5 kõige tavalisemat viga LCHF-is

Rootsi arsti ja LCHF-i eestvedaja dr Andreas Eenfeldti lehel on juba mõned kuud avatud põnev tasuline videokeskkond. Seal on palju kaasakiskuvaid intervjuusid, loenguid, kursuseid jm põnevat. Enamus on küll rootsikeelsed, aga on ka mitmeid häid inglisekeelseid filme. 

Alles mõni päev tagasi lisas Dietdoctor sinna oma uue kursuse – ta teeb seal ise puust ja punaseks selgeks, mis on viis kõige tavalisemat viga, mida inimesed LCHF-toitumist järgides teevad. Jagan neid teadmisi teiega.

Kas sinu LCHF toitumine annab häid tulemusi? Kas tunned end hästi? Kas oled saanud täpselt nii peenikeseks, kui soovisid? Või on siiski mingeid probleeme? Kas su kaalulangus on liialt aeglane? Kas sul jääb kõht tühjaks? Kas su enesetunne ei ole just kõige parem? Kui nii, siis äkki teed sa mõne neist viiest kõige tavalisemast veast LCHF-is. Õpi oma vigu vältima!

Dietdoctor nimetab neid vigu alustades viimasest, viiendast.

Viies viga: Süüakse liiga palju süsivesikuid. Paljud, isegi edasijõudnud, võivad süüa liiga palju süsivesikuid. Piisavalt palju, et see peatab nende kaalulanguse. Selleks, et saada LCHF-ist maksimaalset mõju, tuleks piirduda maksimaalselt 20 g süsivesikutega päevas. Paljud arvavad, et nad söövadki umbes nii palju, aga kui nad kokku arvestavad, võivad avastada, et söövad 50 g või isegi 100 g süsivesikuid päevas – isegi kui nad väldivad maiustusi, pastat, leiba, riisi. Tavaline kurja juur on puuvili – üks tavaline apelsin võib sisaldada 20 g suhkrut ehk kogu päevase süsivesikukoguse. Teine tavaline kurja juur on õlu – üks purk õlut võib samuti sisaldada 20 g kiiresti imenduvaid süsivesikuid. Ettevaatlik tasuks olla ka piimatoodetega nagu piim ja keefir – vaid 4 dl eelpoolnimetatuid sisaldab 20 g piimasuhkrut.  Kui palju süsivesikuid sa tegelikult sööd? Selleks, et LCHF-ist maksimaalset mõju saada, püüa süüa kuni 20 g süsivesikuid päevas. Mõõduka mõju saamiseks on mõõdukas LCHF, 20-50 g süsivesikuid päevas.

Neljas viga: Blufftooted, mida nimetatakse küll low-carb toodeteks, nagu Dreamfieldsi pasta, kuid mida toodetakse siiski kõige tavalisest nisujahust. Või näiteks Carbzone tortillad, mis on samuti tehtud ehtsast nisujahust või maltitooliga veresuhkrut tõstvad šokolaadid. Kui toode näeb välja nagu pasta, leib või šokolaad ja selle koostis on nagu pastal, leival või šokolaadil, siis see ongi pasta, leib või šokolaad :)

Kolmas viga: Süüakse siis, kui vaja ei ole. LCHF-is võib süüa omal kõhu täis ja ometi saledaks saada – tekib piisav näljatunne. Mõni võib mõelda, et nüüd võib süüa nii palju ja nii tihti, kui vaid tuju on ja hakataksegi sööma siis, kui seda tegelikult ei vajata. Ilmselt ei ole vaja süüa iga päev magustoiduks vahukoort ja marju või viis korda päevas oma kohvile iga kord pool detsiliitrit vahukoort lisada või mäekõrgust hunnikut pähkleid ja juustu igal õhtul teleka ees hävitada – siis, kui tegelikult üldse näljane ei olda ega sööki ei vajata. Kui sööd toitu, mida sa ei vaja, siis see pidurdab sinu kaalulanguse. Väga saledaks saavad LCHF-is siiski need, kes söövad ainult siis, kui nad tõesti on näljased. Nii et oota natuke, kuni kõht on tõesti tühjaks läinud ja seda toitu vajad. Söö siis, kui oled näljane ja söö kuni kõht saab täis.

Teine viga: Soolapuudus. See on ülimalt tavaline viga ja toob endaga kaasa väga halva enesetunde. On eksiarvamus, et mida vähem soola süüa, seda parem. Õigem on öelda, et piisavalt palju soola on kõige parem. Inimesed saavad ju oma põhilise soolakoguse toiduga, mida LCHF-is välditakse: rämpstoit, valmistoit, limonaad ja leib. LCHF-iga saadakse tavaliselt liiga vähe soola. Lisaks pissitakse LCHF-toitumisega rohkem vedelikku ja soola välja. Soolapuudus teeb sind väsinuks, tekivad keskendumisraskused ja peavalu ning ei jaksa trenni teha – mis on kõik tavalised esimese LCHF-nädala kõrvalnähud, aga paljude jaoks võivad need nähud püsima jäädagi, eriti kui aktiivselt püütakse soola vältida. Lihtne lahendus probleemile: tee katse, võta klaasi vee sisse segatuna 0,5 tl soola, joo see ära. Kui sa end siis juba 15 minuti pärast paremini tunned – peavalu kaob, tunned, et tahaksid trenni teha, mõte muutub teravamaks – siis oligi sul ilmselt soolapuudus ja võid iga päev lisasoola manustada. Nii saad vaid 2 g soola lisaks. Seda pole just kuigi palju, kui võrrelda tavalise 12 grammiga, mida keskmine rämpstoitu sööv inimene saab.

ESIMENE VIGA: Rasvahirm – kõige tavalisem viga. Paljud saavad küll aru, et süsivesikuid on arukas piirata, aga kardavad siiski loomulikku rasva. Nad arvavad ka, et see toitumine toimib siis veel paremini, kui vältida lisaks süsivesikutele ka rasva. Mõlema vältimine tähendab näljutamist ja toob kaasa näljatunnet, väsimust, peavalu, magusaisu ja piina ning see viib varem või hiljem sellest toitumisest loobumiseni. Süsivesikuvaesel toitumisel vajatakse rasvast saadavat energiat, et saaks tunda küllastust ja oleks hea olla. Niisiis, söö rasva. Kui palju? Piisavalt, et täiskõhutunne tekiks. Kui sul jäi kõht tühjaks, siis söö veel rasva. Küllastamata rasvad nagu näiteks oliivõli, rasvane kala ja avokaado sobivad selleks hästi. Samuti küllastunud rasvad nagu või, vahukoor ja kookosrasv. Ära karda rasva, söö rasva, kuni tunned täiskõhutunnet.