esmaspäev, 23. veebruar 2015

Kuidas peale cheat dayd jälle järje peale saada

pilt internetist



Kõigepealt küsimus: milleks üldse cheat day ehk patupäev? Ehk et miks üldse LCHF toitumist harrastades neid magusaid suhkrupäevi sinna vahele vaja on? Kindlasti neid ei olegi vaja ning need ei täida mingit eesmärki. Palju õnne kõigile neile, kes sellistest päevadest hoiduda suudavad, olete õigel teel! Asi ei ole niivõrd kaalus (sest ka patupäevi aeg-ajalt harrastades on võimalik kaalust alla võtta või kaalu hoida), vaid just oma keha ainevahetuse rikkumises. Kui toitud korralikult ja puhtalt LCHF põhimõtteid järgides, siis oled korralikus ketoosis ja kõik toimib nii, nagu vaja. Mõte on selge, nahk on puhas, ainevahetus toimib, hormonaalne tasakaal on paigas jne. Mida kauem oled puhast toitu söönud ja LCHF põhimõtteid järginud, seda paremini kõik on. Kui nüüd jälle üks patupäev vahele tuleb, siis esiteks kaob ketoos, teiseks on keha jälle kõiksugu mürke täis (suhkur, gluteen jne). Kellel hakkab kõht valutama, kellel läheb ühe päevaga näonahk jälle koledaks, keda tabab kõhukinnisus või kõhulahtisus, veresuhkru kõikumisest tekivad kõiksugu energiataseme kõikumised. Need asjad viitavad juba selgelt sellele, et petupäev ehk suures koguses suhkrut ei mõju hästi. Kui end puhta LCHF-i järgi toitudes paremini tunned, siis tasub ikka igapäevaselt just nii toituda, eksole. 

Aga eks me kõik oleme inimesed ja teeme aeg-ajalt valesid valikuid ja ka kõige tublimatel võib ette tulla täiesti valesid suhkrulaksu päevi. Aga no mis mõttes? Kuidas üldse saab nii juhtuda, et korraliku ketoosi juures tekib magusaisu? Minu arvates on nii, et (vähemalt minul on) LCHF-toitumise juures üsna kerge süsivesikuid piirata. Kui piimatooteid ja pähkleid ka mitte süüa, siis ainus võimalus on süsivesikuid saada köögiviljast, aga mina küll köögivilja liiga palju süüa ei suuda. Natuke liha kõrvale garneeringuks ja selliste kogustega võib pigem köögivilja liiga vähe kui liiga palju saada. Köögiviljaga ma ennast ketoosist ehk oma ülimast heaolutundest välja viia ei suuda. Küll aga on suuremaks kurja juureks proteiinid ehk valk. Väga kerge on endalegi märkamatult teha LCHF-toitumise (ehk vähe süsivesikuid palju rasva) asemel hoopis LCHP-toitumist (ehk vähe süsivesikuid palju valku). Asi see siis pole süüa üks kotitäis seakamarakrõpse (170 g pakis seakamarakrõpsudes on 110 g valku!) või liiga suur tükk liha või kala või muud head-paremat. Kahjuks muundab keha üleliigse valgu samamoodi glükoosiks, nagu oleks süsivesikuid söönud. Ning siis ollaksegi nõutu: ma söön ju vähe süsivesikuid, aga miks mu kaal ei lange! Aga endalegi märkamatult ei asendatud puuduvaid süsivesikuid mitte rasvaga, vaid hoopis valguga ning liigse valgu söömine on peaaegu sama, mis süsivesikutega liialdamine. Täpselt nagu süsivesikutega liialdades, kaob ka ketoos liigse valgu söömise tagajärjel ja sealt edasi on juba järgmisel stsenaariumil kerge tekkida. Nimelt koos ketoosiga kaob ka huvipuudus toidu vastu. Tekivad jälle igasugused isud ja tagasi tuleb vana toidusõltuvus. Kes rahuldab oma isusid siis liberaalse LCHF-i lubatud toite üle süües (lchf-maiustused, küpsetised, pähklid, marjad, vahukoor, juust), kes astub sammukese veelgi kaugemale ja lubab omale cheat-day ehk petupäeva. 

Eks elus tuleb igasuguseid asju ette ning mis tehtud, seda enam olematuks ei tee. Igasuguse petupäeva puhul on tähtis sellelt rattalt võimalikult kiiresti maha astuda. Aga kuidas siis edasi? Kõht on eelmise päeva kommihunnikust punnis, nägu punasetäpiline, enda ees on häbi ja mõtted on otsas, mida edasi teha. Ma arvan, et ei maksa üle dramatiseerida ning pole vaja ennast liiga palju hurjutada, pigem keskenduda homsele kui eilsele. Rahulikult edasi minna, nagu polekski midagi juhtunud. 

Peamiseks eesmärgiks võiks võtta võimalikult kiiresti ja kergesti uuesti ketoosi jõuda. Kaalu võib paariks nädalaks julgelt unustada, sest teada ju on, et 1 g glükoosi seob endaga 4 g vett. Seega kui oled oma glükogeenivarudesse talletanud umbes 1 kg glükoosi, tähendab see automaatselt 4 kg kaalutõusu. Kui jälle glükogeenivarud tühjaks saavad (teed trenni ja sööd vähe süsivesikuid, mille asendad suuremas koguses rasvaga ehk LCHF), siis kaovad ka need 4 kg vett. See võib aega võtta 1-2 nädalat. Seega kohe peale cheat dayd pole mõtet ennast kaaluga närvi ajada, vaid keskenduda võiks uuesti puhtale rajale saamisega ja võtta omale selleks aega, vähemalt paar nädalat võib jälle kuluda uuesti järje peale saamiseks ja uuesti ketoosi jõudmiseks, kuni enesetunne kergeks läheb. Vali selliseid LCHF-toite, mille puhul juba ette tead, et ennast kõige paremini tunned, millest sul pikaks ajaks kõht täis püsib, mis sulle maitsevad ja mis sulle kasulikud on. Joo enne igat söögikorda klaasike vett 1-2 spl õunaäädikaga, söö iga päev paar korralikku talumuna, head rasvast liha, üks avokaado, toidu kõrvale veidi hapukapsast, joo kondipuljongit või roosa soolaga maitsestatud vett – kõik need asjad aitavad kaasa sellele, et sind uuesti ketoosiga kohanedes võimalikult vähe üleminekuvaevusi tabab. Ära unusta korralikult rasva tarbida – kõige paremad rasvad on puhas või ja kookosrasv. Lisa neid kas kohvile või toidule, kuidas rohkem maitseb. Püüa viibida palju värskes õhus ja hoidu liigse stressi eest. Püüa saada oma ööpäevarütm hästi toimima – õhtul vara magama (hiljemalt 22:30), et hommikul reipa ja energilisena ärgata. Ning ära unusta, mida tähendab LCHF – vähendatud süsivesikud asendad suuremas koguses rasvaga, mitte liigsete valkudega.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar