Hiljutine WHO raport lihasöömise hoiatusega jõudis ka Eesti meediasse. Tõlgin Rootsi päevalehes Dagens Nyheter ilmunud vastulause sellele. Autoriks spordi- ja LCHF-i-mees Jonas Colting. Hiljuti tõlkisin ka ühe teise artikli temalt.
***
Õige liha on hea nii inimesele kui keskkonnale. Debatt peaks keskenduma pigem sellisele elementaarsele küsimusele, et suhkrurikas ja rafineeritud toit on igas mõttes kahjulik.
Lihamaksu ettepanek ei ole mitte ainult rumal ja valesti suunatud, vaid põhineb loogikavigadel. Fakt on see, et liha ja loomne valk on üleüldse ainsad toiduained, mille kohta võime täie kindlusega väita, et need on olnud inimese toiduks viimase paari miljoni aasta jooksul.
Kõikide maal elavate loomade lihas on ka küllastunud rasva. Ka küllastunud rasv ei ole meile kahjulik. Vastupidi, viimaste aastate suured uuringud on näidanud, et küllastunud rasv ei põhjusta haigusi. Seevastu suhkur, rafineeritud süsivesikud, rafineeritud taimsed rasvad ning töödeldud toit põhjustavad ülekaalu, südame- ja veresoonkonna haigusi ning 2. tüüpi diabeeti.
Hiljutine WHO kuulus ja valesti tõlgendatud uuring näitab 18%-list jämesoolevähki haigestumise riski suurenemist suures koguses rafineeritud lihatoodete tarbimisel. Aga tähelepanu tuleb pöörata erinevusele, mis on relatiivse ja absoluutse riski vahel. Inglismaa statistika näitab, et jämesoolevähki haigestub 47 inimest 100 000-st. Seega lihatoodete suurtarbijate hulgast peaks statilistiliselt vaadelduna 55 inimest 100 000-st haigestuma, võttes arvesse WHO uuringu 18%-list riski suurenemist. Seega, tegemist on äärmiselt marginaalse riski suurenemisega. Vastav suitsetamise ja kopsuvähi vaheline seos on mitu tuhat protsenti. Lisada tuleks ka seda, et nimetatud uuring ei leidnud mingit seost suurenenud vähiriski ja loodusliku ning töötlemata liha vahel, mida valmistamisel kõrbema ei lasta.
Tsiteerides kuulsat briti arsti ja teadlast Peter Cleave'i: ”For a modern disease to be related to an old fashioned food is one of the most ludicrous things I have ever heard in my life” - "Vanaaegse toidu seostamine moodsa haigusega on üks kõige naeruväärsemaid asju, mida ma oma elus kuulnud olen".
Liha ja munad on väga toitainetihedad toiduained, mida me peaksime rohkem sööma. Koos suures koguses köögiviljade ja naturaalsete rasvadega. Soovitatavalt nii mahedalt, väikesest tootmisest ja kodulähedaselt kui vähegi võimalik. Toidud, mida me peaksime tunduvalt vähem sööma - igapäevaselt või miks mitte üldse välistama, on suhkur ja teised rafineeritud süsivesikud, poolfabrikaadid ja rafineeritud taimsed rasvad nagu margariin. Kui keegi selliste toiduainete ja haiguste vahelisest seosest veel aru pole saanud, siis ta elab eituses.
Lehmad peavad sööma karjamaal rohtu ja silo, mida rootsi lehmad ka suuremalt jaolt teevad. Negatiivsem keskkonnamõju tekib siis, kui veised söövad teravilja, sojat ja muud jõusööta. Teravili ja jõusööt on veiste jaoks täpselt sama ebasobiv toit, nagu inimeste jaoks. Märkimisväärne osa rootsi põllumajanduse tekitatud 12% kasvuhoonegaasidest tuleb just teraviljatootmisest, kunstväetistest ja suletud tsüklitest. Rohtu sööv loom on loomulik süsinikuladu, mis on keskkonnale kasulik. Rohi ja rohtu söövad loomad on siin planeedil elanud sama kaua kui inimene ja nad on ökoloogilise tsükli iseenesestmõistetav osa. Risti vastupidist võib aga öelda tohutusuurte teraviljatootmise all olevate maatükkide kohta, see on kahjulik nii loomadele, inimestele kui ka keskkonnale.
Keskkonna- ja tervisedebati küsimuseasetus peaks keskenduma sellele, et suhkrurikas ja rafineeritud toit on igas mõttes kahjulik. Hea algus selle teema ülesvõtmiseks oleks soovitada rootslastele rohkem liha ja mune süüa ning vähem nisujahu, komme ja poolfabrikaate tarbida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.