Monique Forslund: Miks su kaal LCHF-iga ei lange?

Täna tõlgin artikli ühelt kuulsalt rootsi LCHF-toitumisnõustajalt, koolitajalt ja raamatute autorilt Monique Le Roux Forslundilt. Ta on ise LCHF-i abil 40 kg alla võtnud, õppis põhitöö kõrvalt zumba-treeneriks, tal on omal palju lapsi ning ta juhib toredat Montessori lasteaeda, kus ka lastele väga tervislikku sööki pakutakse.

Tema kaalulangetamise looga võib google translate abil (rootsi-inglise) tutvuda siit: http://www.lifezone.se/ett-forandrat-liv/

Nüüd aga tõlkeartikli juurde, mis puudutab siis neid soovitusi, mida Monique annab oma klientidele, kui neil kaal hästi ei lange. Artikkel asub siin: http://www.lifezone.se/viktskola/

MIKS KÜLL KAAL EI LANGE?


1. Sa oled juba tervislikus kehakaalus, millega su keha rahul on.
Tihti tahab keha kaaluda rohkem kui me ise sooviksime. Keha on tark! Kahjuks tänapäevased iluideaalid ei ole nii targad... Naisekeha “vajab” rohkem rasva kui mehe keha, nii viljakuse kui tervise seisukohast. Keha arvates on hea, kui veidi rasva on tagavaraks, juhul kui sind tulevikus peaksid tabama rasked ajad, haigus või näljahäda. Viimasest 3-8 kilost võib olla äärmiselt raske lahti saada. Sel juhul peab appi võtma väiksemad portsjonid (kui sa sööd suuri portsjoneid) või suuremad portsjonid (kui sa sööd väikseid portsjoneid). Trenn võib olla viimane väljapääs keha vormimiseks ning andmaks kehale sellist väljanägemist, nagu soovid. Ja veel üks viga, mida ilmselt paljud teevad: süüakse liiga vähe rasva.



2. Kas sa sööd liiga palju vahepalasid?
Oled veidi näljane, sind piinab isu või vana harjumus? On tähtis oma keha signaale ja tundeid mõista. Me soovime, et keha jõuaks rasva põletada, aga kui me vahetpidamata sööme, siis ootab keha oma rasva põletamisega (lihtne selgitus). Pidev söömine, ka LCHF-is lubatud toiduainete söömine, on tihti kaalulangetamisel takistuseks. Siiski ma usun, et kehale mõjuvad hästi rutiinid ja reeglipärasus. Aga pidevalt näksimist ei soovitaks küll kellelegi, anna kehale aega näljaseks muutuda ja söö alles SIIS! Piisavalt.



3. Kas sa sööd liiga vähe?
Kui vähendad drastiliselt oma toidukoguseid, siis väheneb sellest ka sinu kaal, aga asja mõte ei ole selles, et toidukoguseid järjest ja järjest vähendada. Vähem toitu (liiga vähe) annab vähem energiat ja ühtlasi väiksema rasvapõletuse. Asi võib toimida siis, kui sööd teatud toidukordadel vähem ja siis järgmisel toidukorral jälle rohkem või üks päev sööd vähem ja teine päev jälle rohkem. Mõnikord on just sellist väikest muutust vaja, et keha kaalulangetus käima saada....



4. Kas sa sööd endale teadmata?
Kas sööd toiduvalmistamise ajal – maitsed natuke siit ja sealt? Sööd ühe vorstikese lasteüritusel, vahepeal veidi pähkleid, üks juustuviil, veidi snäkke teleka ees, üks muna käigupealt? See “lihtsalt juhtub”, käsi tõstab toitu suhu, aga sa ise nagu ei teakski, et see toimub! Võta omale reegliks toiduvalmistamise ajal mitte süüa, ära söö lastest järelejäänud palasid, jäta külmkapi uks rahule. Tekita omale söömisteadlikkus – naudi oma sööki, kui sa parasjagu sööd, söö koos perega söögiaegadel, söö kõht täis ja söö lisaks rasva. Joo toidukordade vahepeal vett, aga mitte üleliia – piisavalt.



5. Võib-olla sa teed liiga palju trenni?
Trenn ja liikumine on tervisele kasulikud. Varieeritud treeningud mõjuvad suurepäraselt: jõutreening, vastupidavus, jooksmine, jalutuskäigud. Aga võimalik on ka üle treenida. Trenn on keha jaoks stressitekitav, see esitab meile füüsiliselt väljakutse ning teeb meid tugevamaks, kiiremaks ja arendab lihaseid. Lisaks on trenn ka stressimaandav, langetades kortisoolitaset. Siiski viib krooniline stress selleni, et kaalulangus võib peatuda ja seda teeb ka treeningstress – see tähendab see stress, mida keha tunneb liigsest treeningust.



6. Kas sa sööd liiga palju LCHF-maiustusi?
Mis need olla võiksid? Pähklid, tume šokolaad, marjad või suhruasendajatega valmistatud maiuspalad. Paljud asjad on ju LCHF-i raames lubatud, aga need ei toimi alati kõigi peal. Ning eelkõige – kas need toimivad inimestel, kes soovivad kaalu langetada? Paljusid ülalnimetatud asju on lihtne üle süüa. Lisaks sisaldavad need palju toitainerikkaid koostisosi ja isegi päris palju süsivesikuid. Kui su kaal ei lange, siis tasuks mõneks ajaks LCHF maiustustest loobuda...



7. Kas sa oled stressis? Võib-olla endale märkamatult...
Kortisool on meie keha stressihormoon ja selle ülesandeks on kaitsta keha rasketes olukordades. Kõrge kortisoolitase võib takistada kaalulangust, see süvendab insuliiniresistentsust ja võib toimida rasva ladestavalt. Stressi võivad tekitada töö, lapsed, ajagraafik, rahaasjad jms. Aga me peame eelkõige tegelema peidetud “alateadliku” stressiga! See on selline stress, mis on meile märkamatu. Aktiivse puhkuse puudus on stressitekitav. Aktiivne puhkus võib olla näiteks õues olemine, hetke tajumine. Istud päikeselisel terrassil ja loed oma lemmikajalehte, käid rannas jalutamas ja kuulad lainete kohinat, tajud mere lõhna ja lülitad end muust elust välja. Selline aktiivne puhkus on oluline selleks, et vähendada meie sisemist stressi!



8. Kas sa lubad omale aeg-ajalt head ja paremat?
LCHF-is on palju küpsetiste retsepte ja küpsetistele pühendatud kokaraamatuid. Paljudel juhtudel on nende hoiak selline, et millestki ei ole vaja loobuda ning loomulikult võib omale head ja paremat lubada. Aga kuidas see praktikas toimib nende puhul, kellel on tundlik keha? Magustajad ei mõjuta küll veresuhkrut, aga need võivad kindlasti esile kutsuda magusaisu. See võib viia rohkemate vahepalade, maiustuste, ülesöömise ja snäkkideni. Kui soovid kaalu langetada, siis väldi kõiki küpsetisi – need sisaldavad tavaliselt mandlijahu, pähkleid või tumedat šokolaadi, mis ei mõju just hästi inimestele, kes soovivad kaalu langetada ja keda on tabanud kaaluseisak. Sama kehtib jookide puhul – light joogid, light õlu, maitseveed – joo parem kraanivett või looduslikku mineraalvett, kui soovid kaalu langetada.