, siis ilmselgelt tulevad kallale kõiksugu ainete puudused ja sealt see väsimuski. Ega ma tol ajal näiteks muna küll mingiks mõistlikuks söögiks ei pidanud, see oli mingi imelik asi, mis lihtsalt igaks juhuks külmkapis oli, kui peaks olema juhtunud selline katastroof, et hommikusöögihelbed on otsa saanud. Et siis võib ju häda pärast muna süüa. Kõige tähtsam toiduaine minu jaoks oli nendel aastatel siiski komm :D

Muidugi väsitas mind siis ka oma raske kere tassimine. Mäletan, kuidas mul näiteks oma kodu koristamine neli tundi aega võttis. Kodu on mul umbes sada ruutmeetrit. Ei ole ju üldse palju. Aga ma koristasin kümme minutit, siis hingeldasin ja puhkasin, kuni suutsin jälle järgmised kümme minutit koristada ja nii kuluski koristamiseks kokku vähemalt neli tundi. Ärge arvake, et see mingi suurpuhastus koos aknapesuga oli. Ei-ei, see oli selline tavapärane koristus, kõigepealt tolmuimejaga ja siis mopiga üle. Nüüd teen sama töö ära vähem kui tunniga ja see käib nagu muuseas, ei mingit higi ega hingeldamist. 

Selliseid asju peab omale aeg-ajalt ikka meelde tuletama. Et saaks ja oskaks tänasest päevast ja LCHF-ist jätkuvalt rõõmu tunda. LCHF oli ja on minu elupäästja.

Muidugi, loomulikult saab ju igasuguse energia puudujääki tekitava toitumisviisi või trenniga kaalust alla võtta, kui vaid ise väga püüdlik olla ja teha kõike, mis programmis kirjas on. Aga pikas plaanis ei suudaks vähemalt mina küll iga päev, iga nädal, iga kuu, iga aasta, järjest ja järjest ennast kontrollida ja ohjeldada ja nälga taluda ning seda alla suruda. Ma ei viitsi lihtsalt nii palju pingutada.

Aga LCHF on ju niivõrd lihtne. LCHF tuleb iseenesest, see ei nõua muud pingutust, kui vaid asi läbi lugeda ja sellest aru saada. Leida enda kehale sobiv LC/HF vahekord. Lihast ja koorekastmest koos brokoliga omal kõhu täis söömine ei ole ju tõesti mingi kunsttükk, mis nõuaks mingit üliinimlikku tublidust või visadust. Samuti ei ole ju raske loobuda isegi kommidest ja puuviljadest, kui kõht on täis ja süda on rahul. Kui süsivesikute vähendamine on tekitanud olukorra, kus need enam meelde ei tulegi.

juuni 2014

mai 2014

Muidugi ma saan aru, et ma ei ole kaugeltki mitte mingi pilbaspeenike ega ideelvormis veel ning et arenguruumi mul jagub. Aga tundub, et ma ei ajagi vist mingit ideaali ega fitnessmodelli keha taga. Kõige tähtsam on minu jaoks praegu see, et ma ise tunneksin, et see  eluviis on minu jaoks lihtne ja jätkusuutlik, aastaid järjest. Mitte mingi hurraaga ette võetud eneseületamise väljakutse.

Ja ma julgen endaga täna täiesti rahul olla, arvestades, kust ma alustasin ja arvestades, et enne LCHF-ist teadasaamist olin täielikult oma kaalule käega löönud. Sest siis ma arvasin ju, et ainus tee oma ülekaalust lahti saada olekski igapäevaselt nälga kannatada ja ennast ohjeldada ja ma juba teadsin, et seda teed ma enam ette ei võta. Olin juba leppinud selle esimese fotokolmiku pildiga. 

Seega viimase viie ilukilo tagaajamine raske trenni või väikese nälja kannatamise abil ei ole praegu minu teema. Minu teemaks on praegu hoopis hoida seda suure õnnena LCHF-ist leitud tasakaalu.

juuni 2014

juuli 2012











laupäev, 28. juuni 2014

Õhtusöök: kohalik kala

Tegelikult on Hiiumaalt üsna raske kohalikku kala osta, aga mõnikord ikka õnnestub ;). Tänaseks õhtusöögiks sõin sellise suure taldrikutäie kala.

Suur: säinas, keskmine: ahven, väike: lest.

Kalad on puhastatud, soolatud (st paar tundi soolaga seisnud), munasegu seest läbi ja searasvas kuumal pannil puupliidil praetud.

Suurepärane! Kõige maitsvam oli ahven :)

Kõrval hapukoorekaste (roheline sibul, till, küüslauk, hapukoor, sool) ja maitsevõi (päikesekuivatatud tomatitega).



Pannkoogid kaneelivõiga

Mõnus toitev hommikusöök, võimalik on teha ülivähe süsivesikuid sisaldav versioon sellest (kui vahukoor veega asendada - mul on siin pildil siiski vahukoorega).



Vaja läheb:

2 muna
0,5 dl vett või vahukoort (sõltuvalt siis sellest, kui rangelt keegi oma süsikaid loeb)
2 spl sulatatud kookosrasva
1 tl fiberhuski

Sega kõik koostisained saumiksriga ning prae kuumal pannil või sees 3-4 õhukest pannkooki.

Serveeri kaneelivõiga (toasoe või segatud kaneeliga).


Suvikõrvitsa baguette'id


Rootsikeelsetes Facebooki LCHF-gruppides on viimastel nädalatel lisaks Brie juustu puffikutele saanud ülipopulaarseks ka suvikõrvitsa baguette'id, mida väga paljud seal praegu küpsetavad. Viimane mood tundub olevat :) Jagan siis seda populaarset retsepti ka oma lugejatega:

Vaja läheb:

4 muna
1 1/2 dl peeneks riivitud suvikõrvitsat
1 1/2 dl mandlijahu
2 spl fiberhuski
1 spl Amanprana kookosjahu
1/2 tl soola
1 1/2 tl küpsetuspulbrit


Vahusta mune miksriga umbes 3 minutit!

Sega siis munavahu hulka ka kõik ülejäänud koostisosad ja lase seista 10 minutit.

Tõsta kuhjakestena küpsetuspaberile ja tee noaga lõiked.

Raupta peale seesamiseemneid või linaseemneid.

Küpseta 190 kraadises ahjus 30 minutit.


neljapäev, 26. juuni 2014

Questbar proteiinitahvlid




Täna jõudsid LCHF Poodi müügile Questbar proteiinitahvlid. Valisime oma sortimenti Rootsi LCHF-ringkondade kümme kõige populaarsemat Questbari sorti. Need on puhastest looduslikest koostisosadest maiustused, mida aeg-ajalt võib omale südamerahuga lubada. Sobivad oma suure valgusisalduse poolest väga hästi ka trennijärgseks ampsuks.

Looduslikud magustajad, palju valku, hea LCHF-snäkk. Imenduvaid süsivesikuid on ühes batoonis umbes 4-6 grammi.


Nr 1: Domino/oreo küpsistega


Nr 2: Šokolaaditükkidega küpsisetaignaga

Nr. 3: topeltkoguses šokolaaditükkidega


Nr. 4: valge šokolaadi ja vaarikatega


Nr. 5: kaneelisaia


Nr. 6: Šokolaadi-brownie


Nr. 7: Kookose-india pähkli


Nr. 8: Šokolaadi-maapähklivõi


Nr. 9: Vanilli ja krõbedate mandlitega


Nr. 10: maapähklivõi ja marmelaadiga