On aeg saada peenikeseks!

Täna tutvustan teile jälle üht rootslasest lchf-figuuri Katrin Zytomierskat ja tema raamatut „On aeg saada peenikeseks – LCHF minu moodi“.

Katrin on 36-aastane poola juurtega rootslanna, kes liigub Stockholmi kuulsuste kõrgseltskonnas. Ta on olnud mitmete TV- ja raadiosaadete juht, kirjutanud mõned lchf-teemalised raamatud, peab poodi www.lchfklubben.se ning on üks rootsi loetumaid ning armastatumaid/vihatumaid blogijaid. Ta on väga otsese ütlemisega ning mitte just väga salliva loomuga. Temaga seoses on Rootsis olnud palju skandaale, küll saadetes ja ka tema blogis. Ühel hetkel pidi ta lausa oma blogikeskkonnast välja kolima, kuna ta solvas oma blogis kedagi isiklikult. Seega tegemist on karismaatilise isikuga ja tema raamat tundus juba seetõttu mulle huvitav. Ka raamatus räägib ta väga otse. Näiteks umbes selline lõik: „… kui oled juba oma ülekaalu kaotanud selle raamatu järgi tegutsedes ja mind tänaval kohtad, võid tulla mu juurde ja me räägime mõned sõnad ja võib-olla kallistame ja valame mõne rõõmupisaragi sinu õnnestumise pärast. Aga kui oled veel endiselt paks, siis ära küll minuga rääkima tule, sest üleliigne liha on rõve ja sina, kes sa oled paks, oled minu jaoks natuke rõve. Asi ei ole ju ainult välimuses – kui asi oleks ainult välimuses, siis võiks minu sellist väljaütlemist taunida. Aga asi on sinu tervises ning ma ei saa pidada normaalseks inimest, kes oma elu meelega lühendab seeläbi, et oma üleliigsest lihast ei vabane…“ Sellised ütlemised on need, mille tõttu rootslased mõistagi Katrinit väga ei salli, küll aga loevad-vaatavad-kuulavad huviga kõike, mis temasse puutub ;)

Seega, tutvustan nüüd tema raamatut ja kaalulangetamismeetodit.

Katrin ise võttis peale oma esimese lapse sündi lchf-i abil alla ca 30 kilo. Tema toitumissoovitused on üsna sarnased Dietdoctori algmaterjalis toodule – kuni 20 g süsivesikuid päevas, süüa liha, kala, kana, muna, võid, juustu, vahukoort, rasvaseid piimatooteid, köögivilju, veidi marju. Sellevõrra, kuidas kaal väheneb, soovitab ta ka oma toidukoguseid järk-järgult veidi vähendama hakata. 

Ta rõhutab oma raamatus palju seda, et tuleb süüa, kui kõht on tühi. Ning mitte süüa end kurguni täis, vaid kuni kõht ei ole enam tühi. Korduvalt käib raamatust läbi ka soovitus võtta ära kogu oma tähelepanu toidult. See ei ole päeva kõige tähtsam küsimus, mida, millal ja kus süüa. Et söömine oleks teisejärguline. 

Lisaks soovitab ta ka alguses 4 korda nädalas 50 minutit korraga kõndimas käia ja ikka nii, et põsed punaseks ja naha märjaks saab. Ning kui juba tavaline kõndimine liiga haigutama ajab, siis võiks hakata sörk+kõnd intervalli tegema. Paar minutit sörgid, paar minutit kõnnid ja nii 50 min järjest. Ning kui see samuti mõne aja pärast liiga lihtsaks jääb, siis võiks teha samamoodi sörk+jooks intervalle. Tema ise hakkas oma kaalulangetamise keskpaigas tegema mõned korrad nädalas koos eratreeneriga jõutrenni. Ning Katrin ütleb niisamuti, nagu kõik teised lchf-inimesed, et kõige efektiivsemad treeningud kaalulangetamise juurde on intervall ja jõutrenn.

Raamatu viimane peatükk räägib eriti peenikeseks saamisest. See tähendab siis sellest, kui oled juba tegelikult oma normaalkaalu saavutanud, aga soovid kaotada ka veel need viimased 5 „kosmeetilist“ kilo. Need, mis tegelikult võiks vabalt jäädagi, aga mida mõned meist siiski veel kaotada soovivad. Ta soovitab enne nende viimaste sale-saledaks saamise kilode kaotamist hoolikalt järele mõelda, kas see on ikka nii oluline. Sest nende viimaste kilode kaotamine ei ole üldse lihtne. Siin ei saa enam kõhtu täis süüa. Nüüd sööd ainult nii palju, et kõht päris ei koriseks. Viimaste kilode kaotamisel sööd kõiki asju poole vähem kui enne. Kui varem sõid kaks muna hommikusöögiks, siis nüüd sööd ühe. Lõunasöögi võtad väiksema ning õhtusöögi ajal ainult nokid natuke. Ning sa ei pea arvama, et peaksid alati kõhu täis saama. Ühesõnaga – selleks, et viimased kilod kaotada ja väga, väga heasse vormi saada, soovitab Katrin unustada täiskõhutunne ning süüa nii vähe kui võimalik – ikka lchf-toitu loomulikult. Aga õnneks hoiatab ta ka ette, et viimane peatükk ei ole kõigile, ning soovitab hoolikalt järele mõelda, kas sa üldse soovid need päris viimased kilod kaotada.

Lisaks oli raamatus palju nädalamenüüsid ja retsepte – neid ma siin tõlkima ei hakka, sest midagi uut nendes ei olnud.