Kuidas end süsivesikuvaese toitumisega saledaks süüa

Suurepärane artikkel 56kilo.se Åselt: http://56kilo.se/att-ata-sig-smal-med-lc-kost/

Siin on artikkel süsivesikuvaese toitumise ja kaalulangetamise kohta, kuna see teema on mulle just selles kombinatsioonis väga südamelähedane. Aga ma saan sel teemal ka kohutavalt palju küsimusi, mis puudutavad seda, et inimesed ei kaota LCHF järgi toitudes rasvamassi ja seepärast otsustasin ma teid veelkord sel teemal veidi valgustada.

See artikkel on mõeldud esmajoones naistele!

Mehed võtavad tavaliselt LCHF abil lihtsalt ja väga kiiresti kaalus alla ning sellele on palju põhjuseid, aga üks põhjus on kindlasti see, et mehed ei ole oma keha erinevate dieetidega koormanud, nemad on end tavaliselt lihtsalt paksuks söönud, samal ajal kui meie, naised, oleme end paksuks dieeditanud.

Paljudel naistel on üsna aeglane ainevahetus tänu kõigile meie jo-jo dieetidele ning isegi kui „kalorid sisse-kalorid välja“ reegel ei pea kuigi hästi paika, kehtib ometi „energia sisse-energia välja“ põhimõte, see on energia tasakaal. Me peame kulutama rohkem energiat kui me saame, st meil peab olema negatiivne energiatasakaal. See on suurim väärarusaam LCHF-i puhul, et võib süüa ükskõik kui palju, et energia tasakaal ei mängi mingit rolli, kuigi kindlasti mängib! See on toitumisfüsioloogia!

Kuigi seda ümbritseb palju parameetreid ning ei ole niisama lihtne teada saada, milline on täpselt meie energiavajadus. Niisiis, kuigi me sööme ükskõik kui õigesti süsivesikuvaeselt, on siiski meie, naiste jaoks suurim probleem see, et me saame rohkem energiat, kui ära kulutame. Aga peab siiski meeles pidama ka seda, et on uuringuid, mis viitavad sellele, et süsivesikuvaese toitumisega kaasneb metaboolne eelis! Nimetatakse selliseid numbreid nagu 300 kcal, ma ei tea, kas need peavad paika (et süsivesikuvaeselt toitudes võib süüa umbes 300 kcal rohkem võrreldes näiteks taldrikureegliga ja ometi sama palju kaalus alla võtta).

Meestel on üldiselt ka teistsugune söömiskäitumine kui meil naistel. Naised tahavad näksida, me tahame kohvi kõrvale asendajaid, me tahame premeerida end millegi heaga ning paljudel juhtudel tahame me nii kooki alles jätta kui ka seda ära süüa, mis puudutab toitu ja kaalulangetamist. Just selline käitumine takistabki meie kaalulangetamist. Mehed söövad omal tavaliselt kõhud täis asjadest, mis on kaalulangetamisele head, st loomulikust rasvast ja valgust.

Me oleme ka oma lugematute dieetide ja jo-jo dieetide abil rikkunud ära oma nälja- ja küllastustundehormoonid ghreliin ja leptiin. See tähendab, et me tihtilugu sööme liiga suures koguses toitu ning süsivesikuvaese toitumise juures, milles on palju rasva, võivad sel olla laastavad tagajärjed, kuna toidu kogus käivitab insuliinierituse! Teisisõnu, kui me sööme tihti üle isegi head toitu, kus on vähe süsivesikuid, siis mõjutab see meie insuliini. Ning vajatust rohkem energiat käivitab samuti insuliinierituse! Paljud meist, kes on enne olnud ülekaalulised, kipuvad olema aplad ja seda isegi süsivesikuvaesel toitumisel *tõstan käe*.

Siis on veel ju teatud toiduaineid, millele tuleks mõelda. Juust, pähklid ja muud piimatooted on tuntud faktorid, mis võivad mõjutada meie kaalulangetamist, need mõjutavad nimelt meie insuliini erinevatel põhjustel, hoolimata sellest, et need on madala süsivesikusisaldusega. Niisamuti on stress ja kemikaalid tuntud rasva ladestajatena!

Dr.Richard Feinman, New York ja Co-Editor-In-Chief of Nutrition& Metabolism ütleb:
The impact of the ideas behind Livin’ La Vida Low-Carb is that fat plays a passive role and that its disposition (storage or oxidation) is controlled by insulin and other hormones which are control elements – it does not mean, however, that fat is not important. You can overpower a low carb diet and, depending on your age, 2500 calories may be a limit on weight loss.

Ta mõtleb siin seda, et isegi kui LCHF räägib sellest, et rasva söömisest ei saa paksuks minna, et rasva ladestamist juhib insuliin ja muud hormoonid, siis saab sellest hoolimata minna liiale rasvasöömisega, st et tarbitakse liiga palju energiat ning ei võeta kaalus alla.

Ja ma võin öelda seda, et kui mul poleks seda teadmist kogu aeg kuklas kummitamas olnud, ei oleks ma kunagi süsivesikuvaese toitumisega saledaks saanud! Sest ma olen inimene, kes hea meelega liialdab toiduga! Kahju küll, aga tõsi!

Sellest hoolimata on süsivesikuvaesel toitumisel palju teisi eeliseid, st saab tunda küllastustunnet ning mõtted ei keerle kogu aeg ainult toidu ümber! Ja just see fakt tekitabki kaalulanguse: rasv ja valk toidavad paremini ja tagavad selle, et me saavutame tihti negatiivse energia tasakaalu, ilma et me peaksime näljased olema! Veresuhkrukurv ei sõida üles-alla ning ei tekita seeläbi nälga ja isusid ja me muutume erksamaks ning ei pea kogu aeg vastutuult rühkima.

Paljud naised peavad süsivesikuvaese toitumise esimestel nädalatel kaalulangetamise teisejärguliseks jätma. Neil võib olla tarvis oma ainevahetust veidi kiiremaks süüa. Lasta kehal end turvaliselt tunda, keskenduda rohkem liikumisele ning seejärel alles sisse viia need muutused, mis on vajalikud kaalus alla võtmiseks, näiteks vähendada oma portsjoneid 10% võrra.

Mul on selline tunne, see on minu isiklik arusaam – et me peaksime sööma loomulikult ja kaine mõistusega ning mitte liialdama ei rasva tarbimise, portsjonite suuruse ega teatud toiduainetele keskendumisega. Paljud kipuvad seda nimelt LCHF-is tegema. Igale asjale lisatakse vahukoort, iga tunni aja tagant süüakse juusturulle *sest tohib ja rasv on kasulik*. Õhtusöögi peale süüakse marju vahukoorega *sest tohib*. Iga paari päeva tagant vaaritatakse LCHF küpsetisi *sest tohib*.

Süsivesikuvaene toitumine koos loomulike rasvadega on tervisele fantastiline! Aga kaalulangetamiseks võib olla tarvis veidi rohkem kontrolli ning me peaksime võib olla teatud asju väiksemas koguses ja harvemini sööma. Asjad, mida me üldiselt ei pea vähem sööma on: maa peal kasvavavad köögiviljad, munad, liha, kala, mereannid, loomulikud rasvad (loomulikult rasvased toiduained, kookosrasv, oliivõli, või praadimiseks jne). Aga me peaksime jälgima järgmiste toiduainete tarbimist: vahukoor, hapukoor, juust, pähklid, lchf küpsetised/leivad. Ning mõnikord võib vajalikuks osutuda ka väiksemate portsjonite tihedamini söömine! Kolme suure portsjoni asemel võime saada hoopis paremaid tulemusi 4-5 väiksema portsjoni abil.

Siiski ma ei taha, et te saaksite süsivesikuvaesest toitumisest aru nii, et see on jälle üks dieet, kus tuleb kaloreid lugeda, sest seda see ei ole. Me ei pea kunagi süsivesikuvaese toitumise juures liiga vähe sööma, aga me peame siiski olema teadlikud, et mängus on palju faktoreid, mis määravad ära selle, kas me võtame kaalus alla või mitte.

Kõige lõpuks väga oluline asi: füüsiline aktiivsus suurendab insuliinitundlikkust! See suurendab meie energiakulu! Tee nii, nagu tegid meie esiisad: jaluta, tõsta raskeid asju ja sprindi vahepeal!