reede, 15. aprill 2016

Vererõhk ja LCHF



Enne LCHF-i, kui ma olin 33 kg raskem, oli minu peamiseks terviseprobleemiks kõrge vererõhk. See ei andnud küll kuidagi tunda minu enesetundes, aga kui ma vahel arsti juures juhtusin käima ja seda mõõta lasin, tegi tulemus loomulikult murelikuks nii arsti kui ka mind ennast. Kui kaua ma niimoodi vastu pean?

Sirvisin hiljuti oma terviseandmeid digilugu.ee lehelt ja kuigi ma ei ole kunagi eriliselt agar arstide vahet jooksja olnud, leidsin sealt siiski üht-teist põnevat. Näiteks pool aastat enne LCHF-iga alustamist olin käinud oma autojuhiloa tervisetõendit uuendamas ja tookord oli mul selline vererõhunäit välja mõõdetud: 153/112, mõned kuud hiljem sama lugu.


Üpriski murettekitav, eks ole - noor kolmekümnendates eluaastates inimene ja sellised numbrid.

Infoks neile, kes ei ole vererõhuteemaga kursis: ideaalne terve inimese vererõhk on ca 120/80.

Aga õnneks lahendas LCHF minu jaoks muuhulgas ka selle tõsise terviseriski. Juba mitu viimast aastat LCHF-elu elades on minu tavapärased õhtul mõõdetud vererõhunäidud umbes sellised: 117/78 ja pulss 66.



Ostsin omale paari aasta eest koju korraliku ja adekvaatse Omron M6 vererõhumõõtja, mida ka dr Andreas Eenfeldt ehk Dietdoctor soovitab.

Miks siis on nii, et LCHF vererõhu korda teeb? Kas küsimus on ainult langenud kehakaalus või on siin taga veel mingid mehhanismid?

SIIN on ühe teadusuuringu kokkuvõte: kaks testgruppi pandi dieedile. Üks grupp sõi LCHF-i järgi (range ketogeenne toitumine ehk kuni 20 g süsivesikuid päevas), teine grupp sai kaalu alandavaid ravimeid Orlistat. Mõlemad grupid kaotasid kaalu üsna ühepalju, aga LCHF-grupi vererõhu langus oli märkimisväärselt suurem.

LCHF-i abil normaliseerub vererõhk peamiselt seetõttu, et kui inimene enne LCHF-i sõi tavapärast suure süsivesikusisaldusega toitu, siis see suur süsivesikute söömine põhjustas vee kinnihoidmist kehas (1g glükogeeni seob 4 g vett) ja jällegi süsivesikuvaene toitumine viib kõigepealt alla insuliini ja see omakorda põhjustab selle, et neerud lasevad üleliigse vee kehast välja ja vererõhk normaliseerub ilma diureetikumide abita.  

Dietdoctori lehelt võib vererõhu ja LCHF-i kohta inglise keeles pikemalt lugeda.

Tõlgin sellest pikast jutust siia ka lõigu soola kohta. Paljud inimesed arvavad nimelt endiselt, et kui sul on kõrge vererõhk, siis pead sa soola kartma ja seda iga hinna eest vältima ning maitsetut magedat toitu sööma. Siin on Rootsi arsti Dr Andreas Eenfeldti arvamus:

"Kui süüa vähem soola, siis see võib tõesti veidike vererõhku alandada. Uuringutes on siiski selle pikaajaline toime minimaalne, keskeltläbi vaid üks (1) mmHg madalam vererõhk. 

Tänasel päeval puuduvad tõendid selle kohta, et väiksema soolasisaldusega toit vähendaks riski haigestuda või surra. Seda näitab suur selle ala teadustööde läbivaatus. Seega on vägagi kaheldav, et sa saad tervemaks, kui vähem soola sööd. Keegi ei tea seda.

Me saame palju soola kiirtoidust, valmistoidust, leivast ja karastusjookidest - need on asjad, mida LCHF-toitumisel vältima peab. See vähendab automaatselt soolatarbimist. Pealegi on süsivesikuvaesel toitumisel ka hormonaalseid toimeid, mille tulemusel keha väljutab kiiremini võimaliku liigse soola - mis ühtlasi selgitab osaliselt selle toitumise vererõhku alandavat mõju.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu paanika soola ümber on ülepaisutatud. Vähemalt juhul, kui sööd LCHF-i järgi, võid omale südamerahuga lubada mõõdukalt soolast toitu."






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar