Neli aastat LCHF-elu

Täna neli aastat tagasi ehk 13. jaanuaril 2013 alustasin ka mina ühe oma paar nädalat hilinenud uusaastalubaduse täitmist. Et sellel päeval aga minu täiesti uus elu algab, ei osanud ma sugugi oodata.

Nüüdseks olen LCHF toitumispõhimõtteid järginud täpselt 4 aastat ja mul pole mingit plaani seda mõnusat eluviisi muuta. Toidud on maitsvad, kõht läheb tühjaks harva ja nagu te näete, siis süsivesikutepuuduse kätte ei ole ma ka veel surnud :) (Eile sattusin lugema ühe kohaliku toitumisnõustaja üllitist, milles ta väitis, et süsivesikud on asendamatu energiaallikas ja nende puudus toob kaasa energiapuuduse - ei saa kuidagi nõustuda sellega :D )

Vasakpoolne pilt on tehtud novembris 2012 ehk siis mõned kuud enne seda, kui ma LCHFi enda jaoks avastasin. Olin sel hetkel üsna masendunud oma kaalu pärast ja kaotanud igasuguse lootuse see veel kunagi normi saada. Muidugi see kõik väljendus ka üldises enda eest hoolitsemises, lisaks oli pidev väsimus ja tahtmatus midagi teha ning süütunne oma kommimaailmas elamise pärast.

Parempoolne pilt on tehtud täna :)

Oma esimesel LCHF-i aastal võtsin alla 33 kg. Järgnevad kolm aastat on see kaal püsinud, aga eks selle aja sisse on loomulikult sattunud ka väikseid plusse ja miinuseid. Enam ei ole mul küll mingeid erilisi isusid suhkru- ega jahutoitude järele, küll aga tuleb vahel isu liberaalsema lchf-i järgi süüa - mandlivõi, makadaamiapähklid, juustud, vahukoor, marjad, head veinid. Kui liiga pikalt sellise liberaalse lchf-i peale mõnulema jään, siis tekib ka kerge kaalutõus, mille aga kiirelt jälle range lchf-i abil likvideeritud saan. Õnneks on need neli aastat õpetanud mulle, milline LCHF-i versioon just minu jaoks see kõige õigem on.

Ning ma ei ütleks, et mu range lchf nüüd midagi piinavat ja kurnavat oleks - lõhe sashimid, veisesteigid, kreveti kevadrullid, hunnikute viisi köögivilju jne jne. Ma ei kurda oma "dieedi" üle :)

Küll on tore, et on olemas LCHF!