1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

pühapäev, 31. august 2014

Pulled Pork Burger


Pulled Pork ehk rebitud sealiha on paljudes maailma eri paikades väga populaarne roog, hoolimata sellest, et selle roa valmimine võtab aega vähemalt 6 tundi :)

Kuna Pulled Pork sisaldab tavaliselt BBQ-kastet, on seda üsna raske LCHF-iga sobitada - eile just Rimis vaatasin, et enamus BBQ-kastmeid sisaldab 38-52 g süsivesikuid ja see on ikka ülimagus ju.

Leidsin Åse blogist hea LCHF-iga sobituva BBQ-kastme ja Pulled Pork'i retsepti: http://56kilo.se/pulled-pork-lchf/

BBQ-kaste:
umbes 1 dl vett
umbes 1 dl steviaga maitsestatud ketšupit või mingit väikese süsivesikusisaldusega tšillikastet
0,5 dl õunaäädikat
0,5 kollast sibulat
1 küüslauguküüs
1,5 spl worchestershire kastet
1 dl peeneks hakitud juursellerit
1 spl dijoni sinepit
1-2 tl Bakery+ magustajat
1 spl vasikafondi või üks puljongikuubik
1/2 spl paprikapulbrit
1 tl tšillipulbrit
soola, pipart

Tükelda peeneks sibul, küüslauk ja juurseller. Prae neid pannil võis kuni need on kuldkollaseks läinud. Lisa vesi ja fond/puljongikuubik. Lisa ka ülejäänud koostisosad. Lase kõigel kokku keeda madalal kuumusel umbes 15 minutit.

kaste pannil podisemas


Pulled Pork ehk rebitud sealiha
umbes 8 portsjonit

1,5 kg sealihatükk (mul oli rasvane abaliha)
1 kollane sibul
1 terve küüslauk
soola, pipart, tšillipulbrit
2,5 dl BBQ-kastet

Pane ahi sooja 125 kraadile.
Maitsesta lihatükk korralikult soola ja pipraga ning pane see kuumust taluvasse kaanega potti.
Koori ja tükelda sibul ning küüslauk ja pane liha ümber.
Vala BBQ-kaste kõige peale.
Lase ahjus küpseda umbes 6 tundi ning tõmba seejärel liha kahe kahvli abil ribadeks ning sega kastmega.
maitsestatud liha, sibul, küüslauk

liha koos kastmega peale 6 h ahjus küpsemist

pehmeksküpsenud liha peale kahvli abil rebimist

Burger

Burgeri saiad tegin Oopsied seesamiseemnetega. Oopsie retsept asub SIIN!
Vahele tegin punase kapsa Cole-Slaw salati (riivisin köögikombainis punase kapsa, kollase sibula ja küüslaugu ning lisasin ohtralt Hellmanns majoneesi)
Vahele läks kaunistuseks ka üks salatileht :)





reede, 29. august 2014

Lihapallid koorekastmes koos eriti õhukeste Miracle nuudlitega


Vaja läheb:
2 pk Miracle Noodle Angel Hair eriti õhukesi shirataki nuudleid

Lihapallide jaoks:
800 g hakkliha
0,5 dl vahukoort
2 muna
1 spl vasikafondi
1 tükeldatud kollane sibul
1 tl soola
0,5 tl musta pipart

Kastme jaoks:
musta pipart
võid
2,5 dl vahukoort
1 dl 30% hapukoort
1 spl vasikafondi
1 spl tomatipastat
tilli

Sega lihapallide koostisosad ja vooli pallid.
Prae pallid pannil võis.
Tõsta praetud lihapallid teise nõusse.
Valmista pannil kaste: pane pannile võid, vahukoor, hapukoor, vasikafond, tomatipasta ja lase kastmeks podiseda.
Tõsta pannile kastme sisse tagasi ka lihapallid.


Kuidas valmistada kõige paremaid nuudleid? Miracle Noodle soovitab kuivröstimist:

1. Lõika nuudlipakk kääridega lahti
2. Nõruta nuudlid sõelal.
3. Loputa nuudleid 1-2 minutit jooksva vee all sõelal.
4. Pane nuudlid keevasse vette maksimaalselt 3 minutiks.
5. Nõruta nuudlid sõelal.
6. Pane nuudlid kuumale pannile, kuhu ei ole mingit rasvainet lisatud.
7. Rösti nuudleid kuumal kuival pannil umbes 1 minut, kuni kuuled prõksuvat häält.
8. Nüüd lisa röstitud nuudlid kastmele!






laupäev, 23. august 2014

Rasvakütusel olek

Täna tõlgin lihtsa ja selgitava artikli Jonas Bergqvistilt rasvakütusel olemise kohta. 

Artikkel on mõeldud normaalkaalulistele ja palju treenivatele inimestele.

Jonas Bergqvist on üks oma ala tunnustatumaid spetsialiste Rootsis. Ta on füsioterapeut, funktsionaalne/korrektiive treener, personaaltreener, toitumisnõustaja, ta on õppinud Karolinska ülikoolis füsioloogiat, farmakoloogiat ja patoloogiat, õpib hetkel STAC eliittreeneriks ning koolitab välja treenereid ja toitumisnõustajaid.

*tillväxthormon = kasvuhormoon


Suvekool: Rasvakütus!

Loomulikult peaksid sa alati olema rasvakütusel! Aga suvel võib see olla just eriti raske väljakutse, kuna kõik suviselt värsked puuviljad meelitavad oma värvi, lõhna ja maitsega. Vähemalt minul tekib küll suvel alati suurem isu puuviljade järele kui talvel. Võib-olla see peabki nii olema. Savannis ei läinud küll sel ajal suuremat nahaalust rasvapolstrit vaja, kui väljas oli soe ja puuviljad olid kättesaadavad. Aga see andis võimaluse koguda polstrit külmemaks ajaks. Võimalik, et inimesed taluvadki puuvilju ja magusat paremini just suvel, mitte talvel. Aga sellest hoolimata on rasvakütusel olek eesmärgiks aastaringselt. Niisiis, mis on rasvakütusel olek?

Rasvakütusel olek on metaboolne seisund, mil su keha kasutab kergesti energiaks rasvahappeid glükoosi asemel. Rasvakütusel olek on meie ürgne metaboolne seisund. See, milleks su keha on loodud. Suhkrukütusel olek on selle vastand ja tähendab, et sinu keha põletab kergesti glükoosi ja rasvhapete oksüdeerimine on raskendatud. Suhkrukütusel olek ei ole mingi loomulik metaboolne seisund, kuna see on pigem moodsa toidu suhkru- ja tärkliserikka koostise tulemus.
Rasvakütusel olek tähendab, et sa avad uksed oma rasvavarudele ja kasutad neid energiaks. Koos selle rasvaga, mida sisse sööd. Ütleme, et oled mees, kaalud 80 kg ja su keha rasvaprotsent on 10%. Oled hästi treenitud, aga ometi on sul rasvadepoos varuks veel 60 000 kcal. Glükoosivarud, mis on glükogeeni kujul, ulatuvad naeruväärselt tagasihoidliku 2000 kcal-ni. Kui oled naine, kaalud 65 kg ja su keha rasvaprotsent on normaalne 25%, tähendab see tubli 120 000 kcal rasvadepood. Samal ajal on samas suurusjärgus glükogeenivarud vaid 2000 kcal. Mõistagi oleks see looduse poolt suur lollus olnud, kui oleks loonud inimese glükogeenivarudest sõltuma, et energiavajadust rahuldada. Kui just loodus ei näinud ette seda, et pidid pidevalt puuvilju ja mett näksima, aga see ei tundu just veenev teooria. Eriti arvestades, et külmematel aastaaegadel ei olnud ju neid kusagilt võtta.

Suhkrukütusel oleval inimesel on raske kasutada oma ladustatud rasva energiaks
Suhkrukütusel oleva inimese tagavaraks on tema piiratud glükogeenivarud. Aga arvestades, et need on nii piiratud, hakkab nälg tööle niipea, kui need varud tühjenema hakkavad. Ja milline nälg see veel on: maos hakkab keerama ja inimesel on silmi vaid kiirele energiale. Madal veresuhkur tekitab kortisooli. Keha on stressis. Sel põhjusel peab suhkrukütusel olev inimene sööma reeglipäraselt (5 korda päevas), et ta saaks kindla aja tagant oma veresuhkru normaalsele tasemele tagasi putitada. Ning just sel põhjusel ei soovi suhkrukütusel olev inimene toidukorda vahele jätta, sest siin ei ole tegemist mingi meeldiva näljatundega. Kui suhkrukütusel olev inimene on stressis, siis see pärsib nälga ja isu. Seepärast võib küll suhkrukütusel olek + stress toimida korraks tunnete tasandil, aga loomulikult ei tasu pikas plaanis selle poole püüelda.
Rasvakütusel olev inimene laseb ringi nagu Duracelli jänes oma talletatud rasvavarude arvel. Söögikorra vahelejätmisest ei teki mingit probleemi. Loomulikult võib ka rasvakütusel olles süüa reeglipäraselt, aga see ei ole siinkohal vajalik.

Suhkrukütusel oleval inimesel on raske ära kulutada söödavat rasva.
Selle asemel talletatakse toidus olev rasv lihtsalt rasvavarudesse, kuna ei ole piisavalt ensüüme ja hormoone toiduga saadava rasva põletamiseks. Lihtsalt ja lühidalt: insuliin on liiga kõrge. Seepärast tuleb igasuguste rasvavaeste ja madalakaloriliste dieetide juures piirata ka rasva tarbimist, et need toimiksid. Veel üks põhjus on see, et need dieedid on süsivesikurikkad, mis stimuleerib nälga. Ning kuna selliste dieetide juures on kergesti võimalik üle süüa, peab piirama kaloraaži, et üldse kaalukaotus tekkida saaks. Suhkrukütusel oleva inimese jaoks on igasugust rasva raske põletada, aga näib, et pika ahelaga küllastunud rasva on nende jaoks veel eriti raske põletada.
Rasvakütusel olev inimene põletab kergesti toidus olevat rasva. Lihasrakud ütlevad selle peale „njämma“. Ja see kehtib igasuguste rasvhapete kohta.

Suhkrukütusel olev inimene treenib glükogeeni peal.
Ja loomulikult see toimib – vähemalt hetkeks. Aga kui glükogeenivarud on otsas ja rasv ei ole kättesaadav, ei ole enam suurt midagi peale hakata. Tempot maha võtta, et sundida iga hinna eest keha üle minema rasvapõletusele või uuesti suhkrut lisada. Muidu ootab ees kurikuulus sein.
Rasvakütusel olev inimene ei kohtu selle kurikuulsa seinaga sama dramaatiliselt. Rasvakütusel oleval inimesel on nimelt lihtne ligipääs oma ladustatud rasvale ja seda suhteliselt kõrge treeningintensiivsuse juures . Rasvapõletus on soorituse võti, aga see ei tähenda, et rasv on kõikide spordialade juures kõige olulisemaks energiaallikaks. Kui treenid või võistled aeroobselt, on rasv kõige olulisem energiaallikas rasvakütusel oleva inimese jaoks. Musklitesisest rasva võib kolmekordistada rasvakütusel oleval inimesel võrreldes suhkrukütusel oleva inimesega.
Kui treenid või võistled anaeroobselt, on rasv ja glükogeen sama olulised. Rasvakütusel oleva inimese jaoks on rasvadepoo uksed pärani lahti ning kui ta enne trenni või võistlust glükogeenivarusid täiendab, võib ta olla maksimaalselt valmis mõlema „mootoriga“. Sellest, kuidas rasvakütusel olles kõige paremini glükogeeni lisada, võite lugeda minu raamatust LCHF ja Treening – paremad tulemused süsivesikuvaese toitumisega.

Suhkrukütusel olev inimene püüab saavutada maksimaalseid glükogeenivarusid enne sooritust, et parandada oma võimekust.
Loomulikult paraneb sooritus, kui enne treeningud või võistlust süsivesikuid lisada. Nii on see kõigi puhul, sellest hoolimata, mis kütusel ollakse. Aga kui suhkrukütusel olev inimene teeb seda enne aeroobset pingutust, siis on see nagu sääskede sõelumine ja kaamelite neelamine. Isegi, kui normaalseid 2000 kcal glükogeenivarusid võib suurendada 4500 kcal-ni Vitargo süsivesikupulbri ja pastalaadimise abil paari ööpäevaga. Suhkrukütusel oleva inimese maksimaalse potentsiaalini ei jõuta aeroobsel treeningul mitte kunagi, kuna rasvavarude uksed on suletud. Kui suhkrukütusel olev inimene teeb seda anaeroobsel võistlusel, siis just sel hetkel võib sooritus hea olla. Aga kindlasti mitte kogu aeg, terve hooaja, terve karjääri jooksul.

Rasvakütusel olev inimene püüdleb parimate võimalike glükogeenivarude poole võrreldes oma maksimaalse rasvapõletusega. See on müüt, nagu käiksid rasvakütusel olevad inimesed ringi ilma glükogeenita. Maks suudab toota 6000 kcal veresuhkrut ööpäevas, kui selleks vajadus peaks olema. Seega veresuhkru puudus ei ole kunagi küsimus ja seepärast tilgub pidevalt glükogeenivarudesse ka veresuhkrut juurde, isegi kui sa süsivesikuid ei söö. Rasvakütusel oleval inimesel on umbes 75-80% suurune glükogeenivaru võrreldes suhkrukütusel oleva inimesega. Rasvakütusel olev inimene ei kuluta oma glükogeeni tarbetult, aga kui treening või võistlus on tugevalt anaeroobse loomuga, siis pole just väheoluline proovida jõuda „parima võimaliku glükogeenini“. Sest glükogeeni on siis vaja lisaks rasvhapete maksimaalsele oksüdatsioonile.

Suhkrukütusel oleval inimesel tekib palju piimhapet.
Vaid glükoosi põletamine võib tekitada piimahapet. Seepärast tekib suhkrukütusel oleval inimesel rohkem piimhapet iga intensiivse tegevuse kohta kui rasvakütusel oleval inimesel.

Rasvakütusel oleval inimesel tekib vähem piimhapet. Aga ärge pange võrdusmärki vähem piimhapet ja parema soorituse vahele. Piimhappe hulgal on sooritusega vähe tegemist.

Kuidas minna rasvakütusele?
Rasvakütusele saad, kui sööd LCHF (süsivesikuvaese toitumise) põhimõtteid järgides. See tähendab, et sa sööd rohkem rasva ja piirad süsivesikuid, mis lülitab su keha aegamisi rasvakütusele. Rasvakütusel olek toimib tavaliselt peale 2 nädalat süsivesikuvaest toitumist, aga täielik kohandumine võtab aega 3-4 nädalat. Ning kui sul on vaja tugevat trenni teha või raskele võistlusele minna, siis võid arvestada, et harjumiseks kulub mitu kuud.

Eesmärgiks ei ole süüa nii vähe süsivesikuid kui vähegi võimalik. Isegi, kui see on väga mõistlik eesmärk ülekaalulistele, diabeetikutele, suhkrusõltlastele ja teistele inimestele, kellel on heaoluühiskonna haigused, võid ja peaksid sina füüsiliselt aktiivse inimesena valima liberaalsema variandi süsivesikuvaesest toitumisest. Umbes 50-100 grammi süsivesikuid, mille saad köögiviljadest, juurviljadest, vähesest meest ja mõnest üksikust puuviljast. Võimalusel ka veidi piimatooteid ja pähkleid. Ja vabalt valitud koguses looduslikku rasva. Põhjus, miks just sina peaksid valima liberaalsema variandi, on esiteks see, et sa ei saavuta sellega midagi, kui hoiad süsivesikuid alla keha absoluutse vajaduse 30 g glükoosi. Kui sa alla selle koguse sööd, peab su maks seda tootma. See on energiat nõudev ja seega väga positiivne nende jaoks, kes tahavad kaalust alla võtta, aga sinul, kes sa teed trenni ja oled normaalkaaluline, ei tasu selle poole püüelda. Ning eelkõige väldid sa füsioloogilist insuliiniresistentsust, mis osadel inimestel tekib, kui nad süsivesikuid liiga palju piiravad. See tähendab, et keha tahab hoida veresuhkrut veres kinni, kui süsivesikute saamine on väga piiratud. Osade inimeste jaoks võib see tähendada, et võetakse kaalus veidi juurde, niisiis väldi lõksu: mida vähem süsivesikuid, seda parem. Vaata seda nii, et hoiad keha töös piisavas koguses looduslike süsivesikutega, et hoida glükoosi põlemist maksimaalsena.

Ketoos on rasvakütusel olek, aga rasvakütusel olek ei pruugi olla ketoos
Rasvakütusel olek on konkreetselt oma geenide seadistamine selliste ensüümide, retseptorite ja hormoonide tootmiseks, mida on vaja rasvhapete põletamiseks. Insuliini-glükagooni kvoot ütleb palju rasvakütuse kohta ja madala insuliiniga stimuleerid oma kasvuhormooni ja testosterooni üles ja saad sellest lähtuva kehakuju. Stabiilse veresuhkru ja madala insuliiniga pääsed kortisoolist, mis tekitab kõhurasva. Niisiis, kui hakkad oma keha rasvaga kütma, võid oodata saledamat taljet ja lihaselisi käsivarsi ning reisi. Just selliseid, nagu meile on looduse poolt ette nähtud..

Ketoos tähendab rasvhapete maksas ketoonideks ümbertöötlemist. See on märk sellest, et sa põletad rasva, aga samal ajal kui  ketoos puudutab rohkem momentaalset metaboolset reaktsiooni kehas, on rasvakütusel olek reaktsioon, mida võib vaadelda paar ööpäeva kestva kohaldumise jooksul. Ketoone võib su maks toota momentaalselt, kui sa näiteks sööd kookosrasva, mis sisaldab ohtralt keskmise pikkusega rasvhappeid ja pole tähtsust, kas oled seejuures suhkru- või rasvakütusel. Veel üks näide: Kui sa sööd suures koguses toitu, ei ole su kehal vaja toota nii palju ketoone, kuna sa saad sellele vaatamata päris palju gramme süsivesikuid, aga samamoodi oled rasvakütusel, kui su rasvatarbimine ületab süsivesikute tarbimist. Aga sellele vaatamata: ilmselt oled teatud määral ketoosis, kui oled rasvakütusel, aga ära pane nende kahe väljendi vahele automaatselt võrdusmärki.

Testi ennast: Kas sa oled rasvakütusel?
Kuidas sa tead, kas sa oled rasvakütusel? Loomulikult võid mõõta ketoone oma uriinist Ketostixi abil. Võid pöörduda ka laborisse ja teha vastupidavustesti, kus vaadatakse respiratoorset kvooti (RQ). See mõõdab väljahingatava süsihappegaasi kogust võrrelduna sissehingatava hapnikuga ja see annab rasva- ja glükoosipõletamise suhte. Kui su RQ on 0,7, siis oled 100% rasvakütusel, mida praktikas ei juhtu mitte kunagi. Kui su RQ on 1, siis oled täielikult glükoosi põletamisel, mida samuti praktikas kunagi ei juhtu. Kui su RQ on umbes 0,8, võib öelda, et oled korralikult rasvakütusel.

Aga vähesed saavad sellist laborit kasutada. Selle asemel võid vastata järgmistele küsimustele. Mida rohkem jah-vastuseid saad anda, seda kindlamalt võib öelda, et oled rasvakütusel.
1.      Kas sa saad lihtsasti, ilma tugeva näljatundeta toidukorra vahele jätta?
Kõht võib ju natuke koriseda, aga toidukorra vahelejätmine ei tohiks olla ebameeldiv. Sa peaksid tundma end täiesti energilisena kuni selle toidukorrani, mida sa lõpuks sööd.
2.      Kas su tuju on terve päeva jooksul stabiilne ja ühtlane?
Arvesse ei lähe erandolukorrad.
3.      Kas su energiatase on terve päeva jooksul stabiilne ja ühtlane?
Arvesse ei lähe erandolukorrad ja rasked treeningud.
4.      Kas suudad aeroobset trenni teha täie energia ja täie sooritusvõimega, ilma et enne seda peaksid süsivesikuid laadima?
Kehtib treeningutele < 2 tunni. 
5.      Kas tunned, et sul tekib vähem piimhapet võrreldes ajaga, kui sõid rohkem süsivesikuid?
Kehtib ühe teatud treeningintensiivsuse juures.

Niisiis, miks sa peaksid püüdlema rasvakütusel olemise poole: Lisaks kõigile ülaltoodud põhjustele on rasvakütusel olek meie normaalne metaboolne seisund, millega sa annad oma kehale eeldused normaalseks söögiisu regulatsiooniks, kehakaalu tasakaaluks ja hormonaalseks tasakaaluks.

Just rasvakütusel olek on see, mis hoiab sind tervena, teeb sind terveks ja tagab sulle füüsilise sooritusvõime.

Seepärast hoia oma keha rasvakütusel ja saavuta uus tase enesetundes ja soorituses! Enamus inimesed on suhkrukütusel, kuna nad söövad vähem või rohkem süsivesikurikast toitu – tööstuslikult toodetud ja meie ametivõimude poolt soovitatud toitu. Täistera- ja kiudainerikkad toidud on küll paremad kui valge suhkur ja valge jahu, aga täpselt samamoodi on siin tegemist suhkrukütusel oleku ja hormonaalse tasakaaluga. Treeningtööstuses on teadmatus väga suur. Ikka  ja jälle soovitatakse inimestel süüa süsivesikuid, et trenni teha ja tulemust saavutada. Enamus koole, kus personaaltreenereid ja teisi instruktoreid koolitatakse, annavad endiselt vanu 1960-ndate aastate toitumissoovitusi. Fakt on see, et meie mf Hälsoutbildningar on ainus personaaltreenerite koolitus Rootsis, kus õpetatakse looma efektiivset treeningut rasvakütusel. Sellise kombinatsiooni vastu ei saa mitte miski. See on tulevik. 

reede, 22. august 2014

Brownie õhuline šokolaadikook


250 g Trinidoro 75% tumedat šokolaadi
150 g võid
5 muna
1 tl Bourbon vanillipulbrit
1-2 spl Bakery+ magustajat
Serveerimiseks marju ja vahukoort

Pane ahi sooja 160°C.
Vooderda koogivorm küpsetuspaberiga.
Tükelda šokolaad ja pane see koos võiga potti, sulata pidevalt segades kuni või ja šokolaad on sulanud.
Jäta šokolaad jahtuma.
Eralda munavalged ja -kollased.
Vahusta munakollased kohevaks koos vanillpulbri ja magustajaga.
Vahusta munavalged kõvaks vahuks. 
Sega kõigepealt šokolaad munakollastega ning seejärel sega sinna hulka ka munavalged. 
Vala segu vormi ja küpseta 15-20 minutit.
Serveeri kooki külmalt koos marjade vahukoorega!

enne ahju panemist

peale ahjust võtmist



neljapäev, 21. august 2014

Halloumi kuklid


Avastasin enda jaoks Halloumi juustu alles hiljaaegu ja tuli välja, et see on tõesti täpselt nii hea, nagu kõik kiidavad :) Siis üsna juhuslikult leidsin ühes rootsikeelsest FB-grupist ka Anna Halléni raamatust ülespildistatud Halloumi kuklite retsepti. Täna katsetasin seda ja mulle meeldis - väga mõnusad õhulised kuklid! Soojana maitsesid need natuke nagu rasvas keedetud sõõrikud või umbes nii. Retsepti autor ütleb, et neid kuklikesi võib säilitada sügavkülmas ning seejärel näiteks leivarösteris või ahjus üles sulatada. 

Mulle meeldis ka see, et nendel kuklitel ei olnud seda tavalist munamaitset, mis muidu kõigil lchf-leibadel juures on. Lisaks meeldis see, et lõpuks ometi on mul retsept, mille juures saan ära kasutada kõik munavalged, mis mul tavaliselt üle jäävad (kastmete pakendamiseks kasutan tihti  munakollaseid).

Retsept ütleb 10-12 tk, ma tegin ilmselt suuremad, tuli 9 tk

25 g võid
200 g halloumi juustu
3 munavalget
näpuotsatäis soola
1,5 spl FiberHUSKi
2 spl seesamiseemneid + veidi veel pealeraputamiseks
0,5 dl vahukoort

1. Pane ahi sooja 200 kraadile. Pane valmis küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaat.
2. Sulata või ja lase sel jahtuda.
3. Riivi halloumi.
4. Vahusta munavalged koos soolaga kõvaks vahuks.
5. Sega omavahel hoolikalt halloumi, munavalgevaht, fiberhusk, seesamiseemned, vahukoor ja sulavõi. Lase 5 minutit seista, et fiberhusk saaks paisuda.
6. Tõsta kuhjakestena ahjuplaadile (ma tegin neid nagu kotlette - voolisin pallid ja vajutasin lamedaks) ja raputa peale veel seesamiseemneid.
7. Küpseta 15-20 minutit, kuni on kuldpruunid.

enne ahju panekut




pühapäev, 17. august 2014

Ris a la Malta ehk maltapärane riisipuding Miracle riisist


Koostisosad
1 pakk Miracle riisi
1 dl vahukoort
1 dl piima
1 kaneelipulk
1 ml Bourbon vanillipulbrit
1 dl vahukoort (mis tuleb vahustada)
0,5 spl bakery+ või 1,5 spl sötin magustajat
mõned apelsiniviilud


Vaarikakaste
4 dl vaarikaid
0,5 dl vett
0,5 spl bakery+ või 1,5 spl sötin magustajat


Valmistamine

1. Loputa riisi külma vee all umbes 15 sekundit.

2. Sega potis omavahel riis, vahukoor, piim, kaneelipulk ja vanillipulber.

3. Lase segul nõrgal tulel keeda 40-60 minutit kuni segu muutub paksuks pudruks. Võta umbes 20 minuti möödudes kaneelipulk välja, muidu läheb puding tumedaks.

4. Lase pudingul jahtuda ja vahusta vahukoor magustajaga.

5. Sega vahustatud vahukoor pudingu sisse. Sega kokku. Aseta mõneks ajaks külma tahenema.

6. Kuumuta mõni minut potis vaarikaid, magustajat ja vett. Purusta kõik saumiksriga ja serveeri koos riisipudinguga.

7. Soovi korral võid garneeringuks lisada mõned apelsiniviilud.







reede, 15. august 2014

Marokopärane Harissa lambapada Miracle riisiga


Väga mõnus vürtsikas toit, kõik sõid ja kiitsid :)
Valmistamine on mõnevõrra keerulisem, kui tavalistel LCHF-roogadel ning koostisosi on ka harjumatult palju - aga see toit on seda vaeva väärt!

4-6 portsjonit

700-900 g lambaguljašši (ilma kondita lambalihatükke)
1 kollane sibul
3 küüslauguküünt
jupp ingverit
väike tükk juursellerit
1 porgand
pool suvikõrvitsat
oliivõli
2 tl vürtsköömenit
1 tl jahvatatud koriandrit
1 pakk safranit
2 tl paprikapulbrit
1 kaneelipulk
2 spl tomatipüreed
3 tomatit
5 dl vett
1 veisepuljongikuubik
1 tl Harissa maitseainet
soola, pipart
sidurinmahla


Pruunista lambalihatükke võis, maitsesta soola ja pipraga.
Peenesta sibul, küüslauk ja ingver (näiteks köögikombainis).
Tükelda juurseller, porgand, suvikõrvits ja tomatid kuubikuteks.
Pane pannile õli, maitseained ja köögiviljad, prae läbi.
Lisa vesi, puljongikuubik ja tomatipüree. 
Lisa ka eelnevalt pruunistatud lambalihatükid.
Vajadusel lisa veel soola ja pipart.
Ma tõstsin kogu kupatuse siis haudepotti ja lasin seejärel umbes tund poolteist podiseda, nii et kastmeosa paksenes.


Serveeri loputatud Miracle riisiga.



Miracle Noodle lasanje


Koostisosad
2 pakki Miracle Noodle Fettuccini

Hakklihakaste
700 g hakkliha
kookosrasva või võid praadimiseks
2 purki purustatud tomateid
1 kollane sibul
5 tk päikesekuivatatud tomatit
soola, pipart ja oreganot

Bešamellkaste
2 dl vahukoort
3 dl piima
1 suur tükk võid
3 dl riivjuustu
0,5 tl seesamijahu kastme paksendamiseks

Riivjuustu garneeringuks

Valmistamine
1. Pane ahi 200 kraadile sooja. Haki sibul ja prae seda võis või kookosrasvast. Lisa hakkliha ja prae see valmis.

2. Vala peale purustatud tomatid. Haki päikesekuivatatud tomatid ja lisa need kastmele. Lase kastmel kokku keeda, st et see enam nii palju vedelikku ei sisaldaks, vaid oleks kuivema konsistentsiga. Maitsesta soola, pipra ja oreganoga.

3. Soojenda või, vahukoor ja piim teises potis. Lase sel keema minna ja lase veidi podiseda. Et kaste paksem tuleks, lisa veidi seesamijahu. Võta tulelt ja lisa riivjuust. Sega ja maitsesta musta pipraga.

4. Loputa fettucinit külma vee all. Tõsta pool hakklihast ahjuvormi. Lõika fettucini väiksemateks tükkideks ja laota hakklihakastme peale. Tõsta peale ka ülejäänud hakklihakaste. Vala peale bešamellkaste ja seejärel garneeringuks veel riivjuustu.

5. Küpseta ahju keskosas umbes 40 minutit.

Serveeri lasenjet värske salatiga!



kolmapäev, 13. august 2014

LCHF voldik



Minult palus hiljaaegu üks arst, et ma koostaksin väikese voldiku LCHF-toitumise kohta, mida ta saaks oma patsientidele jagada.

Ise ma oma sõnadega sellist tähtsat tööd ei tahtnud ette võtta, seepärast tõlkisin hoopis Andreas Eenfeldti voldiku eesti keelde :)

Siin see on, juhul kui keegi soovib seda omale välja printida (2 lk):

LCHF VOLDIK


reede, 8. august 2014

Fatbombs / rasvapommid


Vaja läheb:

paar spl kanget musta kohvi (jooki, mitte pulbrit)

Kogused läksid mul seekord üsna umbes, kakaovõid kõige rohkem, terve 250 g pakk, kakaopulbrit 3-4 spl, praeguste temperatuuride juures täiesti vedelaks sulanud kookosrasva valasin umbes, kookoshelbeid panin umbes pool või kolmveerand pakki ning soola, lagritsapulbrit ja vanilli panin igaüht näpuotsatäie. 

Kes soovib, võib kindlasti lagritsapulbri Bakery+ magustajaga asendada, mulle isiklikult meeldib magustajana just EKO loodusliku lagritsajuure maitse, aga saan aru, et paljudele see jällegi üldse ei meeldi.

Valmistamine
Sulatasin rasva, lisasin maitseained, segasin hoolikalt ja tõstsin šokolaadivormidesse (need ostsin Järve Keskuse 0-korrusel asuvast kodutarvete poest Apelsin).

Sellised "rasvapommid" on tühja kõhu hetkel head abimehed - võta vaid 1-2 tk ja jälle mitmeks tunniks tühja kõhu tunne unustatud. Sobivad hästi ka "trühvliks" kohvi kõrvale vms. Soovitatan neid süüa päevas 1-2 tk, et kaalulangetamist segama ei hakkaks.


kolmapäev, 6. august 2014

Miracle spagetid kukeseene-peekoni koorekastmes


Retsept on ülimalt lihtne:

Lõika peekoniviilud ribadeks ja prae pannil krõbedaks.
Lisa peekoni juurde ka kukeseened ja prae veel edasi.
Vala peale vahukoor ja lase sel madalamaks keeda. 
Maitsesta soola ja pipraga.
Kui soovid paksemat kastet, lisa kastme hulka pidevalt segades ka 1-2 munakollast (paar minutit enne munakollase lisamist keera kuumus maha, muidu läheb muna tükki).
Raputa peale tilli.
Loputa Miracle Noodle spagette hoolikalt vees.
Lisa spagetid koorekastmesse, kastme maitse imendub hästi spagettidesse ja see süsivesikuvaene roog maitseb täpselt nagu "päris" pastatoit!!!

Miracle Noodle shirataki nuudlid



LCHF Poes on nüüd müügil kõik uued Miracle Noodle sordid!

Sel kevadel, kui Skandinaavias uued Miracle Noodle sordid müügile tulid, tehti nende pakendid ühtlasi ka suuremaks - senise 150 grammise paki asemel on need nüüd saadaval 200 grammises pakis.

* Angel Hair - Klaasnuudlite sarnased eriti õhukesed shirataki nuudlid, mis sobivad hästi pajaroogadesse ja wokkidesse.

* Fettucini - Shirataki lintnuudlid - valmista klassikalisi pastaroogasid nagu Pasta Alfredo ja Fettucine Al Fungi. See shirataki nuudlite vorm sobib ka sellisteks ahjuroogadeks nagu Fettucine Al Forno või lasanje.

* Penne - Shirataki “sarvekese makaronid”, mis sobivad hästi paksematesse koore- või juustukastmetesse ning ka värskesse pastasalatisse

* Spaghetti - Shirataki klassikalised spagetid – valmista traditsioonilisi spagetiroogasid ilma süsivesikuteta!

* Rice - Miracle Noodle shirataki riis sarnaneb oma kujult traditsioonilisele jaapani riisile, aga on ilma süsivesikuteta. Shirataki riis seob endaga hästi teisi maitseid.

Miracle Noodles

Miracle nuudlid on traditsiooniline jaapani tervisetoode, mida valmistatakse konjakijuurest ja kaltsiumhüdroksiidist, mis on looduslik happesuse regulaator, mida tehakse munakoortest. Konjakijuurest valmistatud nuudleid nimetatakse Shirataki nuudliteks. Konjakijuur on ürdisarnane taim Amorphophallus Konjak, mida kasvatatakse Jaapanis shirataki valmistamiseks.

Amorphophallus Konjak

Miracle Noodles:

- sisaldab null imenduvat süsivesikut ja null kalorit – valmistatakse glükomannast, mis on tervislik looduslik kiudaine.

- ei sisalda nisu, gluteeni, laktoosi ega sojat

- imab endasse kergesti maitseid suppides, pajaroogades ja kastmetes

- omab positiivset mõju tervisele, mida toetavad meditsiiniuuringud 2. tüüpi diabeedi, kõhukinnisuse, rasvumise ja kolesteroolisuhte kohta.

Jaapanlased on söönud shiratakit juba üle 1500 aasta

Konjakijuurt kasutati Jaapanis algselt ravimina ja seda on seal söödud juba üle 1500 aasta. See on täiesti looduslik toit – 97% konjakijuurest on vesi ja ülejäänud 3% on kiudaine nimega glükomanna. Konjakijuur sisaldab palju mineraale ja vähe kaloreid.

Miracle Noodle on tõeline tervisetoode

Miracle Noodle ei sisalda ühtki imenduvat süsivesikut, selles on palju kiudainet ja vähe kaloreid. Hiljutised uuringud on näidanud, et konjakijuur vähendab halva kolesterooli taset, ennetab kõrget vererõhku ning normaliseerib veresuhkrutaset. Nende teaduslike faktide põhjal nimetataksegi shirataki nuudleid suurepäraseks tervisetooteks.

Miracle Noodle aitab sul hoida oma tervist ja kontrollida kaalu!

Uuringud näitavad, et Miracle Noodle omab positiivset mõju sinu tervisele ja see aitab sul oma kaalu kontrollida. Miracle Noodle on ideaalne tervisetoit kaalukontrolliks, kuna see paisub seedesüsteemis ja tekitab täiskõhutunde.

- parandab kolesterooli

- ennetab 2. tüüpi diabeeti

- ennetab kõrget vererõhku

- ennetab rasvumist

- aitab tasakaalustada keha pH-taset

- parandab soolestiku peristaltikat ja aitab ärritunud soole sündroomi (IBS) vastu

- ei sisalda laktoosi, gluteeni, nisu ega sojat

- ideaalne söök LCHF, GI ja 5:2 toitumise juures

Toiteväärtus 100 g kohta:

Energiat 5 kcal

Süsivesikuid 2 g

kiudainet 2 g

suhkrut 0 g

Rasva 0 g

Valku 0 g

Naatriumit 0 g

Vitamiin A: 120 IE

Kaltsiumit: 36 mg

Sisaldab ka kaaliumit, rauda ja fosforit.



Kuidas Miracle Noodle pastat valmistada?

Miracle Noodle on pakendis juba valmiskujul. Seega neid võib süüa nii, nagu nad on. Siiski soovitame sul neid loputada, et eemalduks võimalik kaltsiumi lõhn. Seejärel võid nuudlid majapidamispaberile nõrguma panna. Nüüd lase vaid fantaasial lennata! Neid võib keeta, praadida, röstida. Kindlasti leiad varsti oma lemmiku!

Miracle nuudlitel omal ei ole maitset, aga neil on suurepärane võime imada endasse maitseid kastmetest, vürtsidest ja ürtidest.

Shirataki nuudlid säilivad umbes 12 kuud, pakendil näidatud kuupäevani. Siiski säilivad need veel mõned kuud peale pakendil toodud kuupäeva, kui hoiad neid sel ajal külmkapis. Seejärel lahustuvad nuudlid jälle glükomanna pulbriks, millest nad tehtud on.

Juba avatud nuudleid hoia vees. Vaheta vett iga päev. Nii säilivad need 2-3 päeva.

Shirataki nuudleid ei saa sügavkülmutada. Külmumine muudab nende struktuuri.

teisipäev, 5. august 2014

Erinevad kalavõileivad kohvi kõrvale

Meil oli hiljuti kaetud külalistele selline kohvilaud:




Küpsetasin kõigepealt kaks plaaditäit Oopsie leivakesi ja lisasin erinevaid võileivakatteid:

* smetana, forellimari, punane sibul, till
* salatileht, majonees, vähisabad, keedumuna
* taluvõi, külmsuitsulõhe, sidruniviilud
* tuunikalasalat (majonees, till, roheline sibul, keedumuna, tuunikala oliivõlis) ja sidruniviil

esmaspäev, 4. august 2014

Mis on viga mõistlikus koguses tavalisel toidul?

Tõlgin toreda artikli dr Andreas Eenfeldtilt ehk Dietdoctorilt:

Tavalises toidus on nii palju suhkrut


Mulle esitati Facebookis mõned head küsimused:

1. Miks sa rõhutad kogu aeg just LCHF-toitumist?
2. Mis on viga mõistlikus koguses tavalisel toidul?

Vastan kõigepealt viimasele küsimusele: See toit, mida suurem osa läänemaailmast tänapäeval sööb ja mis seetõttu on „tavaline“ toit, on ajalooliselt unikaalne. Mitte kusagil mitte kunagi ei ole inimesed söönud nii palju puhast suhkrut koos nii paljude töödeldud ja ülimalt kiirestiimenduvate süsivesikutega. Mitte kunagi varem ei ole sellised süsivesikute üledoosid olnud nii kergesti kättesaadavad, nii odavad ja nii kindlalt uuringutega tõestatult sõltuvust tekitavad.

Mis on viga mõistlikus koguses tavalisel toidul? Enamus inimesi ei suuda seda süüa mõistlikus koguses. See käivitab nälga ja soovi süüa järjest rohkem, mis näib olevat põhjuseks sellele, et üle poole rootsi rahvastikust on juba ülekaalulised või rasvunud. Paljud jäävad ka haigeks.

Mis on viga mõistlikus koguses tavalisel toidul? See soovitus ei toimi. Mitte siis, kui tavaline toit on rasvumist tekitav ja paneb suuremat osa rahvastikust sööma rohkem kui nad vajavad.

Nüüd esimese küsimuse juurde: miks ma nii tihti just LCHF-toitumist rõhutan?
Sellepärast, et see toimib tõendatult hästi süsivesikute poolt tekitatud ülekaalu, diabeedi, kõrge vererõhu ja paljude muude hädade vastu. Seda on teaduslikud uuringud ikka ja jälle kinnitanud (mida ka hiljuti rootsi riiklik ekspertuuring kinnitas) ja seda on tohutu hulk inimesi iseenda peal märganud.

Samal ajal pean ma muidugi veelkord kordama, et mitte kõik inimesed ei pea sööma range LCHF-i või üldse LCHF-i järgi, et püsida saledad ja terved. Inimeste jaoks, kellel ei ole suuremaid kaalu- ega terviseprobleeme, on mitmeid viise tervislikult toituda. Aga tänapäeva „tavaline“ toit on harva üks nendest.

Siin on niisiis vastused neile kahele küsimusele:

1. See töötab hästi. 
2. See töötab halvasti.

laupäev, 2. august 2014

Kodujuustu pätsikesed

Kordusretsept, mis väärib meeldetuletamist!
Algselt asub see retsept mul siin: http://lchfeesti.blogspot.com/2013/11/kodujuustu-patsikesed.html

See retsept on paljude LCHF-toitujate tavaline hommikusöök koos majoneesi, juustu ja singiga, paljudel pühapäevahommikune pannkook koos marjade ja vahukoorega ning nagu kuulda on olnud, siis paljudel minu tuttavatel armsatel väikelastel üldse ainuke söök, mida nad on isuga nõus sööma :)

topeltkoguses taignast saab 6 pätsikest

Retsept ühele (2-3 pätsikest) siis selline:

1 muna
100 g kodujuustu (mida rasvasem, seda parem)
2 tl psülliumipulbrit
näpuotsatäis soola
praadimiseks võid või kookosrasva

Sega saumiksriga omavahel muna, kodujuust, psüllimipulber ja sool.
Lase taignal vähemalt 5 minutit paisuda (paisutajaks ja sidujaks on psüllium).
Prae eelnevalt kuumaks aetud pannil rasvaine sees kolm pätsikest.
NB: või läheb praadides veidi pruuniks, kookosrasv talub kuumust paremini ning nii kiiresti pruuniks ei lähe. Kellele ei meeldi kookose maitse, soovitan kasutada deodoriseeritud kookosrasva, mis on ilma maitseta.




reede, 1. august 2014

Igaühele oma LCHF

Professor Göran Sjöbergi kommentaar Anna Halléni artiklile (kokkuvõtlik tõlge):



Nagu paljud teavad, olen ma sama meelt doktor Annika Dahlqvistiga, kui ta ütleb, et igaühel tuleb leida oma LCHF-tase, mille juures ta end hästi tunneb. Seda, et me tänu LCHF-ile tihti lisaks ka kaalus alla võtame, võib siinkohal vaadelda kui märki selle kohta, et me tunneme end hästi ja oleme oma tervise tagasi saanud. See kehtib vähemalt minu ja mu naise kohta peale kolme aastat LCHF-i järgimist. Meie eesmärgiks ei olnud üldse kaalus alla võtta, aga me ka ei kurvastanud selle üle, et mina võtsin stabiilselt alla 20 kilo ja mu naine 12 kilo.

Kui ma õigesti aru saan, siis Anna Hallén vaatab LCHF-i eelkõige kui moodust, mille abil oma „õige kaal“ leida ja ta hoiatab siinkohal fanatismi eest. Ma arvan, et see hoiatus on vägagi omal kohal. On ju teada-tuntud tõsiasi, et „kõik“ kaalulangetusmeetodid toimivad alguses, aga umbes poole aasta pärast „tüdinetakse neist“ ning antakse tihti järele oma erinevatele söömisimpulssidele – samamoodi, nagu juhtub alkohoolikuga, kes on otsustanud joomise maha jätta, aga satub mõne aja pärast uuesti viinakuradi küüsi. Sama kehtib loomulikult ka LCHF-i puhul, kui inimene satub uuesti „suhkrukuradi“ või pigem „süsivesikukuradi“ küüsi.
Kui ma nüüd Annat õigesti mõistan, siis nõustun temaga ka selles osas, et me ei peaks LCHF-i vaatlema kui dieeti, vaid me peaksime seda pigem elustiilina võtma.

Tuleb leida ka selline stiil, mis toimib pikaajaliselt. Ise usun ma oma eriala tõttu väga tugevalt füüsikasse ja keemiasse  ning ma usun „keha muutujatena“ pigem füüsikat ja keemiat kui „tahet ja iseloomu“. Kui me eemaldame oma toitumisest süsivesikud, siis me muudame kindlasti keemiat (veresuhkrusisaldust), mis omakorda mõjutab „meie tahet ja iseloomu“. Problemaatika on paljude jaoks sama, mis alkohoolikul, kes ju samuti mõjutab oma kehakeemiat alkoholiga. Kõigepealt tuleb siiski keemiat muuta, kui ollakse mingist mõnuainest sõltuvuses ning siin tuleb loomulikult mängu ka „tahe“ – sel määral, et tuleb lihtsalt vastu võtta otsus oma kehakeemia muutmiseks. Kui inimene ei ole mõnuainest sõltuvuses, siis ei ole muidugi mingit probleemi ning siis ei ole vaja sellele ka nii palju tähelepanu pöörata.

Kui inimene on süsivesikute suhtes väga tundlik, nagu väga paljud nendest inimestest tõenäoliselt on, kes on sattunud „metaboolse sündroomi lõksu“ ning kes on seetõttu mitte ainult ülekaalulised, vaid ka haiged – nemad on tõenäoliselt ka „sügavalt süsivesiku-alkoholiseeritud“. Siinkohal tulebki algatuseks täielikult murda süsivesikukeemia, nii nagu Atkins oma programmi alguses – kuigi tema lasi hiljem ohje veidi lõdvemaks, aga ometi mitte täiesti vabaks. Omast kogemusest tean ma, et see võib olla veidi riskantne. Väga lihtne on ennast petta. Kõige olulisem on leida oma LCHF-stiil.

Ise olen ma olude sunnil muutunud „Talibaniks“, kui asi puudutab süsivesikuid, aga see ei tähenda siiski seda, et minulgi aeg-ajalt üht-teist suhu ei satuks. Siiski on minu põhiseisukoht „tuld kõigile süsivesikutele“ ja ma tõesti usun, et see on hea põhiseisukoht.

Kaal on siinkohal tegelikult päris heaks indikaatoriks, kas ma olen „õigel rajal“ ja minu jaoks on see õige rada väga lähedal nullile süsivesikule, sest kui ma juba vähimalgi määral sohki teen (ma armastan süsivesikuid!), võtab keemia minu aju üle ja ma muutun aplaks ning seda näen ma koheselt kaalul. Siis võtab „Talibani mässuline“ minus välja „Koraani“ ja viitab ridadele: „Ära sa süsivesikuid söö!“


Kui ma olen süsivesikutega patustanud ja mõned kilod oma praegusest ideaalkaalust mõne päevaga juurde võtnud, siis tuleb mul pikka aega „religioosses süsivesikutsölibaadis“ olla, kui ma soovin oma kaalupositsioone taastada. Põhjused, miks ma soovin oma kaalupositsioone taastada, ei seisne üldse selles, et ma nii väga oma kaalust hooliksin, vaid mul on tunne, et mu süda on tervem, kui ma ei söö süsivesikuid. Aga ma lohutan ennast muidugi aeg-ajalt klaasikese hea veiniga, sest vein ei tõsta mu kaalu ja lisaks mõjub vein südamehaigele hästi.