neljapäev, 13. veebruar 2014

Mis mõjutab küllastustunnet?

Täna tõlgin ühe artikli Anna Hallénilt, kes on litsentseeritud LCHF-toitumisnõustaja Rootsist. Hoiatan ette, et artikkel ei ole just lihtsamate killast! Originaalartikkel asub siin: http://www.annahallen.se/vad-paverkar-mattnad

Enne artikli juurde asumist võib vaadata ka seda inglisekeelset videot, teema on sama, kõik on puust ja punaselt selgeks tehtud: http://www.youtube.com/watch?v=Yo3TRbkIrow


Siin siis artikli tõlge:

Kes ütles, et see lihtne peab olema? :)
  • Greliin (tuleb tühjast kõhust ning tekitab ablast nälga)
  • Leptiin (signaal rasvavoldist, et meil on piisavalt rasva – annab küllastustunnet)
  • Insuliin (tuleb kõhunäärmest ja tekitab küllastustunnet. Kõrge veresuhkrutase suurendab söögiisu. See on diabeetikute suhtes ebaõiglane.)
  • CCK (tuleb soolest ja reageerib toidus olevale rasva kogusele. Tekitab küllastustunnet)
  • Nälja peptiidid nagu Neuropeptiid Y (tuleb ajust ja stimuleerib nälga koos AgPR, Orexin)
  • Küllastustunde peptiidid (samuti ajust, näiteks POMC & CART – neil kahel on samad retseptorid ja nad blokeerivad üksteist. Kujuta ette lasteaia kiike – kui üks pool on üleval, on teine pool alati all).
  • Serotoniin (annab rohkem rahulolu küllastustundest kui tasu söömisest)
  • Dopamiin (annab sulle kaifi, kui sööd. Tekitab motivatsiooni süüa).
  • Opiaadid (annavad tasu – „Ma tahan rohkem“)

… ja kindlasti on veel mõned asjad, mis mul praegu meelde ei tule või mida ma ei tea. Ning mõned asjad, mida teadlasedki pole veel avastanud.

Tähtis teada:

Keha vajab teatud füüsilist aktiivsust, et küllastustunne saaks toimida.

LIIGA palju paigalistumist stimuleerib kummalisel kombel nälga.

Keha püüdleb alati selle poole, et ta saaks süüa rohkem kui ta kulutab, et kindlustada ellujäämist.

Näljasignaalid on oma olemuselt anaboolsed. Me talletame rasva, kui kogeme nälga.

Soe toit vähendab isu. Seda on hea teada, kui tunned tihti nälga.

Keeruline? Jah! Vaatame kõige tähtsamat. Asjad, mida sa kergesti saad mõjutada:

Greliin tekitab ablast nälga, kui kõht on tühi. Kui sööd, siis saab kõht täis ja Greliin peaks vähenema. Magus tekitab olukorra, kus greliin ei toimi enam nii, nagu peaks. Greliini tase ei lange siis sellest hoolimata, et kõht on täis. Sa oled näljane, kuigi kõht on täis.

Soovitus! Väldi magusat. Keha jaoks on ka jahu ja mais magusad.

Leptiin peaks tekitama küllastustunnet, kui sinu rasvalaod on normaalselt täis. Osad inimesed ei saa seda küllastustunnet, vaid võivad süüa omale korralikud rasvavoldid. Kui sa siis lõpuks paksuks oled läinud, lõpetab keha täielikult leptiini kuulamise. Keha arvab siis, et ei ole lihtsalt võimalik, et sul on nii suured varud, nagu see, millest sinu rasvavolt teavitab. Nii suureks ei saa ennast ju ometi loodusressurssidest süüa.

Soovitus! Söö kolm korda päevas. Pane kogu toit taldrikule, et näeksid kogust. Istu alati söömiseks rahulikult laua taha. Ära söö toidukordade vahel midagi. Kui oled näljasem, pead ka vahepala panema taldrikule ning selle söömiseks laua taha istuma.

Insuliin. Osadel inimestel tekib ka väikeses koguses süsivesikute söömisest suuri insuliini kõikumisi, mis tekitab kiirelt isu. Teistel tekib jällegi suures koguses süsivesikute söömisest väike kõikumine ning nemad on rahul kuni järgmise toidukorrani.

Soovitus! Õpi tundma oma keha ja kohanda süsivesikute kogus selliseks, et jääksid oma söödavast toidust rahule ja erksaks umbes 3-4 tunniks.

Serotoniin. Kas vajad suuremat rahulolu ja rahutunnet? Kas tegeled lohutussöömisega? Osasid mõjutab serotoniin väga. Kahjuks toimib ärevuse ravimine suhkruga fantastiliselt hästi. Kuid kõrvalmõjud nagu ülekaal ja üleväsimus, mis on tingitud hüplevast veresuhkrukurvist, ei ole küll midagi sellist, mida keegi omale sooviks.

Soovitus! Suurenda veidike rasva osakaalu! See mõjutab serotoniini positiivselt. Suurenda ka Omega-3, see võib ärevust vähendada. Kasuta ärevuse maandamiseks endorfiine, mitte toitu. Hea moodus endorfiinide eritamiseks on trennitegemine ja nõelmatt. (Kui sinu ärevus on mingil kindlal põhjusel liiga kõrge, siis peaksid just selle põhjuse kallal töötama, sel juhul ei toimi minu pakutud sümptomite ravi).

Dopamiin. Kas sa sööd kaifi saamiseks? Kas sa sööd igavuse peletamiseks? Näksid? Sööd ergutuseks? Magus annab kehale korraliku kaifi. Osad inimesed on rahul samal töökohal kella kaheksast viieni töötamisega, iga päev ja viiskümmend aastat jutti. Teised sõidavad jalgrattaga ümber maakera, aerutavad üle Atlandi ookeani ja ronivad maailma kõige kõrgema mäe otsa. Erinevatel inimestel on tarvis erinevas koguses kaifi, et end hästi tunda. Kahjuks on paljud leidnud kaifi, mis on söödavas vormis. Alati on lihtsam omale midagi suhu pista kui midagi TEHA.

Soovitus! Tee vähemalt korra päevas midagi lõbusat! Rahulda oma kaifi saamise vajadus. Raske on millegagi algust teha, sest kaifi puudus tekitab uimasust, tuimust ja tüdimust. Alusta iga päev millegi väiksega ja suurenda seda, kuni rõõm tagasi tuleb. Mis minule kaifi pakub? Suure rahvahulga ees rääkimine, uute teadmiste omandamine, autoga veidi liiga kiiresti sõitmine, trenni tegemine, see, kui kunagi ei ole kindlaid rutiine, selliste uute asjade proovimine, mida ma ei oska … Nüüd on sinu kord. Millised on sinu kaifid?




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar