Paari nädala pärast täitub mul 3 aastat LCHF toitumist ja sellega seoses võin küll öelda, et minu LCHF-elu läheb iga aastaga paremaks. Kui ma 2013. aastal LCHF-i avastasin ja sellega suur elumuutus ja kaalumuutus kaasnes, oli kõik minu jaoks uus ja põnev ja nagu iseenesest läks kõik täppi ja õigesti ja saavutasin tulemused, millest ma tegelikult enam unistadagi ei olnud julgenud. Pääsesin lõpuks oma söögiorjusest.
Teisel LCHF-i aastal ehk 2014 hakkasin katsetama erinevate mitte-päris toitudega, st kõikvõimalike liberaalsete LCHF-i maiustuste ja küpsetistega ja see tekitas minu kui suhkrusõltlase jaoks paraja nõiaringi. Ehk et süües kasvas isu ja mul oli järjest raskem järjepidevalt päris toidu joonel püsida ehk et süüa ainult siis, kui kõht tõesti tühi on. Sest liigagi lihtne on ka LCHF-maiustustega liiale minna. Midagi hullu minuga sellest küll ei juhtunud, aga mul ei olnud lõpuks enam seda päris õiget tunnet, et kas ma ikkagi pääsesin oma söögiorjusest või asendasin lihtsalt ühe kommi teisega.
Õnneks umbes 2015 (tegelikult veidi varemgi, juba 2014 sügisel) ehk oma kolmandal LCHF-i aastal leidsin tee tagasi selle õige LCHF-i ja päris toidu juurde. Kõikvõimalikke küpsetisi, asendustoite ja libastumisi tuleb ette üliharva ning järjest rohkem saan aru, et minu jaoks on kõige õigem just range LCHF, ilma maiustuste, piimatoodete ja pähkliteta.
Üheks põhjuseks, mis mul sellisesse heasse faasi ja selle äratundmisele on aidanud jõuda, on kindlasti veresuhkru (ja ketoosi) mõõtmine. Sest ise oma peaga võin ju arvata, st vaid oletada mida tahes, et küll ma alles sõin korralikult, aga veretest juba ei valeta. See ütleb hommikul täpselt ja ilma igasuguse illusioonita ära, kui sobiv viimaste päevade/nädalate toit just minu jaoks on olnud. Näiteks kui veresuhkru näit on juba üle 5, siis ei ole mõtet ketoosiribasid raisata, sest sel juhul see ketoos nagunii ei lähe arvesse. Kui hommikune veresuhkur on kuni umbes 4.7, siis võib juba ketoosinumbreid ka vaatama hakata (loe SIIT lähemalt).
Inimesed on erinevad, aga mina saan oma hommikuse veresuhkru ilusas vahemikus hoida ikkagi range LCHF-i abil: hommikuks söön muna, sinna juurde liha või kala ja ka avokaadot ja rasvakohvi ning õhtuks liha või kala koos suure hunniku köögiviljadega ja vajadusel veel rasvakohv või -tee (seda õhtuse rasvajoogi vajadust viimasel ajal ei ole enam olnud). Kui ma aga juba juustu ja/või pähkleid ka söön või kausitäie marju vahukoorega magustoiduks võtan, siis tõuseb kahjuks mu veresuhkur sellest optimaalsest nelja ringis paastusuhkru vahemikust kõrgemale ja mu hea ja kindel söögiorjusevaba enesetunne hakkab hajuma. Mõni teine aga võib ka süüa paar puuvilja, mõned leivaviilud ja paar kartulit päevas ja tal on ikka veresuhkur ilusti neli koma millegagi. Sellel inimesel ilmselgelt ei ole tarvis nii rangelt oma süsivesikuid piirata kui näiteks minul.
Ja mida see mulle siis annab, et ma nii rangelt oma süsivesikuid piiran ja seetõttu hommikuti ilusaid numbreid oma verest loen? Ma saan sellest vastutasuks ikka seda va söögiorjusest vabanemist. Mõõdukalt madal veresuhkur tähendab LCHF-toitumise juures head ketoosiga kohanemist ja hea ketoosiga kohanemine võtab söögiisu, unustusse vajuvad kunagised lemmikmaiustused, kerge on olla normaalne :) Mõni mõtleb võib-olla, et appi, kui palju iseloomu peab olema, et teha ranget LCHF-i. Mina mõtlen just vastupidi, et appi kui palju iseloomu peab olema, et teha liberaalset LCHF-i ja sealjuures mitte üle süüa ja lolliks minna. Range LCHF on minu jaoks lihtsam, see ei nõua mingit erilist iseloomu ega meelekindlust. Kui ikka süüa igapäevaselt umbes 80% ulatuses rasva, siis nagu eriti ülesöömismõtteid enam ei teki.
***
2015. aasta üheks suurimaks muudatuseks võin lugeda ka seda, et kolisin oma igapäevased toidupildid üle Instagrammi. Seal täitub mul nüüd peatselt 400 jälgijat erinevatest maailma paikadest. Eile tõmbasin ühe äppiga ka oma 2015 üheksa kõige populaarsema pildi kollaaži:
2016. aastalt ootan loomulikult, et püsiksin jätkuvalt endale kõige sobivama LCHF-i versiooni juures, et jätkuks see hea energia ja enesetunne, mis mul täna on.
Lisaks saab 2016. aasta olema raamatu-aasta :) 8. veebruariks esitan kirjastusele oma raamatu lõpliku versiooni ja loodan, et see tuleb mul hästi välja ning meeldib lugejatele, kui see kevadel ilmub :)
Oma blogi lugejatele soovin kõigile head vana aasta lõppu ja ilusat uut aastat! Lisaks soovitan
igal LCHF-ikal otsida üles see tema jaoks kõige sobivam variant LCHF-ist - ärge matkige kedagi teist, ärge oodake toitumiskavu ega etteantud tabeleid-makrosid, vaid võtke see aeg ja leidke katse-eksitusmeetodi abil üles enda jaoks parim :)