Filmisoovitus: Cereal Killers – Don’t Fear Fat!

Eesti keelde tõlgituna tähendab siis filmi pealkiri otsetõlkes 

Hommikusöögihelvestest tapjad – ärge kartke rasva!, 

aga siin on tegemist ka väikse sõnamänguga, kuna Cereal Killers hääldub samamoodi nagu Serial Killers, ehk siis eesti keeli ’sarimõrvarid’.

Ma ei tea, et sellele filmile oleks olemas eestikeelseid subtiitreid, aga kes inglise keelt oskab ja kellele LCHF temaatika huvi pakub, siis seda dokumentaali soovitan küll väga vaadata. U-torrenti kasutajad leiavad filmi kindlasti google otsingu abil üles. 

Filmi ametlikult kodulehelt saab filmi 5 dollari eest laenutada: http://www.cerealkillersmovie.com/

Film räägib 41-aastasest sportliku taustaga Briti mehest Donald O’Neillist, kes otsustab 4 nädala jooksul LCHF-toitumist proovida. Kuna tema isa oli saanud südameinfarkti, siis on tema eesmärgiks sellist saatust vältida. Ta valib selleks rasvarikka LCHF-toitumise.

Donald on terve eksperimendi jooksul väga põhjaliku arstliku järelevalve all. Enne LCHF-toitumisega alustamist läbib ta kõikvõimalikud terviseuuringud: veretestid (kolesterool, veresuhkur jm), baasainevahetuse test (ehk kui palju kcal ta päevas kulutab), keha rasvaprotsendi ja lihasmassi mõõtmised jms.

Filmis antakse loomulikult ülevaade rasvahirmu ajaloost, kuidas see Ancel Keysi mitte nii heast uuringust alguse sai ja kuidas tekkis meie praegune toidupüramiid – mille alustalaks on tärkliserikkad toidud (kartul, leib, riis, pasta) – ning selgitus, miks see ametlik toidupüramiid on kasulik ainult põllumajanduspoliitikale ja sugugi mitte inimeste tervisele.

Selgitatakse ka, miks peaks eelistama mahetoodangut ning hästi koheldud ja rohtu söönud loomade liha.

Filmis räägib pikalt ja põhjalikult professor Tim Noakes, kes on varem kirjutanud raamatu maratoni jooksmisest ning kes selles filmis demonstratiivselt oma raamatust kogu toitumisalase peatüki välja rebib. Ta ütleb, et on oma arusaamist muutnud ning ta ei pea enam üldse õigeks, et vastupidavusspordialadel peaks palju süsivesikuid sööma. Tema selgitab samuti pikalt süsivesikuvaese ja rasvarikka toitumise tervisevõite.

Filmi peategelane Donald O’Neill sööb eksperimendi jooksul palju mahemune, maheliha, rasvaseid kastmeid, köögivilju ja marju ning palju makadaamia pähkleid, mis sisaldavad pähklitest kõige vähem süsivesikuid.

Trenni kohta räägiti seal filmis ka. Öeldi, et kui seitsmekümnendatel suur jooksmismaania algas, rikkusid väga paljud inimesed sellega ära oma põlved ja puusaliigesed. Donald teeb igapäevaselt trenni hoopis teiste põhimõtete järgi – iga päev 8 minutit üliintensiivset trenni pidi andma hoopis suuremaid tervisevõite, kui poolteist tundi rahulikus tempos sörkimist vms.

Donald oli selle toitumisega alustades juba niigi väga heas füüsilises vormis (u 70 kg ja rasvaprotsent 13), aga siiski vähenes selle kuu jooksul ka tema niigi väike rasvaprotsent. 

Väga üllatunud oli aga tema keha baasainevahetuse testi läbiviija, kes ütles, et ei ole sellist asja oma praktika jooksul kordagi näinud, et keha rasvaprotsendi vähenedes kiireneks samas ainevahetus. Aga mõistagi ei olnud ta ka varem ühtegi LCHF-toitujat testinud, kuigi teadus kinnitab ju sama, et LCHF-toitumisel ainevahetus kiireneb.

Neljanädalase eksperimendi lõpuks selgus ka, et Donaldi üldkolesterool ja LDL-kolesterool olid oluliselt tõusnud. Professor Tim Noakes ütles, et tüüpiline arstide reaktsioon oleks siinkohal väga närvi minna ja hakata statiine ja rasvavaest toitumist soovitama. Tegelikult on aga siinkohal asjakohane läbi viia hoopis kolesterooli „particle size test“ ehk kolesterooliosakeste suuruse test. Ja see test näitaski, et LCHF toitumise tagajärjel – nagu ikka – olid LDL-osakesed head ja suured, mis vastupidiselt süsivesikurikkal toitumisel muutuvad väikseks ja halvaloomuliseks. Seega oli peategelase kolesteroolinäit tegelikult selle nelja nädala jooksul muutunud ideaalseks, kuigi esmapilgul peale vaadates võis tunduda, et see on halvenenud.

Kuna südamehaiguste riskifaktoriks on ka keha põletikunäit ning peategelase geenitest näitas tal olevat geneetilist soodumust just põletikulisteks protsessideks kehas, siis ka siin ilmnes Donaldil suur tervisevõit. Peale neljanädalast rasvarikkal ja süsivesikuvaesel dieedil olemist oli tema keha põletikunäitaja nii madal, et test seda numbrit ei näidanudki.

Nelja nädala lõpuks sai Donald kätte ka talle geneetiliselt kõige sobivama toitumissoovituse ning see ühtis üllatuslikult täpselt tema enda valitud ja talle positiivseid tervisenäitajaid toonud LCHF-toitumisega.