Osso buco

Osso buco on pehmeks ja mahlaseks hautatud veise koot, mõnusas aromaatses veinikastmes. Olin juba ammu veisekoote Nõmme turul tähele pannud ja tekkis tahtmine neist midagi head valmistada. Ja nii ma siis täna tegingi - retsepti leidsin SIIT.

Meil oli täna 3 hea isuga sööjat ja kahest parajalt suurest koodist piisas täiesti.

Lisaks veisekootidele läheb vaja:

1 sibul

1 porgand

paar sellerivart

3-4 spl tomatipastat 

4 tassi veisepuljongit

1 tass kuiva valget veini

värsket rosmariini, tüümjanit ja peterselli

riivitud sidrunikoort

nelki, loorberilehti

Prae veiselihakoote kuumal pannil peekonirasvas kummaltki poolt ca 8 minutit. Maitsesta soola ja pipraga.

Samal ajal, kui liha pannil praadimas on, tükelda sibul, porgand, seller ja prae need haudepoti põhjaks pehmeks (peekonirasvas).

Vala haudepotti köögivilja peale ka vein ja lase mõni minut keeda.

Lisa tomatipasta ja vala peale puljong.

Lisa ka ürdid ja maitsained.

Nüüd keera kuumus maha ja tõsta haudepotti lihatükid.

Jäta liha paariks tunniks hauduma - oluline on, et liha haudepotis tõesti vaid kergelt podiseks ehk hauduks, mitte ei keeks suure hooga - just hiljuti kuulsin ühest toiduvalmistamise saatest, et kui veiseliha peale pruunistamist suurel kuumusel keema lasta, siis muutub see kõvaks ja nätskeks. Veiseliha tahab pikalt ja madalal kuumusel podisemist, siis on tulemus pehme ja mahlane.

Minu tänane osso bucco tuli igatahes vägagi pehme ja mahlane, teen seda kindlasti teinekordki.

NB! Kondi sees olev luuüdi on eriti rammus ja tervislik kraam, 100% LCHF, see tasub kõik ära süüa!