laupäev, 23. mai 2015

Suhkrufilm


Käisin neljapäeval Sõpruse kinos Suhkrufilmi vaatamas. Kahjuks toimus sellest filmist vaid 2 seanssi (projekti "klassiga kinno" raames), nii et praegu seda rohkem linastumas ei ole. Aga loodame, et tuleb veel meie kinodesse ning kasvõi antakse DVD välja. Kes elab väljaspool Eestit, see saab iTunes-ist osta, teised peavad ootama, kuni keegi kuhugi torrenti üles paneb ;)

See oli väga lahe film. Sisuliselt seal mulle küll midagi eriti uut ei olnud, kuna ma olen viimased kaks ja pool aastat ju igapäevaselt lchf teema sees olnud. Filmis võtsid sõna juba varasemalt tuttavad lchf-gurud, näiteks Gary Taubes. See on väga hea film! Lisaks visuaalselt lõbusasti tehtud!



Filmi mõte on selles, et üks noor Austraalia mees, Damon Gameau, kelle abikaasa on lapseootel ja kes ise on juba aastaid normaalselt toitunud (peaaegu nagu lchf - munad, peekon, avokaado, köögiviljad, liha, veidi puuvilju) ja igasugust suhkrut ja jahu vältinud, otsustab teha eksperimendi ja vaadata, mis juhtub tema kehaga siis, kui ta 60 päeva järjest sööb palju suhkrut. Nimelt 40 lusikatäit päevas - mis on üsna tavaline kogus tavaliselt toituvate inimeste puhul. Ja mis mulle selle eksperimendi juures kõige rohkem meeldis - ta ei söönud seda igapäevast suhkruportsu kommidest, jäätistest, kookidest jms, vaid tavalisest "tervislikuks" peetavast toidust - hommikusöögihelbed, mahlad, smuutid, magusad jogurtid, võileivad, kastmed, oad. Ning tal polnud mingi probleem seda suhkrukogust igapäevaselt kätte saada. See võis olla päris hea silmi avav näide kõikidele nendele illusionistidele, kes selliseid toite tervislikuks peavad ;)


Tema igapäevane menüü koosnes siis valdavalt "tervislikest", õigemini tervislikeks peetavatest toitudest, milles on lihtsalt väga palju suhkrut sees. Aga siis ühel päeval otsustas ta oma eksperimenti veelgi edasi viia. Ta sõi sel päeval samu tavalisi asju, aga ilma lisatud suhkruta ja lisas nendele toitudele siis ise tavalist valget lauasuhkrut sama koguse, mis muidu valmis asjades sees juba on. Ilma suhkruta hommikusöögihelvestele tõstis hunniku valget suhkrut peale, et suhkrukogus tuleks sama, mis magusates helvestes on. Kreeka jogurtile lisas hunniku suhkrut, et järele teha magusat jogurtit. Kõige ilmekam oli näide tema lõunasöögist. Ta sõi lõunat väljas, tellis normaalse grillkana taldriku, millega anti talle kaasa kotike Teriyaki kastet. Aga kuna ta sel päeval lisatud suhkruga asju ei söönud, kuhjas ta oma kanatükkide peale vastavalt nii suure hunniku suhkrut, mis on teriyaki kastme sees ning kana kõrvale jõi tavapärase "tervisliku" spordijoogi asemel suhkruvett. See oli minu lemmikkoht selles filmis. See näitas hästi, kui palju on ikkagi tänapäevastesse valmistoitudesse suhkrut uhatud, et seda tarbijale meelepärasemaks teha.


Huvitav oli selle filmi puhul ka see, et kuna Damon pidas kogu oma toidu üle täpset arvestust, et ikka õige suhkrukogus söödud saaks, siis oli tegemist üpriski täpse n1 eksperimendiga. Nimelt oli juba enne eksperimenti kindlaks määratud see, et ta jätab samaks oma igapäevase kalorikoguse (suhkruperioodil sõi sama palju kcal kui oma varasema normaalse toitumise juures) ning liikumise (jooksis mitu korda nädalas ja tegi jõutrenni). Hoolimata kalorid sisse - kalorid välja teooriast, võttis ta selle 60 päevaga juurde üle 8 kilo! Lihtsalt "tervislikult" suhkrust toitudes! Lisaks halvenesid ka kõik tema näidud - oli näha maksa rasvumist, tõusis triglütseriidide arv veres (mis näitabki seda, kui palju inimene suhkrut sööb) ning ta muutus väsinuks ja vähenes vaimne teravus. Kunagi ei tekkinud ka täiskõhutunnet.



Loomulikult ei puudunud filmist ka lõik magusate jookide kohta. Me kõik teame, et magusad karastusjoogid on kahjulikud ja rikuvad hambaid ning põhjustavad rasvumist, kuna sisaldavad palju fruktoosisiirupit. Fruktoos aga teatavasti on kõige hullem rasvamaksa põhjustaja. Aga paljud elavad ikka veel smuuti-illusiooni kütkes, arvates, et ok, limonaad on kahjulik, aga smuutid on väga tervislikud. Filmis oli välja toodud, kuidas ühes suures smuutis on 34 lusikatäit suhkrut ning seda võrreldi siis terve suure kannutäie puuviljadega. Puuvilju ei suuda vist keegi nii palju korraga ära süüa, küll aga pole kellegi mingi probleem üks topsitäis sellisest puuviljakogusest valmistatud smuutit ära juua. 


Sama kehtib mahlade kohta - kui tavaline inimene sööb korraga 1-2 õuna, siis talle tavaliselt sellest piisab (kui ta just suhkrusõltlane/süsivesikute suhtes väga tundlik pole), aga juba ühe klaasitäie õunamahla tegemiseks kulub tunduvalt rohkem kui vaid 1-2 õuna. Ja õunamahl on tegelikult ju üks leebemaid variante mahlade hulgast, kui teda võrrelda näiteks granaatõunamahla, viinamarjamahla või ploomimahlaga, mis on veelgi suhkrurikkamad. Samas ka õunamahl sisaldab sama palju suhkrut kui tavaline magus Coca, Fanta või Sprite. 

Loomulikult oli filmis näide ka selle kohta, mis juhtub nendega, kes juba 2-aastaselt magusate karastusjookide joomist alustavad. Kõik ei lähe küll paksuks, aga hammastele on see karm. Siin on pilt ühest Kentucky osariigi vaeste piirkonna 18-aastasest poisist, kes peaaegu eluaeg oli Mountain Dew limonaadi joonud.


Kokkuvõtteks sõi siis Damon kahekuulise eksperimendi jooksul sellise hunniku suhkrut, mis tuli "tervislikust toidust":



Peale eksperimendi lõppu pöördus Damon tagasi oma normaalse toidu juurde, näidati, kuidas ta praeb omale peekonit ja muna ning serveeris seda koos avokaadoga :)


Oli ka kirjeldatud Damoni rasket esimest nädalat uuesti ilma suhkruta, ta ütles, et see esimene võõrutusnädal oli raskem kui kunagine suitsetamisest loobumine. Aga ta kannatas selle ära, leidis üles jälle hea enesetunde päriselt tervislikust toidust ning üsna pea sai tagasi ka oma endise kehakaalu ja paranesid ka kõik muud tervisenäitajad, mis selle 60 päevase suhkrueksperimendi käigus halvaks olid läinud.

Siin veel üks pilt kogu perekonnast mingit munarooga valmistamas:



Ja veel mõned päris head kaadrid Suhkrufilmist, mis ma google pildiotsinguga leidsin:














Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar