Eesti keelde tõlgituna tähendab siis filmi pealkiri
otsetõlkes
Hommikusöögihelvestest tapjad
– ärge kartke rasva!,
aga siin on tegemist ka väikse sõnamänguga, kuna
Cereal Killers hääldub samamoodi nagu Serial Killers, ehk siis eesti keeli ’sarimõrvarid’.
Ma ei tea, et sellele filmile oleks olemas eestikeelseid
subtiitreid, aga kes inglise keelt oskab ja kellele LCHF temaatika huvi pakub,
siis seda dokumentaali soovitan küll väga vaadata. U-torrenti kasutajad
leiavad filmi kindlasti google otsingu abil üles.
Filmi ametlikult kodulehelt
saab filmi 5 dollari eest laenutada: http://www.cerealkillersmovie.com/
Film räägib 41-aastasest sportliku taustaga Briti mehest
Donald O’Neillist, kes otsustab 4 nädala jooksul LCHF-toitumist proovida. Kuna
tema isa oli saanud südameinfarkti, siis on tema eesmärgiks sellist saatust
vältida. Ta valib selleks rasvarikka LCHF-toitumise.
Donald on terve eksperimendi jooksul väga põhjaliku arstliku järelevalve all. Enne
LCHF-toitumisega alustamist läbib ta kõikvõimalikud terviseuuringud: veretestid
(kolesterool, veresuhkur jm), baasainevahetuse test (ehk kui palju kcal ta
päevas kulutab), keha rasvaprotsendi ja lihasmassi mõõtmised jms.
Filmis antakse loomulikult ülevaade rasvahirmu ajaloost,
kuidas see Ancel Keysi mitte nii heast uuringust alguse sai ja kuidas tekkis
meie praegune toidupüramiid – mille alustalaks on tärkliserikkad toidud
(kartul, leib, riis, pasta) – ning selgitus, miks see ametlik toidupüramiid on
kasulik ainult põllumajanduspoliitikale ja sugugi mitte inimeste tervisele.
Selgitatakse ka, miks peaks eelistama mahetoodangut ning
hästi koheldud ja rohtu söönud loomade liha.
Filmis räägib pikalt ja põhjalikult professor Tim Noakes,
kes on varem kirjutanud raamatu maratoni jooksmisest ning kes selles filmis
demonstratiivselt oma raamatust kogu toitumisalase peatüki välja rebib. Ta
ütleb, et on oma arusaamist muutnud ning ta ei pea enam üldse õigeks, et
vastupidavusspordialadel peaks palju süsivesikuid sööma. Tema selgitab samuti
pikalt süsivesikuvaese ja rasvarikka toitumise tervisevõite.
Filmi peategelane Donald O’Neill sööb eksperimendi jooksul
palju mahemune, maheliha, rasvaseid kastmeid, köögivilju ja marju ning palju
makadaamia pähkleid, mis sisaldavad pähklitest kõige vähem süsivesikuid.
Trenni kohta räägiti seal filmis ka. Öeldi, et kui
seitsmekümnendatel suur jooksmismaania algas, rikkusid väga paljud inimesed
sellega ära oma põlved ja puusaliigesed. Donald teeb igapäevaselt trenni hoopis
teiste põhimõtete järgi – iga päev 8 minutit üliintensiivset trenni pidi andma
hoopis suuremaid tervisevõite, kui poolteist tundi rahulikus tempos sörkimist
vms.
Donald oli selle toitumisega alustades juba niigi väga heas
füüsilises vormis (u 70 kg ja rasvaprotsent 13), aga siiski vähenes selle kuu jooksul
ka tema niigi väike rasvaprotsent.
Väga üllatunud oli aga tema keha
baasainevahetuse testi läbiviija, kes ütles, et ei ole sellist asja oma
praktika jooksul kordagi näinud, et keha rasvaprotsendi vähenedes kiireneks
samas ainevahetus. Aga mõistagi ei olnud ta ka varem ühtegi LCHF-toitujat
testinud, kuigi teadus kinnitab ju sama, et LCHF-toitumisel ainevahetus
kiireneb.
Neljanädalase eksperimendi lõpuks selgus ka, et Donaldi
üldkolesterool ja LDL-kolesterool olid oluliselt tõusnud. Professor Tim Noakes
ütles, et tüüpiline arstide reaktsioon oleks siinkohal väga närvi minna ja
hakata statiine ja rasvavaest toitumist soovitama. Tegelikult on aga siinkohal
asjakohane läbi viia hoopis kolesterooli „particle size test“ ehk kolesterooliosakeste suuruse test.
Ja see test näitaski, et LCHF toitumise tagajärjel – nagu ikka – olid LDL-osakesed
head ja suured, mis vastupidiselt süsivesikurikkal toitumisel muutuvad väikseks
ja halvaloomuliseks. Seega oli peategelase kolesteroolinäit tegelikult selle
nelja nädala jooksul muutunud ideaalseks, kuigi esmapilgul peale vaadates võis tunduda,
et see on halvenenud.
Kuna südamehaiguste riskifaktoriks on ka keha põletikunäit
ning peategelase geenitest näitas tal olevat geneetilist soodumust just
põletikulisteks protsessideks kehas, siis ka siin ilmnes Donaldil suur
tervisevõit. Peale neljanädalast rasvarikkal ja süsivesikuvaesel dieedil olemist
oli tema keha põletikunäitaja nii madal, et test seda numbrit ei näidanudki.
Nelja nädala lõpuks sai Donald kätte ka talle geneetiliselt
kõige sobivama toitumissoovituse ning see ühtis üllatuslikult täpselt tema enda
valitud ja talle positiivseid tervisenäitajaid toonud LCHF-toitumisega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.