Siin terve artikkel, mis ilmus möödunud nädala Naistelehes:
33 kilo kaotanud Kadi: «Nälg saab alati võitu.»
«Mis võiks veel parem olla kui see, et kõht on täis,
aga kehakaal kontrolli all?» küsib Kadi, kelle elu muutis kummaline ja
võõrapärane lühend LCHF.
Veel möödunud
aastal tundis Kadi Kõiv (36) pidevat väsimust ja nägi elu hallides toonides.
Praegu on ta energiast tulvil ja peale selle ka 33 kilo kergem. Seda aitas
saavutada täielikult muudetud toitumine.
Kadi peab blogi
LCHF Eesti, mille eesmärgiks on tuua lugejateni nii teadusartikleid kui ka
retsepte meie kandis veel üpris tundmatu toitumisteooria kohta. LCHF (inglise
keeles Low Carb, High Fat) puhul
piiratakse süsivesikute kogust päevamenüüs minimaalseks ning pannakse põhirõhk
rasvadele. Selle kohta leidub eesti keeles väga vähe informatsiooni ja seetõttu
tegutseb Kadi suuresti ka missioonitundest – sest LCHF päästis teda ning ta on
kindel, et võib päästa teisigi.
Naine leidis
LCHF enda jaoks jaanuari esimestel päevadel ning tundis kohe, et see on tema
jaoks õige. Nüüd elabki ta rõõmuga uutmoodi, sest juba kaotatud 33 kilo pole
tema jaoks piisav − Kadi eesmärgiks on vabaneda veel 11 kilost, et jõuda
ideaalkaaluni.
«Kui olen paks, siis olen.»
Kadi maadles
ülekaaluga aastaid. «Olen 16. eluaastast alates sellega hädas olnud. Tõsi,
tollal olin tegelikult sellises kaalus, mida pean praegu enda ideaaliks, kuid
arvasin ikka, et olen liiga paks. Nõnda hakkasin rangelt enda toitumist jälgima
ja isusid piirama. Väga püüdlikult tegutsedes sain korraks soovitud kaalu isegi
kätte, kuid siis sai nälg võitu ... Nälg saab alati võitu!» muigab ta.
Kadi kinnitab
oma kogemustest, et näljatunnet, nagu hingamistki, ei saa kontrollida. Sa võid
ju natuke aega hinge kinni hoida, kuid lõpuks vajad ikka õhku. Samamoodi on
näljutamisega – võid seda teha, kuid ühel hetkel vajad ju toitu! «Sa võid olla
väga püüdlik ja isegi psühholoogiliselt lasta oma käitumist programmeerida,
kuid dieet, mille puhul võitled näljatundega, pole lihtsalt jätkusuutlik,» usub
kaalulangetaja.
Tema jaoks jõudis
umbes viie aasta eest kätte hetk, kui ta lihtsalt lõi käega. «Mõtlesin, et kui
olen paks, siis olen. Peamine, et kõht on täis.»
LCHF jõudis
Kadini õe Mariliisi kaudu, kellele kuulub, muide, ainus Peetri Pizza pizzeria
Eestis (Raudalu Peetri Pizza), mis pakub LCHFil põhinevat pitsat – pehmet saia
asendab krõbe juust. Kadi suhtus õe jaoks sümpaatsesse eluviisi aga alguses
skepsisega. «Imestasin, et küll alles praeb peekonit ja muna hommikuks ning
enda arust on veel tervislik ka,» naerab Kadi meenutades.
Asjasse
süvenedes ning raamatuid-artikleid lugedes mõistis ta aga, et LCHF võib olla
just õige ka tema jaoks – oma suurtest lemmikutest, lihast ja juustust, ta ju
loobuma ei peaks.
Kas tõesti peaks söömise asemel jalutama?
Kadi on olnud korduvalt
eeskujulik kaalujälgija, kuid lahjat kanaliha ja rasvavaba jogurtit süües
kummitas teda ikka pidev näljatunne. «Pidin end kogu aeg piitsutama ja endale
korrutama, et see, mida teen, on tervislik. Kaalujälgijatel on ka soovitus, et
kui kõht on tühi, siis mine jalutama. Kas nii peakski siis olema, et lähed
õhtuti, kui nälg on hirmus suur, jalutama? Ja nii 40 aastat järjest? See pole
jätkusuutlik! Mida sa siis teed, kui paduvihma sajab? Haarad ikka kommikoti
järele ...» mõtiskleb naine ja lisab, et niimoodi tekib nõiaring – sa lähed
magama tühja kõhuga, ärkad näljasena ja üritad end iga kolme tunni tagant
väikese näksiga petta. See aga viib lõpuks õgimise ja allaandmiseni.
Praegu ei tule
Kadile tühi kõht meeldegi. Ka igasugused näksimised on ära jäänud, kuna
hommikusöök on lihtsalt nii tugev, et energiat ja täiskõhutunnet jagub
tundideks.
Muide,
LCHF-dieeti on, vastupidiselt keerulisele nimele, küllaltki kerge pidada –
isegi kiirema elutempoga inimene ei pea muretsema, kuidas söödud saab.
Lõunapausil piisab vaid lähimasse sööklasse minekust ja sealt rasvase
sealihatüki või kanakoiva ning salati tellimisest. Kartulist-riisist kui
süsivesikutest tuleb mõistagi loobuda.
Oma menüüst
tuleb täielikult välja kirjutada nisu, suhkur ja tärkliserikkad toidud. Ei
mingit leiba, makarone, riisi ega kartulit! Ka tuleks öelda «ei» puuviljadele,
kuna meil müüdavad kiivid-banaanid-aprikoosid on üle pritsitud kemikaalidega,
mis tervisele kasuks ei tule ning varustavad organismi täiesti tühjade
süsivesikutega. Samas on igasugused köögiviljad
toidulaual igati teretulnud.
«Sõin pool kilo kommi päevas.»
Enim panebki
inimesi Kadi elumuutuse puhul imestama see, kuidas ta küll suutis saiast ja
magusast loobuda! «Ma ei mõista nende imestust. Tõsi, olin enne küll maailma
parim kommisööja – isegi poolest kilost päevas jäi väheks! Alguses kahtlustati,
et ma teesklen seda, et komm ja sai ei isuta, aga tõesti, nii see on!» kinnitab
Kadi.
Ta selgitab ka
sellise efekti mehhanismi: süsivesikute piiramine ja rasva söömine annavad
küllastustunde, mõjutades hormoone, mis annavad meile märku, et kõht on täis.
Niimoodi mõistabki keha, et rohkem ta süüa ei taha.
Kuigi LCHF puhul
võib ka tumedat süsivesikuvaest šokolaadi ja vahukoort süüa, tekib paratamatult
küsimus, kas Kadi kunagi ei libastu ega lao tõepoolest poes toidukorvi
šokolaadi ja kooke?
Kaalulangetaja
tunnistab, et kord kuu-kahe tagant lubab ta endale ka patustamispäeva, mil
läheb poodi ja krabab kaasa kõik kunagised lemmikud. Kuid enam pole nii nagu
kunagi kaalujälgimise ajal, mil Kadi vaid elaski «patupäevade» nimel. Nüüd tal
selleks pidevalt vajadust pole. «Olen olnud lausa pettunud oma kunagistes
lemmikmaiustustes, sest mu maitsemeeled on nii muutunud,» tõdeb ta ja meenutab,
kuidas sõbranna kiidukõne peale kord üht maailmakuulsat jäätist maitses. «Sõin
paar ampsu ja süda läks pahaks. See oli liiga magus − minule, kes ma olin
suurim magusasõber!»
Eestis pole
LCHF-toitumine arstide heakskiitu veel pälvinud ja Kadi kardab, et selleni on
veel pikk maa minna. «Kui LCHFiga alustasin, käisin perearsti juures ja lasin
vereanalüüsid teha. Mul oli üldkolesterool korras, kuid n-ö hea ja halva
kolesterooli suhe oli paigast ära. Arst suunas mu kolesterool.ee leheküljele,
kus ootas ees jälle see vana rasvavaba kanafilee ja täisterariisi jutt. Mina
aga jätkasin LCHF-toitumist ja nüüd 10 kuud hiljem sain arstilt kiita, et see
suhe on nii heaks läinud – jätkaku ma samas vaimus. Ma ei hakanud teda
šokeerima sõnumiga, et teen täpselt risti vastupidi sellele, mida soovitati,»
muheleb Kadi.
Ta on praeguse
elukorraldusega igati rahul ega kavatse pärast ideaalkaalu saavutamist vanale
teele tagasi pöörduda. Lihtsalt nii hea on elada ilma süümepiinadeta oma
toitumise pärast.
Ka ei piitsuta
Kadi end treeningsaalis − kaal langeb selletagi. Sellegipoolest meeldib talle
metsas jalutamas käia – koera lõbuks, nagu ta naerdes selgitab.
«Minult on palju
uuritud, kaua ma sellise toitumisega veel suudan tegeleda. Kuid selles pole
küsimustki – see pole ju dieet, vaid eluviis. Tean, et see kõlab klišeena, kuid
mul on justkui lamp kuskil põlema läinud ja pildi selgeks löönud. Ma vaid ei
räägi, vaid tunnen ka, et olen valmis LCHF-toitumisega jätkama. Kui kõht on
täis ja tuju hea, mida siis veel on vaja?» kinnitab Kadi.
Pole siiski esimene: Kadi sai LCHFi idee oma õelt Mariliisilt (paremal), kes oma kohvikus nüüd lausa selle teooria järgi loodud pitsat pakub. Tegelikult kuulutas üsna samalaadset kõhnumismoodust juba paar aastat tagasi ka toitumisterapeut Robert Nool telesaate "Tantsi tagumik trimmi" kaudu.
LCHFi päevamenüü
Hommikusöök
Omlett kahest
munast, vahukoorest, mereandidest/peekonist, köögiviljadest ja juustust,
praetud võis
Lõunasöök
Grillkanakoib ja
köögiviljasalat oliivõli või hapukoorega
Õhtusöök
Värskekapsa-hakklihahautis,
maitseks midagi rasvarikast – võid, majoneesi, hapukoort vms
Loo autor: Heidi Toome