Ma muidugi teadsin ju ka enne, et kondipuljong on hea ketoosi üleminekuvaevuste peletaja ja elektrolüütide taastaja, aga siiski ei olnud ma seda tegu viitsinud ette võtta. Tundus kuidagi keeruline. Nüüd tegin ära ja tegelikult ei olnud keerulist muud kui kui vahepeal kella vaadata.
Ostsin kaupluse sügavkülmaletist mingid täiesti suvalised supikondid, suur kotitäis oli vast 2 eurot. Need läksid potti koos külma vee ja sortsu õunaäädikaga ja seisid seal tunnike.
Seejärel lasin keema ja lisasin roosat soola, piprateri ja loorberilehti. Kui keema läks, siis koorisin pealt vahu ja keerasin seejärel kuumuse minimaalseks - nii et vaid õrnalt podises. Sedasi podises see potike vast 24 tundi, kuigi oleks võinud isegi 48 h, aga mul nii paljuks esimesel korral kannatust ei jätkunud ja nädalavahetus sai ka läbi.
Peale keetmist kurnasin jahtunud puljongi purkidesse ja läks külmkappi. Nüüd on hea seda tassikaupa soojendada või muudele toitudele puljongina lisada.
tühjasid kookosrasva purke tekib mul palju :)
Ja järelejäänud täiesti pehmeks keenud kondid (umbes sama pehmed nagu leib) andsin koerale, tema oli oma elektrolüütide eest ka väga tänulik :)
(see pilt on küll juba kuu aega tagasi tehtud, kui lehed veel koeraga sama kollased olid)
Mul jääb selgusetuks, kas kondid pannakse keema sellesama äädikavedeliku sees, milles nad eelnevalt seisid.
VastaKustutaTere!
VastaKustutaJah, mõeldud on, et sellesama äädikaveega paned kondid keema. Muidugi võib alati konte enne keetma ja leotama hakkamist üle pesta. (Õuna)äädika mõte selles puljongis on, et see aitab veel paremini luudest mineraaldaineid puljongisse lahustada. Ma üle 8t pole siiani keetnud :)