LCHF friikartulid? Friteeritud kollased oad :)

Rootsi LCHF-kogukonnas on viimasel ajal järjest suuremat populaarsust kogunud friteeritud kollased oad (Yellow Wax Beans), mida sealsed fännid taevani kiidavad ja maitse poolest friikartulitega võrdlevad ning igal võimalikul ja võimatul juhul lihatüki kõrvale serveerivad.

Ma suhtusin rootslaste vaimustusse esialgu leigelt, et küllap need "libafriikad" siiski päris nii head ei ole. Aga katsetasin nüüd järgi ja tõsi ta on - need maitsevad tõepoolest väga hästi, nagu päris.

Ja tõsi on seegi, et tegemist on väga süsivesikuvaese toiduga. Kollased oad leidsin Rimi sügavkülmaletist ja nendes on 3,3 g süsivesikuid 100 g kohta.

Oma esimese kollase oa friikate katse tegin ilma fritüürita. Panin lihtsalt väiksesse sügavasse potti paki searasva ja lasin selle võimalikult kuumaks. Ja seejärel keetsin kuumas õlis jaokaupa, umbes üks peotäis ube korraga.  Kahjuks siiski pliidil searasv päris nii kuumaks ei lähe, nagu fritüüris ja see esimene katse "friikaid" jäi veidi pehme ja läbivettinud ja erilist vaimustust ei äratanud.

Aga kuna ma olen ammu plaanid selgeks õppida erinevate toitude friteerimise, siis ostsingi omale lõpuks fritüüri. Valisin põhjamaise kvaliteediga OBH Nordica toote.

Korraga saab selles friteerida umbes 200 g toitu, searasva läheb sinna korraga 4 pakki ehk 800 grammi.

Õnneks ei ole LCHF-toitumise juures vaja friteerimist karta. Tuleb vaid vältida sobimatuid saiapuruga paneeringuid ja halbasid õlisid. Väga hea ja stabiilne rasv friteerimiseks ongi searasv. Hinnalt soodne, talub kõrget kuumust, toidule mingit kõrvalmaitset ei jäta. Osades poodides on see paigutatud võipakkide juurde, osades sügavkülmaletti. Ma ei ole veel päris täpset vastust leidnud küsimusele, mitu korda searasv uuesti kuumutamist talub.

Aga nüüd täpsemalt, kuidas ma kollase oa friikaid tegin.

Panin kõigepealt fritüüri külmutatud searasva sulama. Seal hakkas roheline tuli põlema, kui searasv oli peale sulamist õige temperatuuri saavutanud (180 kraadi). Siis panin restile pool pakki ube ja tõstsin resti fritüüri õige kuumusega õli sisse. Lasin ubadel seal umbes 15 minutit säriseda.

Peale seda nõrutasin ube veidi fritüüri kohal ja valasin need majapidamispaberile. Puistasin neile helde käega roosat himaalaja soola ja valmis söömiseks nad olidki. Täpselt nii krõbedad ja mõnusad, nagu pildilt näha.

Taldrikul on: pannil soojendatud eelmise päeva grill-liha, 2 võis praetud kirsstomatit, kollase oa friikad ja kodune majonees MCT-õlist, mille hulka segasin värsket hakitud tšillipipart ja küüslauku.