GI-Null! Sten Sture Skaldeman

Täna jagan teiega üht kõige tähtsamat rootsikeelset LCHF-i praktikat puudutavat raamatut, tegin sellele väikse eestikeelse sisukokkuvõtte.

Raamatu pealkiri on GI-NULL! Naistele, kes tahavad end saledaks süüa

Raamatu autor on üks LCHF-toitumise alustalasid, Sten Sture Skaldeman.

Mis siis ikkagi on GI-0/LCHF? See on loomulik toitumine, mis annab sulle stabiilse veresuhkru ja terve rea teisigi tervisevõite. Üks nendest tervisevõitudest on see, et võtad kaalust alla.

Selle toitumise järgimisel võid arvestada, et saad uueks inimeseks lähima 1-2 aasta jooksul. Eelduseks on see, et järgid GI-0/LCHF juhiseid ja sööd loomulikku toitu.

Toitumisprogramm on jagatud kolme gruppi: esimene neile, kellel on ülekaalu 50+ kilo, teine 25+ kilo ja kolmas 10+ kilo.

Võid omale programmi ise valida, lähtuvalt praegusest kehakaalust, ambitsioonidest või sellest, kui tundlikuks sa ennast süsivesikute suhtes pead. Kui pead ennast väga tundlikuks, siis on soovitatav valida grupp 50+ või 25+, hoolimata sellest, kui suur on sinu ülekaal.

Vali grupp ja alusta juba täna. Alusta sellest, et teed oma kodu tühjaks rämpstoidust.

Mida me siis ikkagi sööma peaksime?

Inimene on imetaja ja elab vastavalt looduse seadustele. Me saame terveks, kui sööme seda, mida oleme loodud sööma ja jääme haigeks, kui sööme asju, mida me ei ole loodud sööma. Meil on olemas loomulik kaaluregulatsioon, nii nagu kõigil teistel imetajatel, aga kahjuks see ei tööta siis, kui me sööme ebaloomulikke asju.

Sa pead sööma korralikku toitu ning mitte kartma rasvaseid lihatükke ega vahukoorekastet. Lihtsalt öeldes peaksid sööma sellist toitu, mida su vanaema-vanaisa sõid.

Kui oled alakaaluline, siis pead toidule lisama kõvasti süsivesikuid – puuvilju, leiba, kartulit. Süsivesikud annavad su kehale rasva ladestamise signaali ning aitavad sul kaalus juurde võtta.

Kui aga oled ülekaaluline, siis jätad süsivesikud ära ning sööd liha ja rasva. Rasv annab su kehale rasvapõletussignaale! See ongi loomulik kaaluregulatsioon!

GI-0/LCHF tähendab selliste toitude söömist, millest meie keha end hästi tunneb. See tähendab, et suur osa toidust peaks olema liha, lisaks nii palju köögivilju, kui keegi talub. Soovitame eelistada maa peal kasvavaid köögivilju. Ühtlasi soovitame võimalusel valida ökoloogilist, ise kasvatatud või mahetalude kaupa.

Nii nagu me diislit bensiinimootoriga autosse ei vala, ei pea inimene margariini sööma.  Samuti ei pea me sööma leiba-saia, mis on tehtud toitainevaesest jahust ega vorsti, mis koosneb peamiselt vaid veest, kemikaalidest ja jääkproduktidest.

Meie toit peab põhinema lihal, kalal ja linnulihal. Kõik, mis liigutab, on mõeldud söömiseks. Me täiendame oma toitu juustu, munade ja võiga. Suures ülekaalus olevatele inimestele või väga suhkrutundlike inimeste jaoks on köögiviljad vaid dekoratsiooniks taldrikul. Mõõdukas ülekaalus inimesed võivad lisada oma loomsele toidule ka salateid ja süsivesikuvaeseid köögiviljaroogasid. Leiba me väldime ja puuviljadega oleme ettevaatlikud kuni soovkaalu saavutamiseni.

Me sööme siis, kui oleme näljased ja lõpetame söömise siis, kui kõht on täis.

Kui keha on GI-0/LCHF-toitumisega kohanenud, siis saame sellest eelmisest lausest eriti hästi aru. Kui sul on hommikul kõht tühi, siis sööd hommikusööki, kui mitte, siis jätad selle söögikorra vahele ja sööd alles siis, kui kõht tühjaks läheb, kasvõi kell 3 päeval. Sest GI-0/LCHF-toitumisega avaneb su keha jaoks veel teinegi menüü – nimelt sinu enda rasvavarud.

Ometi räägivad ju toitumisteadlased, et hommikusööki lausa peab sööma. Jah, neil on õigus – see kehtib süsivesikukütusel olevatele inimestele. Kelle keha suhkrul töötab, see peabki agaralt iga paari tunni tagant end uuesti laadima. Meile, kes me sööme loomulikku toitu, kehtivad teised reeglid. Me pole üldse nii sõltuvad reeglipärastest söögiaegadest. Kui keha tahab, siis anname talle toitu suu kaudu, muul ajal sööb keha oma varudest. Tulemuseks on see, et me võtame kaalus alla.

See võib sulle esialgu kummaline tunduda, aga kui oled uut toitumist juba paar nädalat harrastanud, siis saad aru, mida me sellega mõtleme. Selleks ajaks on juba sinu enda rasvavarud sulle avanenud ja sul on igal ajal täielik ligipääs „toidule“. Suhkrusööja sööb ainult suu kaudu ja talletab üleliigse rasvana oma vöökoha ümber, nimelt sulgeb suhkur rasvapõletuse.

Kuna loomuliku toidu sööjal on võimalik süüa nii taldrikult kui oma varudest, siis just sellepärast ei tunne sa nii tihti nälga ja just sellepärast pead omale aeg-ajalt uusi väiksemaid pükse ostma!

GI-0/LCHF-toitu süües on sinu taldrikul tõenäoliselt vähem sööki. Osalt seepärast, et sinu toit on nüüd toitvam, osalt sellepärast et võtad osa toitu oma rasvavarudest. Seepärast ei ole ka huvitav taldrikul oleva toidu kaloreid kokku lugeda.

Kokkuvõtlikult: me peame sööma siis, kui keha toitu tahab. See, kes sööb sotsiaalsetel põhjustel, hobikorras või muu tegevuse puudumisel, jääbki paksuks.

GI-0/LCHF on hormonaalselt reguleeritud kaalulangetamine. Siin ei ole juttu ei näljutamisest ega trennitegemisest.

Selle toitumise eesmärgiks on, et me eritaksime minimaalselt insuliini – niisama vähe, nagu meie esiisad tegid. Seetõttu lõpetame üleliigse rasva ladustamise ja saame ligipääsu oma rasvavarudele.

Põhimõte on selles, et me saame omal alati kõhu täis süüa ning me ei tunne kunagi enam mingeid „isusid“. Meie stabiilne veresuhkur pakub meile kindlustunnet ja vastupidavust. Me sööme siis, kui vaja ning kui toitu ei ole, sööme oma rasvavarudest. Me toimime nii, nagu inimene on ette nähtud toimima.

Meie kaaluregulatsiooni taust peitub meie päritolus. Meie kauged esivanemad olid kütid, kes said süsivesikuid süüa vaid lühikesel osal aastast. Need, kes olid kõige tublimad süsivesikute rasvana ladustajad, omasid ka kõige paremat šanssi ellu jääda pikal talvel. Võime süsivesikuid rasvana ladestada tuli iidsele kütile kasuks, aga see on halb tänases ühiskonnas, kus inimesed elavadki kergesti seeditava rämpstoidu peal.

Võime end võrrelda ka karuga, kes sööb suve lõpus palju mustikaid, et seeläbi omale talveks rasva ladestada. Kui karu enne talveund kitsesid sööks, siis ta jääks talvel nälga, sest kitse söömisest rasvavarusid ei saa. Tänapäeva inimesed ei pea enne talve rasvavarusid koguma. Seepärast peame meie palju liha ja vähe marju sööma.

Me võime vaadelda tegelikkust kui suurt teaduslikku uuringut. Viimase kolmekümne aasta jooksul on meil olnud võimalus uurida, mis juhtub inimestega, kes söövad palju leiba ja kunstlikke margariine. Tegelikkus näitab, et need inimesed lähevad paksuks ja jäävad haigeks. Selle uuringu tulemusi võime näha tänaval ringi vaadates.

Taldrikureeglit järgides jäävad/saavad saledaks vaid need inimesed, kes saavad hakkama väga väikeste portsjonite söömisega. Siiski on see reegel geniaalne – see pakub kaalujälgijatele, figuurisõpradele, pulbridieetide tootjatele ja ravimifirmadele pidevalt uusi kliente.

Taldrikureeglit kutsutakse „tasakaalustatud toitumiseks“  - see sisaldab vähe rasva, mõõdukalt valku ja ülemäära palju süsivesikuid. See sarnaneb tegelikult suuresti sellisele toitumisele, mida sumomaadlejad kasutavad, et kaalus palju juurde võtta.

Taldrikureegli peamiseks veaks on see, et see annab kehale pidevalt rasva ladestamise signaale. Süsivesikutel on selline omadus. Samal ajal pidurdub rasva põletamine. Süsivesikutel on ka selline omadus. Kes taldrikureegliga kaalu soovib hoida, peab toidu koguseid piirama ja väga palju trenni tegema.

Taldrikureegel ei põhine toitumisteadusel, vaid põllumajanduspoliitikal. Seda on praktiseeritud nüüd juba 30 aastat ja selle tulemusi võime ise tänaval ringi käies vaadata.

GI-0/LCHF-i puhul ei ole tarvis lugeda kaloreid. Me sööme nii, et pakume kehale neid toitaineid ja energiat, mida keha oma optimaalseks toimimiseks vajab. Me sööme nii, et me optimeerime oma tervist. See, kui palju kaloreid toit sisaldab, on ebahuvitav. 

Aga see kehtib ainult nendele, kes söövad vastavalt meie hormonaalsetele põhimõtetele. Neile, kes söövad ametlike toitumissoovituste järgi, kehtivad hoopis teised reeglid.

Enamus dieeditajaid püüab söödavat toidukogust vähendada ning seejuures kulutatavat energiat trennitegemise näol suurendada. Nad loevad oma söögiga saadavaid kaloreid ja trenniga kulutatavaid kaloreid. See toimib hästi teoorias, aga mitte nii hästi praktikas. Asi on selles, et inimestele ei meeldi olla näljane ning kui inimene piisavalt palju trenni teeb, siis ta ka kompenseerib selle suurema toiduhulgaga. Varem või hiljem. Kõik, kes seda proovinud on, teavad seda.

Meie, kes me harrastame GI-0/LCHF-i, reguleerime oma kaalu kaasasündinud kaaluregulatsiooni süsteemiga. Mõte ei ole keha näljutamises, kuna see paneb organismi poolkiirusele. Meie soovime optimaalselt toimivat keha, me soovime energiat, elurõõmu ja tugevat immuunsüsteemi.

Professorid soovitavad sul vähem süüa ja rohkem joosta. Kui kaalus juurde võtad, siis sellepärast, et sa siiski sööd liiga palju ja teed liiga vähe trenni. Meile, kes me toitume GI-0/LCHF-i järgi, kehtivad teised reeglid – me sööme nii, et me anname kehale rasvapõletussignaale. See on loomulik kaaluregulatsioon ja sel pole mingit pistmist kalorite või trennitegemisega.

Ükski imetaja ei lähe paksuks, kui ta sööb sellist toitu, mida ta on loodud sööma. See sama kehtib ka imetajale nimega inimene. Sealihas on tunduvalt rohkem kaloreid kui saiakestes, aga keegi ei ole kunagi vaid sealiha söömisest paksuks läinud.

Vali toiduaineid esiteks selle järgi, mille 100 grammis ei oleks rohkem süsivesikuid kui 5 g. Siiski hoolitse selle eest, et su põhiline toit koosneks asjadest, mis süsivesikuid üldse ei sisalda – liha, munad, kala, või, kookosrasv ja lisandiks vali neid kuni 5 g sv sisaldavaid asju.

Teiseks on hea, kui sinu toidu rasvasisaldus oleks suurem kui valk+süsivesik kokku.

GI-0/LCHF-i abil saad tervemaks. Kes on haige ja ülekaaluline, saab terveks ja saledaks. Paljud saavad abi ka valude, suhkrusõltuvuse, diabeedi, lastetuse, väsimuse jms korral.

Tervenemine toimub erinevate etappidena. Umbes nädalaga harjub su keha uue toiduga ja esimese nädala lõpus näed ka esimesi tulemusi kaalul. Kuu ajaga harjub su keha täielikult sellise toitumisega ja hakkab tõsiselt rasva põletama. Aasta pärast oled uus inimene, nii seest kui väljast. Sa elad uut elu, uues kehas.

Sa saad tagasi elurõõmu, toidurõõmu, liikumisrõõmu ja suhtlemisrõõmu.

Programmi valimine

Programmid on:

50+ (12 g sv päevas)

25+ (18 g sv päevas)

10+ (27 g sv päevas)

Milline grupp valida? Kui sul on ülekaalu 100 kg, siis kuulud gruppi 50+, kui oled peaaegu normaalkaaluline, valid grupi 10+. Kui kuulud nende hulka, kes on olnud normaalkaalulised, aga on pidanud omale järk-järgult paljude aastate jooksul suuremad riided muretsema, siis on 25+ parem valik.

GI-0/LCHF puudutab esmajoones tervise paranemist. Paranenud tervisenäitajad on tunduvalt olulisem kui kaalukaotus. Enamus inimeste jaoks toob tervise paranemine endaga kaasa automaatse kaalukaotuse. Terve keha ei taha olla paks!

GI-0/LCHF annab sulle uue elu, aga ainult siis, kui neid põhimõtteid tõesti järgid. Inimesed, kes kergesti kaalus juurde võtavad, vajavad radikaalsemat muudatust. Saledad inimesed, kellel on vaid mõned ülekilod vöökohal, võivad olla liberaalsemad. Aga lõppkokkuvõttes otsustad sa ise, millisesse gruppi kuulud.

Sinu tundlikkus süsivesikute suhtes määrab selle, milline grupp sulle kõige paremini sobib. Kaalunumber ei olegi nii määrav.

50+

Grupp 50+ on väga tundlik süsivesikute suhtes. Siin on vaja ranget lähenemist, et korralikku efekti saavutada. Retseptiks on rasvane, loomne toit. Nende inimeste jaoks ei ole ühtegi muud toitumist, mis niisama efektiivne oleks. Kolm osa liha ja üks osa rasva on 50+ grupi „taldrikureegliks“. Rasvaseid lihatükke võib süüa niisama, ilma rasva juurde lisamata. Lahjadele lihatükkidele lisatakse rasva juurde. Ainsaks lisandiks on mõned dekoreerivad rohelised lehed. Kui sulle selline programm liiga karm tundub, siis vali grupp 25+.

25+

Grupp 25+ sööb peamiselt liha ja rasva ning sinna juurde mõõdukas koguses köögivilju lisandina. Lubatud on vaid maa peal kasvavad köögiviljad. Välja jäävad tärkliserikkad köögiviljad (juurviljad) ja puuviljad. Ning loomulikult leib ja pasta. Lahjale lihale lisatakse mõõdukalt rasva. Ka selle programmiga võetakse kaalust alla, aga eriti rasked juhtumid saavutavad kindlama tulemuse grupis 50+.

Alguses on kõige tähtsamaks eesmärgiks saada rasvapõletus tööle. Kui rasvalõke juba ühtlaselt põleb, siis valid tasakaalustatud toidu, mis annab sobiva kaalulanguse ilma igasuguse näljatundeta. Kui ka see programm sinu jaoks liiga range tundub, siis valid grupi 10+. Sel juhul ei ole tulemus niisama kindel. Aga kõik sõltub sinu insuliinitundlikkusest. Kui 10+ ei toimi, siis lähed tagasi 25+ peale.

10+

Grupil 10+ on kõige rohkem liikumisvabadust. See grupp on sulle, kellel on vähem kui 10 kilo ülekaalu, võib-olla vaid paar ülekilo. Sina ei ole tõenäoliselt insuliiniresistentne ja seepärast talud sa rohkem valku ja veidi vähem rasva. Siia gruppi kuuluvad ka alakaalulised, kes tahavad kaalus juurde võtta tervislikul viisil.

Sul on küll mõõdukas ülekaal, aga see ei tähenda, et sa varem eesmärgini jõuad. Väikse ülekaaluga inimesel võib 6 kilo allvõtmiseks kuluda sama palju aega kui suures ülekaalus oleval inimesel 50 kilo allavõtmiseks kulub. Seda selgitab see, et keha kaitseb oma viimaseid kilosid väga jonnakalt. Kaalulangetamise lõpus võib trennitegemisest väga palju abi olla. Alguses on trennitegemine peaaegu kasutu. Aga kui me end liigutada saame, siis peaksime ikka liigutama – liigutamine on tervisele kasulik!

Kui oled sobiva programmi leidnud ja tead, et selle järgimisega ka hakkama saad, siis lähebki lahti. Ütleme, et valisid programmi 50+, teed seda kolm kuud ja siis hindad. Kui asi toimib, siis jätkad, vähemalt seni kuni oled oma ülekaalust poole kaotanud. Seejärel võid otsustada üle minna liberaalsemasse gruppi 25+. Või jätkata samamoodi.

Kui sa 50+ programmiga liiga kiiresti kaalu kaotad, siis pead üle minema programmi 25+. Pikas plaanis ei ole hea kaotada üle kilo nädalas, selle tagajärjel saad vaid rippuva naha. Sama kehtib ka neile, kes alustavad 25+ programmiga. Kui kaal liiga kiiresti langeb, on soovitatav üle minna gruppi 10+.

Kui aga näiteks terve kuu jooksul sinu kaal ei liigu, siis toimid vastupidiselt. Sel juhul lähed grupist 10+ gruppi 25+ või grupist 25+ gruppi 50+.

Sinu tundlikkus süsivesikute suhtes määrab selle, milline programm valida.

Vahepala: kui sulle ämm külla tuleb J

Tuleks lõpetada söömine teiste inimeste soovide järgi.

Elus võib see üsna raskeks osutuda – ärilõuna, lõunasöök konverentsil, torditükk kellegi sünnipäeval jne.

Pakkuja ütleb sulle, et üks torditükk ei tee ju midagi, sa oled juba niigi nii palju alla võtnud.

Me oleme viisakad, sööme asju, mida ei peaks sööma ja ongi kõik isud ja ülesöömine jälle platsis.

Grupis 50+ on keelatud olla viisakas! Edaspidi mõtled niiviisi: „ma võtan pool oma ülekaalust alla. Mitte miski ei ole niisama tähtis. Ma ei tee ühtegi erandit enne, kui olen pool oma ülekaalust kaotanud“.

Aga nüüd tuleb ämm külla! Ja sa tunned, et peaksid nüüd ühe erandi tegema, kodurahu huvides, aga ei taha jälle suhkrulõksu kukkuda. Mida siis ikkagi teha?

Siin pole üldse probleemi. Ämmale võid teha nii palju erandeid kui tahad, sööda teda kasvõi šokolaadikommide või kookidega. Ise võtad näiteks spinati fritata või mõne muu lubatud lisandi.

Võid ju kohvi kõrvale pakkuda juustuleivakesi, koos ohtra võileivakattega. Ega su ämm ei pea teadma, et leivake on süsivesikuvaba! Üks võimalus on teha ka 50+ viimast retsepti – võileivatorti.

Kriisi korral võid alati „laenata“ toite liberaalsemast grupist.

50+ gruppi kuuluvad inimesed ei saa omale kahjuks väga palju suuremaid kõrvalekaldeid lubada. Ka 25+ grupis ei ole lubatud suuremad kõrvalekalded, aga sinna jõudes oled vähemalt pool oma ülekaalust kaotanud. Siis oled juba valmis saavutatut hoidma. Kõige riskantsem on reis grupist 50+ gruppi 25+. Kui oled jõudnud juba 25+ gruppi, lähed juba edasi mööda asfaltteed.

Sama mõttekäik kehtib teistele gruppidele. Kui alustad grupis 25+, siis võtad vastu raudkindla otsuse võtta alla pool oma ülekaalust ilma erandeid tegemata. Siis on sul vaid mõni kilo jäänud, et minna üle gruppi 10+. See annab hea motivatsiooni. Kui oled juba jõudnud gruppi 10+, siis on sul tulemus, mis on väärt kaitsmist.

See, kes alustab grupis 10+, saab muidugi palju liberaalsemalt võtta. 9 g süsivesikuid ühe toidukorra kohta pakub teatavat liikumisruumi. Kui hoiad päeva jooksul süsivesikuid kokku, siis jääb õhtusöögiks palju mõnusaid lisandeid. Aga piirdu siin antud köögiviljade nimistuga. Leib, pasta ja kartul ei kuulu kuidagi GI-0/LCHF-i alla.

Kiire toiduvalmistamise kursus GI-0/LCHF-iga

Päeva algusest.

GI-0/LCHF õhtusööki on lihtne süüa. Sellega saab enamus inimesi hakkama. Lõunasöök on veidi keerulisem, eriti neile, kes väljas söövad. Kõige kindlam on kodust lõunasöök karbiga kaasa võtta. Aga esialgu on kõige problemaatilisem siiski hommikusöök.

Tavaliselt ei taha naised hommikuks õhtusöögi jääke süüa, meestel seda probleemi ei ole. Võib-olla just seepärast võtavad mehed GI-0/LCHF-iga paremini alla ja iga neljas naine ei saavuta soovitud tulemust?

Need, kes vaheldust soovivad, on tihti varem harjunud hommikuks jogurtit ja müslit sööma või täisteravõileiba, kümme aastat või rohkem. Millegipärast ei tundunud see siis sugugi üksluine. Siin ei ole asi GI-0/LCHF-i üksluisuses, vaid selles, et inimene tegelikult siiski ei soovi oma toitumist muuta.

Niisiis tuleb leida midagi, mida sa hommikul süüa tahaksid, mis sulle meeldiks ja mis oleks vaheldusrikas. Miks mitte alustada päeva salatiga? Ajapikku jõuad peekoni ja munani. Aga toitva salati teed sama kiiresti kui muna keedad. Ja salat on palju parem ja loomulikum toit kui jogurt ja müsli.

Tuunikalasalat: sega veidi hakitud sibulat, dijoni sinepit ja sidrunimahala. Vala juurde tuunikala ja majoneesi. Sega läbi. Maitseks võid lisada musta pipart ja tilli. Seda salatit sobib süüa paljalt ja keedetud munade juurde.

Kiire tuunikalaomlett: prae pannil tuunikala, lisa munad. Maitsesta. Söö majoneesiga.

Makrell/skumbria sibula ja munaga: Skumbriat/makrelli peaksime sööma vähemalt kord nädalas. Soovitame omale koju varuda palju skumbria/makrell tomatikastmes purke. See on odav ja kasulik toit.

Sega kokku üks purgitäis makrelli poole hakitud sibulaga ja mõne tilga sidrunimahlaga. Söö segu koos 2 keedetud munaga.

Kiire kreveti- ja avokaadosalat: Sul on ju alati kodus avokaadot ja krevette sügavkülmas ja majoneesi külmkapis. Sul on sidrunit ja valmis keedetud mune. Siin on kõige olulisemaks lisandiks majonees!

Pane taldrikule viilutatud avokaado ja viilutatud muna. Vala sinna ka krevetid ja lisa suur lusikatäis majoneesi. Tilguta peale sidrunimahla. Võib-olla ka natuke tilli kaunistuseks.

Kõige kiirem krevetisalat: Pane taldrikule rohelisi lehti, aseta sinna peale viilutatud muna, krevetid ja vala peale veidi majoneesi. Kaunista sidruniviilu ja tilliokstega.

Kiire omlett: Pane pann soojenema, tükikese võiga. Löö pannile paar muna ja paar spl vahukoort. Sega omletisegu läbi ja pööra ümber.

Peekon ja munad: Kõige efektiivsem kaalulangetuse hommikusöök.

Munapuder: Pane pann soojenema, poolel kuumusel, tükk võid pannile. Sega omavahel munad ja vahukoor (ühe muna kohta 1 spl vahukoort, arvesta umbes 3 muna inimese kohta). Sega hulka ka maitseained. Vala segu pannile ja sega pidevalt puulusikaga. Võtab aega umbes 5-6 minutit, et munapuder tekiks.

Kõige kiirem hommikusöök: see on süüa midagi eilsest õhtusöögist. Kui sa ei soovi hommikul süüa teha, siis see on suurepärane lahendus. Siiski, kui oled alles ära jätnud tüüpilise jogurt + müsli + täisteravõileib hommikusöögi, võib see liiga järsu muudatusena tunduda. Ajapikku, umbes poole aastaga jõuad ka sinnamaale, et see normaalne tundub.

Kui sööd toitainerikast sööki, siis muutuvad sinu maitse-eelistused. Sa hakkad järk-järgult sööma seda, mida inimene on loodud sööma. Siis kaotab tänapäevane toit oma võlu.

Las see muutus tuleb loomulikult. Poole aastaga saad suhkrupilvest välja. Siis saad elu täiel rinnal nautida.

KASTMED JA MAITSEVÕID

Kastme valmistamist alusta peale lihatüki praadimist. Vala praepannile sorts vett, puljongit või veini. Kui see on ilusti lahustunud seal koos praadimisjääkidega, valad peale vahukoore ja lased sel kokku keeda. Lõpus sobib lisada veel tükike võid, see teeb kastme läikivaks ja ilusaks. Enamasti piisab nendest maitseainetest, mis juba pannil olemas on. Kui siiski maitsestada soovid, siis sobivad selleks sojakaste, dijoni sinep, ansjoovise vedelik, kapparid, sidrun või mis sulle just meeldib. Kui soovid rohkem strooganovi-laadset kastet, siis lisa sibulat, tomatipüreed ja sidrunimahla.

Kui sul on kiire või ei viitsi kastet teha, võid alati juustunoaga võid lihatüki peale viilutada. Raputa maitseainet peale ja pressi veel üks küüslauk, ideaalne.

Kaste praetud lihale: Kui liha on praetud, valad pannile vahukoort ja veidi hapukoort ja lased sel väiksemaks keeda. Soovi korral võid maitseks lisada murendatud fetajuustu ja teelusikatäie dijoni sinepit.

Veinikaste: Vala peale liha praadimist pannile valget veini ja koort ning lase sel kokku keeda, samal ajal hoolsalt vahustades. Vala seejärel kaste lihatükile. Sobib väga hästi piprapihvile.

Kaste praetud kalale: Praetud kala juurde sobib hästi külm kaste. Sega kausis hapukoor, veidi majoneesi ja üks teelusikatäis dijoni sinepit. Pressi veel veidi sidrunimahla, lisa natuke Cayenne pipart ja ongi valmis.

Kastmed keedetud lihale: Kui liha (näiteks kana, lammas) hakkab valmis saama, võtad potist osa puljongit ja lased sel soovitud maitse saavutamiseni teises potis väiksemaks keeda. Maitsesta vahukoore ja sidruniga. Maitsesta – näiteks kana juurde sobib curry ja lamba juurde sobib till ja veidi rohkem sidrunit.

Kui soovid paksemat kastet, siis ära kasuta jahu ega maisijahu ega midagi säärast. Kastme saad paksemaks munakollaste abil. See on klassikaline retsept. Üks munakollane vastab paarile teelusikale jahule ja see annab oivalise maitse. Pea vaid meeles, et sel juhul on vaja väga korralikult segada ja tuleb olla ettevaatlik kuumusega. Kaste peab vaid kergelt podisema. Kui sa väga kuumale kastmele munakollase lisad või korralikult ei sega, siis tekivad kergesti klimbid.

Majonees: 1 muna, 2 dl rapsiõli, 1,5 tl dijoni sinepit, 2 tl punase veini äädikat, soola, valget pipart. Muna, sinep, äädikas ja maitseained kõrgesse nõusse ja saumikser tööle. Vala peenikese joana sisse õli, ise samal ajal mikserdades.

Sama majonees on väga hea küüslaugukastme põhi – lisa paar pressitud küüslauguküünt.

Kala juurde sobib see majonees näiteks ka tilli ja sidruniga maitsestatuna, võib lisada ka hapukoort.

Sinihallitusjuustu kaste: prae punast sibulat või porrut, lisa hapukoort ja veidi valget veini. Seejärel vahukoort. Siis lisad sobiva maitsega sinihallitusjuustu ja lased kõigel kokku keeda.

Lihtne juustukaste: soojenda vahukoort ja lisa hulka tugevamaitselist juustu. Parmesani või gorgonzolat näiteks. Kui juust on sulanud, on kaste valmis.

Lihtne külmkaste: Sega kausis hapukoor, veidi hakitud päikesekuivatatud tomateid ja lisa sobivas koguses küüslauku. Veidi soola ja pipart.

Lihtne krevetikaste: Pruunista paarsada grammi krevette võis. Piisab paarist minutist. Võta krevetid pannilt ja vala sinna vahukoort. Lase madalal kuumusel väiksemaks keeda. Maitsesta, näiteks estragoniga. Sobib ka tilk konjakit. Vala nüüd krevetid tagasi ja lisa ka veidi võid.

Rhode Islandi kaste: 1 dl majoneesi, ½-1 dl tšillikastet, 1 dl kõvaks vahustatud vahukoort, Cayenne pipart või tabasco kastet. Sega kõik omavahel.

Pesto: 1-2 potikest basiilikut, ½-1 dl pähkleid (näiteks india või piiniapähkleid), 1 dl riivitud parmesani juustu, paar küüslauguküünt, soola, oliivõli. Pane kõik köögikombaini, õli lisa viimasena.

Primavera: 150 g värskeid spargleid, 30 g võid, 2 ½ dl vahukoort, 60 g riivitud parmesani juustu. Lõika spargel tükkideks, sulata või pannil ja lisa spargel, vahukoor ja parmesan. Lase keeda kuni spargel on erkroheline ja läbi keenud. Maitsesta soola ja pipraga.

Alfredo: 90 g võid, 150 g parmesani, 3 dl vahukoort, 3 spl peterselli. Sulata või, lisa parmesan ja vahukoor ning lase keema, sega. Alanda kuumust ja lase podiseda kuni kaste pakseneb. Sega pidevalt. Lõpuks lisa petersell ja maitsesta soola ja pipraga.

Carbonara: 1 pakk peekonit (tükeldatud), 4 muna, 50 g riivitud parmesani, 3 dl vahukoort. Prae peekon, vahusta seejärel eraldi nõus munad, parmesan ja vahukoor. Vala segu hulka ka peekon ja sega hoolikalt. Vala seejärel kogu kaste uuesti pannile ja lase sel umbes 1 minut veel podiseda. Maitsesta musta pipraga.

Boscaiola: 1 pakk peekonit, 200 g šampinjone, 6 dl vahukoort, 2 rohelist sibulat, 1 spl peterselli. Prae peekon ja šampinjonid, sega hulka vahukoor ja lase 15 minutit kõrgel kuumusel keeda. Lõpuks lisa roheline sibul ja petersell.

Hamburgeri kaste: Sega majonees peeneks hakitud soola- või marineeritud kurgi ja sibulaga. Lisa värvi paprikapulbri või tabascoga. Võid lisada ka viimaste asemel tšillikastet või sambal oeleki.

Maitsevõid: osta soolane või, jäta toatemperatuurile ja sega seejärel näiteks:

1.      küüslaugu, sidrunimahla ja valge pipraga.

2.      peenestatud peterselliga.

3.      pasta rossa maitseainega.

4.      worchesterkastme, sidrunimahla, peterselli ja pipraga.

5.      ansjooviste, kapparite ja sidrunimahlaga (köögikombainis).

6.      mädarõikaga

7.      sulatatud kitsejuustuga

8.      kukeseentega, millelt on vesi välja praetud

9.      taco maitseaineseguga

Rulli maitsevõi peale valmissegamist küpsetuspaberisse ja pane külma. Lõika hiljem lihatüki peale nagu paksusid vorstiviile.

Milliseid köögivilju valida?

Siin on nimekiri erinevatest köögiviljakogustest, mis annavad 6 g süsivesikuid.

60 g pastinaaki

63 g keedetud porgandit

65 g keedetud peeti

93 g keedetud kaalikat

100 g kollast sibulat

100 g suhkruherneid

120 g keedetud porrulauku

125 g punast paprikat

134 g munataime

150 g avokaadot

155 g tomatit

160 g keedetud kapsast

175 g keedetud lillkapsast

195 g lehtpeeti ehk mangoldit

195 g rohelist paprikat

200 g keedetud brokolit

200 g türgi ube

240 g hapukapsast

240 g valget redist

260 g keedetud sparglit

270 g jääsalatit

285 g kabatšokki

300 g kurki

300 g redist (75 tk)

375 g võis praetud spinatit

600 g konserveeritud sparglit

670 g keedetud spinatit

(Nimekiri pärineb Skaldemani raamatust GI-null, võib esineda mõnegrammiseid erinevusi nutridata andmetega)

LEIVA ASEMEL

Juustuleib: 125 g kodujuustu, 2 dl riivjuustu, 3 muna, maitseaineid. Vahusta munavalged väga tugevaks vahuks, lisa veidi soola. Sega kodujuust ja munakollased saumiksriga. Sega riivjuust. Maitsesta ja sega ettevaatlikult munavalgega. Tõsta lusikaga küpsetuspaberile väikestesse hunnikutesse. Küpseta 175 kraadi juures umbes 20 minutit.

Kookospannkoogid: 5 tugevaks vahustatud munavalget, 1 dl kookoshelbeid, võid. Sega kookoshelbed munavalge vahuga ja prae pannil ohtras võis.

Juustu-beseeküpsised: Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa paar supilusikatäit riivjuustu iga munavalge kohta. Tõsta küpsetuspaberile väikestesse hunnikutesse küpseta 100 kraadi juures umbes pool tundi, kuni need on täiesti kuivaks küpsenud.

MAGUSTOIDUD – inimene ei ole loodud neid sööma, aga kui tulevad külalised, siis ikka võib vahel.

Jääšokolaad:  sulata võrdses osas kookosrasva ja tumedat šokolaadi, soovi korral lisa purustatud pähkleid. Vala segu vormidesse ja aseta külma.

Šokolaadimousse: sulata veevannil tume šokolaad, vahusta vahukoor ja paar munakollast, sega hulka sulanud šokolaad, serveeri näiteks vaarikatega.

Pannacotta:  Kuumuta vahukoor (vahustamata) koos ühe vaniljekaunaga, mille sisu on välja kraabitud ja samuti vahukoorele lisatud. Pane tassi sisse külma vette želatiini paisuma. Kui vahukoor on kuum ja želatiin paisunud, sega need omavahel ja lisa veidi suhkruasendajat. Vala pokaalidesse, kata toidukilega ja aseta külmkappi tarduma.

NEED TOIDUD PEAKS ALATI KODUS OLEMA

Sügavkülmas: valmis portsjonid toitu, tee õhtusööke alati suurem kogus ja pane jäägid sügavkülma, nii on kiirel päeval hea toit kohe võtta. Lisaks peaks sügavkülmas olema veel liha, kala, linnuliha, krevette ja maksa. Väldi valmistoite.

Külmkapis või sahvris: Munad, juust, peekon, või, kookosrasv, oliivõli, vahukoor, hapukoor, dijoni sinep, majonees, makrell/skumbria tomatis, oliivid, sibul, küüslauk, mõned maa peal kasvavad köögiviljad, palju ürte ja maitseaineid.

Lisaks võiks olla: toorjuustu (Philadelphia näiteks), ansjoovised, tšillikaunad, sambal oelek, tabasco, worchester kaste.

EI OLE VAJA: suhkur, jahu, kartul, leib, sai, kartulikrõpsud, hommikusöögihelbed, müsli, pudruhelbed, karastusjoogid, maiustused, küpsised, koogid.

MÕNED PRAKTILISED NÕUANDED

·        Seakamara krõpsusid saab kasutada ka muuks kui mõnusaks reedeõhtuseks näksiks teleka ees. Võid need purustada köögikombainis ja kasutada saadud puru paneerimiseks.

·        Söö praetud maksa vitamiini asemel. Üks portsjon (100 g) veisemaksa sisaldab sama palju kasulikke aineid kui terve ämbritäis maheköögivilju (100 g veisemaksas on süsivesikuid 2 g). Vaid 10 g tükk praetud veisemaksa sisaldab 2 päevaannust A-vitamiini ja 6 päevaannust B12-vitamiini.

Lähemalt grupist 50+

Nende taldrikul on kolm osa liha ja üks osa rasva. Natuke rohelisi lehti dekoratsiooniks. Süsivesikute piir 3 g toidukorra kohta, 12 g päevas.

See on ülirange GI-0/LCHF. Programm sulle, kellel on 50 kg ülekaalu või sulle, kes sa oled proovinud kõiki dieete, aga miski pole mõjunud. See programm mõjub kindlasti – eeldusel, et sa seda järgid. Kui sa tunned, et sa selleks siiski valmis ei ole, valid lihtsama programmi. Tulemused ei tule niisama kiiresti, aga sul on normaalsem elu.

See ülirange programm ei ole mängimiseks. Seda teed siis, kui oled otsustanud tõesti oma ülekaalust lahti saada. Esimese hinnangu programmile annad peale 3-kuulist proovimist ja selle aja jooksul ei tee sa ühtki kõrvalekallet. Kui 3 kuu möödudes sulle tundub, et see programm toimib hästi, siis jätkad sellega, kuni oled pool oma ülekaalust kaotanud.

Mille järgi aru saada, et programm 50+ on sinu jaoks? See on programm väga tugevalt süsivesikute suhtes tundlikele inimestele. Need, kes lähevad juba ühe täisteraleiva vaatamisest paksuks. Need on insuliiniresistentsed inimesed. See tähendab, et su keha eritab suures koguses insuliini iga kord, kui su veresuhkur tõuseb. Kui insuliini eritatakse, peatub rasvapõletus. Siis ei saa sa kaalust alla võtta, ükskõik mida sa ka sööd. Seepärast ongi nii palju paksukesi, kes ka nälgimise juures oma kaalu säilitavad.

See, kes kuulub gruppi 50+, peab vältima kõikvõimalikke veresuhkru kõikumisi. Sellepärast koosnebki sinu toit lihast ja rasvast. Energiaprotsentides on see 15-20% valku, 75-80 % rasva ja maksimaalselt 5% süsivesikuid. Suur kogus rasva soosib rasvapõletust.

Näidismenüü 50+:

Hommikusöök:

peekon (nii palju kui soovid)

1 muna

2-3 munakollast

1-2 spl vahukoort

(Prae peekon, tõsta pannilt ära, vala pannile muna ja munakollased koos vahukoorega, sega ja prae)

Lõunasöök:

Hakklihakotletid (söö nii palju kui soovid)

Maitsevõi

Veidike brokolit võiga

Õhtusöök:

Suur rasvane lihatükk

Maitsevõi

Veidike ratatouille-d (hautatud köögiviljad, või)

(Kui sellest kõhtu täis ei saa, siis võtad ühe lihatüki veel)

FAKIIR JA SKALDEMANI DIEEDIPIHVID

Suures ülekaalus naised on raske grupp, kes vajab suuri muutusi menüüs. Raskes ülekaalus meestega on lihtsam. Erinevus on selles, et naised on tavaliselt oma keha aastakümneid erinevate näljadieetidega vaevanud, aga mehed ei ole tihti varem mingit dieeti proovinud. Mehed ei ole õpetanud oma kehasid säästurežiimile minema.

Fakiirdieet on praktiliselt 0 g süsivesikuid päevas. See on kõige rangem versioon GI-0/LCHF-ist ja see on kõige efektiivsem, kui soovid oma keha rasva põletavaks masinaks muuta. Põhimõtteliselt sisaldab selline dieet vaid „dieedipihve“ ja vett. Lubatud on ka mõõdukas koguses kohvi.

Dieedipihvide põhimõte on ka juhtivaks ideeks 50+ grupis. Aga ei ole põhjust olla nii ühekülgne. Toitu saab siiski veidi varieerida ka selles grupis.

Aga kõigepealt dieedipihvide originaalretsept:

Pihvid koosnevad hakklihast – kaks osa seahakkliha ja üks osa veisehakkliha, maitsesta ja tee pihvid nii suured kui soovid ja söö nii palju kui soovid.

Veel 50+ grupi toite:

Wallenbergi fakiirpihv

Suured lihapallid fetajuustuga

Hakkliha peekoniga

Šveitsipärane pikkpoiss

Kanasalat

Spinatihautis

Ahjus küpsetatud kabatšokk

Sealiha hautis

Sea liblikfilee juustutäidisega

Kanamaksa vaht

Kana boursin-kastmes

Võileivatort

Lähemalt grupist 25+

25+ grupi taldrikureegel: kaks osa loomset toitu ja üks osa köögivilja. Lubatud on vaid maa peal kasvavad köögiviljad. Ettevaatust tomatitega. Süsivesikute piir 6 g toidukorra kohta, 18 g päevas.

See on normaalne GI-0/LCHF sulle, kes sa oled juba pool oma ülekaalust kaotanud. Nüüd proovime lisada mõned süsivesikud igal toidukorral. Nüüd on su keha juba rasvapõletusrežiimil ja mõned süsivesikud lisatuna muidu rasvasele ja loomsele toidule ei tohiks probleemiks olla.

See grupp on ka neile, kellel juba algselt ei ole niivõrd suur ülekaal. Kui sinu ülekaal on 15-20 kilo, siis võib olla sobilik siit alustada. Saad hea tervise juba mõne kuu pärast ja tõenäoliselt kaasneb programmiga ka korralik ja stabiilne kaalukaotus.

Hinda programmi kolme kuu pärast, mitte kolme nädala pärast. Kui põletad rasva sobivas tempos, siis jätka. Kui võtad alla rohkem kui 1 kg nädalas, siis võiksid kaaluda 10+ grupp minekut. Siiski ei ole selles grupis suurt ohtu rippuvaks nahaks, seega võid siia gruppi jääda ka kuni eesmärgi saavutamiseni.

Tõenäoliselt oled suhteliselt sama tundlik süsivesikutele nagu 50+ grupi liikmed. See tähendab, et pead sööma liha ja rasva baasil, köögiviljad on vaid lisandiks. Lubatud on vaid mõõdukas koguses maa peal kasvavaid köögivilju. Energiaprotsentides 25-30% valku, 67-70% rasva ja umbes 5% süsivesikuid.

Selles grupis võid kasutada 50+ grupi retsepte ja lisada näiteks florida salati, hautatud spinati või pool avokaadot oma toidule.

Näidismenüü grupile 25+

Hommikusöök: kiire kreveti- ja avokaadosalat või peekoniomlett

Lõunasöök: (siis, kui oled näljane, mitte kell 12) fetajuustuga lihapallid ja Cole-slaw. Kui sööd väljas, siis võta lõunasöök kaasa, see on parim valik. Aga hädapärast sobib väljas süües ka näiteks kebabisalat ilma saiata, või kaks krevetivõileiba, millelt ainult katte sööd.

Õhtusöök: suur tükk ahjulõhet, maitsevõi, koores hautatud spinat.

Grupis 25+ võid vabalt valida 50+ grupi toite, aga saad siia julgemalt lisandeid kõrvale valida.

Veel 25+ grupi toite:
Pikkpoiss, brokolipüree, spargel

Böfstrooganov

Florida salat

Ratatouille

Gratineeritud köögiviljad koos fetajuustukreemiga – pikkpoisi kõrvale

Cole Slaw

Juustu pätsikesed

Brokoli- ja juustugratään

Lühidalt grupist 10+

Taldrikureegel: pool taldrikut on täis liha ja teine pool köögivilja. Maa peal kasvavad köögiviljad on kõik lubatud. Mõni üksik juurvili samuti, soovitatavalt toorena.

Süsivesikute piir 9 g toidukorra kohta, 27 g päevas.

Kui oled järginud programme 50+ ja 25+ ja lõpuks siia jõudnud, oled millegi suurega hakkama saanud. Palju õnne! Kahjuks peame siiski arvestama, et sa oled veel insuliiniresistentne. See tähendab, et sa eritad liiga palju insuliini veresuhkru tõusude juures. Saad seda programmi kasutada, aga sa ei saa sellest veelgi liberaalsemaks minna.

Siiski, kui sa alles siit alustad, sinu algne ülekaal on 10 kg või vähem, siis on sul insuliinitundlikkus alles. Siis eritab sinu kõhunääre piisavalt insuliini veresuhkru tõusu juures ja võid oma toitumises liberaalsem olla. Aga ühtlasi – mida liberaalsem sa oled, seda rohkem pead kontrollima oma toidu kalorsust. Kui hakkad täisteraleiba sööma, mis ei ole soovitatav, siis oled sa üle läinud traditsioonilisele GI-toitumisele. Siis pead hakkama nii rasva kui kaloreid kontrollima!

10+ grupi suureks erinevuseks teiste gruppidega on see, et sa võid süüa ükskõik kui valgurikast toitu. Sul ei ole vaja lisada lahjale lihale rasva, kui sa ei taha. Energiaprotsentides on see 35% valku, 55-60% rasva ja 5-10% süsivesikuid.

Võid süüa kõiki toite 50+ ja 25+ gruppidest ja võtta kaks korda nii palju lisandeid kui 25+ grupis. Kuna sul ei ole ka erilist ülekaalu, on soovitatav regulaarne treening. Soovitatavalt värskes õhus.

Näidismenüü grupile 10+

Hommikusöök: kiire kreveti- ja avokaadosalat, tuunikalasalat või peekoniomlett.

Lõunasöök (siis kui oled näljane, mitte kell 12): lõhe, spinat vahukoore ja Philadelphia toorjuustuga hautatud.

Õhtusöök: korralik lihatükk, maitsevõi ja ratatouille.

Veel 10+ grupi toite:

Juustusuflee

Kreeka salat

Ahjukala

Hakklihaga täidetud paprikad

Praetud lihasteik piprakastmega

Köögiviljagratään

Nizza salat

Ahjuomlett peekoni ja seentega

Kanasalat peekoniga

Rostbiifi salat

GI-0/LCHF toitumine

Kui su keha töötab suhkrukütusel, siis peab sul olema pidevalt ligipääs uuele kütusele – olgu selleks siis puuviljad, šokolaad või koogitükk kohvi kõrvale. Ilma suhkruta on sul siis raske pingutust nõudvate asjadega hakkama saada, olgu selleks siis vaimne või füüsiline pingutus. Kui veresuhkur langeb, oled väsinud ja sul on raske keskenduda.

Kui lähed üle GI-0/LCHF-toitumisele, pääsed sellistest probleemidest. Sul on ühtlane ja stabiilne veresuhkur ja see aitab sul keeruliste asjadega paremini hakkama saada. Sa oled tundide viisi järjest tippvormis. Su pea on selge ja sa ei saa aru, miks su töökaaslastel nii vähe jaksu on. Kerge on unustada, et olid ise paar nädalat tagasi samasugune.

Inimene, kes sööb loomulikku mitmekesist toitu, mis põhineb loomsel söögil, ei vaja toidulisandeid. Aga keegi meist ei söö kahjuks päris nii mitmekesiselt kui vaja.

Paljudel tekivad jalakrambid. Sel juhul võiks lisada oma menüüsse iga päev 1 dl mandleid. Kes siiski nii suurt süsivesikukogust igapäevaselt ei talu, võiks võtta juurde magneesiumi. /Eestis müügil olevatest on kõige parem Magneesium Kelasin või Iidne Magneesium magneesiumiõli/.

Millal me peaksime sööma? Kas peame sööma kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala? Kas hommikusöök on ikka päeva kõige tähtsam söök? Viimasele kahele küsimusele kehtib „jah“ vastus vaid juhul, kui sinu keha töötab suhkrukütusel. 

Rasvakütusel töötavale kehale kehtivad teised reeglid.

Esiteks – ei ole vaja mingeid vahepalu, söö toidukordade ajal oma kõht korralikult täis.

Teiseks – sööd, siis kui tunned, et nüüd oled näljane. Mitte hommikul kell 7, päeval kell 12 ja õhtul kell 18. Kui ärkad hommikul näljasena, siis sööd. Kui tunned, et kõht ei ole veel tühi, siis ei ole tarvis süüa! Hoolitse selle eest, et sul oleks siis paari tunni pärast midagi võtta, kui kõhutühjust tunned. Siiski ei ole kellelgi tarvis püüelda selle poole, et süüa vaid kaks korda päevas. Kolm korda päevas süüa on GI-0/LCHF-iga täiesti normaalne, kui sul kolm korda päevas kõht tühi on.  Peaasi, et sööd head ja toitvat loomulikku sööki. Kõige parem hommikusöök on eelmisest päevast järelejäänud õhtusöök. Alguses võib see muidugi harjumatu tunduda, aga üsna pea harjud ära sellega, et hommikuks ei pea ilmtingimata jogurtit ja müslit või täisteravõileiba sööma.

Mis siis ikkagi kehaga juhtub, kui lähed üle GI-0/LCHF-toitumisele? Esiteks lõppeb ära sinu keha säästurežiim. Su uus ja terve keha ei taha kaasas kanda tarbetut ülekaalu, seega su kaal normaliseerub. Ülekaalulised võtavad alla, alakaalulised võtavad juurde lihaste arvelt.

Üleminek GI-0/LCHF-ile toimub kolmes faasis.

Esimesel nädalal tühjendad oma suhkruvarud ja algab üleminek ketogeensele ainevahetusele. Tavaliselt on enesetunne väga halb 3.-6. päeval. Siis toimub aju kohandumine suhkrult ketoonidele. Mõni muutub siis just eufooriliseks. Sa teed läbi siis samasuguse ülemineku nagu paastumiselgi. Erinevus on vaid selles, et GI-0/LCHF-iga saad omal kõhu täis süüa. Kahe nädala jooksul kaovad probleemid ja siis läheb su enesetunne ainult paremaks.

Teine faas kestab mõned kuud. Nüüd on ketogeenne ainevahetus täielikult tööle hakanud. Sa võid oma ketoosi intensiivsust mõõta ketostixidega. Samal ajal toimub järk-järguline kohandumine rasvakütusele.

Kolmandas faasis toimib su keha ja aju rasvakütusel. Kolmanda faasiga kohandumine toimub esimese poolaasta jooksul. Nüüd ei tunne sa enam vajadust süsivesikute järele ja sa võid vähendada ka oma valgukoguseid. Rasvakütusel toimival kehal on vaja väga vähe lisaks, et optimaalselt toimida.

Paljud toitumiseksperdid usuvad, et süsivesikutest saadakse paremat vastupidavust. Nad usuvad ka, et nii jõud kui vastupidavus halvenevad, kui suhkrut mitte süüa. Aga tegelikkus on vastupidine: kui sööd loomulikku toitu, saad ka loomuliku elujõu!

Aju ketoonidele kohandamine käib kiiresti. See protsess on läbi juba paari nädalaga. Füüsiline kohandumine võtab tunduvalt kauem aega. Arvesta, et selleks võib kuluda paar kuud kuni pool aastat, enne kui su jõud ja vastupidavus ületavad seda, mis su varasem rekord suhkrukütusel oli.

Kui oled huvitatud vastupidavusspordialadest, siis pead teadma, et GI-0/LCHF annab sulle vastupandamatu vastupidavuse. Sa võid osaleda ükskõik millistel pikamaa jooksudel, ainsa kütusena kaasas vesi. Sul on ju ligipääs oma rasvavarudele! Sa elad lihtsalt samamoodi nagu su ürgsed esivanemad elasid, kui toitu vähe oli. Siis oli ju eriti palju just jõudu, efektiivsust ja vastupidavust vaja. Kui ürgisa oleks suhkru puudumisel loiuks ja nõrgaks muutunud, oleks ta välja surnud.

Suhkrukütusest loobumine toob kaasa palju eeliseid, üks nendest on parem vastupidavus.

Nüüd räägime sellest, kuidas sööma ei peaks.

Selleks vaata ametlikke toitumissoovitusi. Ametlikud toitumissoovitused sarnanevad väga sellele jõusöödale, millega lihaloomi suureks söödetakse. Palju süsivesikuid ja leiba iga toidukorra kõrvale. Selline nuumamine toimib väga hästi poole elanikkonna peal – need kes on ülekaalulised. Teine pool maksab selle eest vähem nähtavate hädade ja halvema elukvaliteediga.

Esimesed ametlikud toitumissoovitused tulid välja 1960-ndatel ja siis pandi ka alus ülekaalulisuse epideemiale, mida me tänasel päeval selgelt näha võime.

Tänapäevased toitumissoovitused sisaldavad ebaloomulikult suures koguses kergesti seeditavaid süsivesikuid. Samal ajal valitseb ebaloomulik puudus loomulikest rasvadest, mida inimene on loodud sööma. Need, kes söövad ametlike toitumissoovituste järgi, jäävad varem või hiljem haigeks. Meie igapäevased toitumissoovitused tekitavad meie igapäevaseid haigusi.

Nüüd opereeritakse ära nende inimeste magusid, kes söövad valet sorti toitu. Niiviisi püütakse nende söömist takistada. Aga probleem ei ole ju söömises, vaid probleem on selles, et süüakse toitu, mida soovitavad ametlikud toitumissoovitused. Ära tuleks opereerida hoopis lahjad toiduained, leib ja margariin, suhkur ja koogid. See toimiks palju paremini.

Kõlab süngelt? Ainult nende jaoks, kes järgivad ametlikke toitumissoovitusi! Kui pöördud tagasi selle toidu juurde, mida oled loodud sööma, saad tagasi ka oma tervise!

Meil on samasugune võime rasva ladustada, nagu karul ning seejärel sellest rasvast toiduvaesematel aegadel elada. Karu kasutab oma rasva kasvatamiseks mustikaid, meie aga suhkrut ja tärklist. Probleem on selles, et me oleme unustanud, mis on sellise rasvakasvatamise mõte. See peab aitama meil talve üle elada, aga meie toitumissoovitused põhinevad aastaringsel rasva ladestamisel.

GI-0/LCHF-iga murrad selle mustri. Sa lähed üle ürginimese „talvedieedile“, mis on mõeldud kasinamate aegade jaoks. Süsivesikuid vähendades ja rasvakogust suurendades saad omale kaks menüüd, sa sööd nii suu kaudu kui ka oma rasvavarudest. Sa sööd end kaalus kergemaks.

Kui sul on ülekaalu 25 kg või vähem, võid end otse eesmärgini kaalust alla süüa. Kui ülekaalu on 50 kg või 100 kg, võid kaaluda paar korda aastas „suvetoidule“ üleminekut. Selliste väikeste kaalutõusude abil võid jagu saada jonnakatest kaaluseisakutest.

Ametlikud toitumissoovitused käsivad meil süüa toitainevaest energiat (süsivesikuid). See soovitus on raske füüsilise töö tegijale, mitte istuva eluviisiga inimestele. Kui me neid ametlikke soovitusi järgime, jääme haigeks ja läheme paksuks. Meid nuumatakse ja alatoidetakse üheaegselt!

Juba aastal 1826 kirjutas dr Anthelme Brillat-Savarin:

„korpulentsust põhjustab alati esmajoones jahu ja tärklist täis toit … ka kõik loomad, kes vabatahtlikult või mitte, söövad tärkliserikast toitu, lähevad paksuks. See seaduspära kehtib ka inimeste puhul … jahutoit on kõige efektiivsem kaalutõstja just kombinatsioonis suhkruga …“

Ja lahendus:
„kuna on tõendatud, et rasva kasvatamine, nii inimestel kui loomadel on erandituna põhjustatud jahu- ja tärkliserikkast toidust, siis võib siit teha eksimatu järelduse, et vähem või rohkem range jahu- ja tärkliserikka toidu vältimine peab viima rasvumise lõppemiseni.“

Nii lihtne ja selge, juba 180 aastat tagasi.