1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

pühapäev, 24. aprill 2016

Dr Tim Noakes'i soovitused, LCHF ehk Banting Lõuna-Aafrikast

NOAKES: LCHF-i ehk Bantingu lollikindel juhend


Autor Marika Sboros





Mõned arstid ja toitumisnõustajad räägivad endiselt, et süsivesikuvaene ja rasvarikas (LCHF) toitumine on ohtlik. Seda vaatamata kaalukatele tõenditele, mis kinnitavad, et LCHF on ühteaegu ohutu ja efektiivne kaalulangetamiseks ning diabeedi, südamehaiguse, vähi ja isegi dementsuse ravimiseks. Mõned spetsialistid kutsuvad dementsust 3. tüüpi diabeediks, kuna see on seotud toitumisega.

LCHF on ülemaailmne fenomen. Lõuna-Aafrikas on kolm miljonit “banterit”, nagu LCHF-toitumisviisi fännid end seal maal kutsuvad. Sealne Bantingu/LCHF-i pioneer on UCT emeriitprofessor Dr Tim Noakes, maailmakuulus teadlane, kellele Riiklik Teadusfond (National Research Foundation) on omistanud A1 reitingu tema teadmiste eest nii sporditeaduse kui toitumise vallas. Ta on dokumenteerinud oma teooriaid bestselleris “The Real Meal Revolution” (“Päris toidu revolutsioon”), mille ta kirjutas koostöös tippkoka Jonno Proudfoot’i ja toitumisterapeudi Sally Ann Creed’iga, seda tuntakse ka kui “Tim Noakes’i dieeti”. Tänases intervjuus selgitab Noakes lihtsalt ja lühidalt lahti, mis asi on LCHF/Banting ja kuidas sellega alustada. Esimene küsimus:

Kas LCHF on dieet?
Ei, see on elustiil.

Kas sinu dieet on kõikide jaoks ainuõige?
Sellist asja ei ole olemas. Ükski dieet ei ole kõigi jaoks. LCHF sobib kõige paremini inimestele, kellel on insuliiniresistentsus (süsivesikute talumatus).

Kas on õige öelda selle kohta “Banting”?
Ilmselt oleks korrektsem nimetus hoopis Ebstein – saksa arsti Dr Wilhelm Ebsteini järgi, kes oli esimene, kes selle toitumise rasvarikkaks muutis. See oli dieet, mida Sir William Osler propageeris oma hiiglaslikus õpikus: Meditsiini printsiibid ja praktika, mis anti välja USAs juba aastal 1892.

Kas LCHF on järjekordne moedieet?
Kui keegi nimetab Bantingut või Ebsteini moedieediks, siis ei tea nad midagi meditsiinilise toitumisteaduse ajaloost. Toitumisteadus ei saanud algust alles aastal 1977, nagu nähtavasti praegustele tudengitele õpetatakse.

Kas LCHF on sama, mis Paleo?
Paleo on veidi teistsugune, seal propageeritakse ainult selliste toitude söömist, mis olid saadaval paleoliitikumiaegsele inimesele perioodil umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kuni põllumajandusrevolutsiooni alguseni umbes 12 000 aastat tagasi. Toidud, mis on Bantingus lubatud, aga Paleos välistatud, on näiteks piimatooted; puuviljad jällegi on Paleos lubatud, aga Bantingus välistatud.

Aga mida sa Atkinsi kohta ütled?
Atkinsi dieet sarnaneb Bantinguga. Võib-olla propageerib Banting rohkem süsivesikuvaeste köögiviljade kasutamist kui Atkins, aga erinevused on tegelikult väikesed. See näitab, et kõige peamiseks prioriteediks ja ühisjooneks on kõikide selliste toitumisviiside juures süsivesikute ja suhkru (ja taimeõlide) piiramine ja lõppkokkuvõttes see, kas valid Paleo või Bantingu või Atkinsi, sõltub juba sellest, kuidas sulle sobivad nende erinevate dieetide erinevad võimalused. Selleks, et leida enda jaoks ideaalne süsivesikuvaene dieet, on vaja eksperimenteerida, et teada saada, kuidas sa millelegi reageerid.

Kas LCHF on ekstreemne?
Kõik sõltub sellest, mida sa ekstreemseks pead. Mõõdukus on petlik ja puritaanlik sõna. Mitte ükski imetaja ei söö mõõdukalt. Looduses on kõik toitumisviisid ekstreemsed: lõvid söövad ainult liha, jääkarud söövad peamiselt rasva, pandakarud söövad ainult bambusevõrseid, kaelkirjakud ainult akaatsiapuu lehti.



Kas see on tasakaalustatud toitumine?
Tasakaal on see, mis on iga liigi jaoks miljoneid aastaid toiminud. LCHF võib olla äärmiselt süsivesikuvaene – aga see on ka ainus toitainegrupp, mille järele inimestel mitte mingit elulist vajadust ei ole, aga selle tarbimine sõltub juba sellest, kui haige keegi on. Aastal 1977, kui meile hakati soovitama süüa äärmiselt süsivesikurikast toitu, hakkas inimeste tervis globaalsel skaalal halvenema.

Sinu soovitatud süsivesikute päevane kogus on vahemikus 25-200 grammi. Millised on näidustused?
Kõik sõltub sellest, kui insuliiniresistentne sa oled ja kui palju sa trenni teed. Kui sa oled täiesti insuliinitundlik (see tähendab, et sa talud süsivesikuid hästi, et sul on madal paastuveresuhkur, madal insuliin ja madalad triglütseriidid, vähe väikseid LDL-osakesi, madal glükohemoglobiin HbA1c, kõrge HDL-kolesterool ja su maks ei ole rasvunud) ning sa teed regulaarselt nädalas paar tundi trenni, siis võib sinu jaoks olla ohutu tarbida ka kuni 200 g süsivesikuid päevas või vähemalt seni, kuni sinu HbA1c ei tõuse üle 5,5%. Siis on aeg oma süsivesikukogust vähendama hakata.

Teisalt jällegi, kui oled ülimalt insuliiniresistentne ja sul on 2. tüüpi diabeet, oled haiglaslikult rasvunud või sul on südamehaigus, vähk või dementsus, on sinu jaoks ilmselt parem olla väga madala süsivesikusisaldusega dieedil, milles on umbes 25 g süsivesikuid päevas. See ei muutu ka siis, kui teed rohkem trenni. Trenn on kasulik, aga see ei muuda olematuks sinu vajadust süüa vähem süsivesikuid, isegi kui sa hakkad mitmeid tunde nädalas trenni tegema.

Milline süsivesikute-rasva-valgu vahekord on parim?
Kõik sõltub sellest, kui haige sa oled. Kui oled diabeetik, siis on meie soovitus 20-30% valku, 60-70% rasva ja 5% süsivesikuid. Mida haigem sa oled, seda suurem peab olema rasva osakaal, kuna rasv on insuliini suhtes neutraalne. Mida insuliiniresistentsem sa oled, seda rohkem rasva võid süüa, kuna isegi juhul, kui su pankreas enam ei tööta, on rasv ainuke kütus, mida sa saad ohutult seedida, ilma et vajaksid selleks insuliini. See on ideaalne kütus veresuhkru kontrollimiseks.

Kas sinu dieedil tuleb toitu kaaluda?
Ei. See on lollus. Ei ole võimalik täpselt ette aimata inimese söödud toitude absoluutset kaloraaži. Ei ole võimalik ka ette teada, kui palju kaloreid inimene vajab. Ainus võimalus selle teadasaamiseks on end kaaluda. Kui su kaal püsib stabiilne, siis sa söödki nii palju kaloreid, kui ära kulutad. Kui sa oled sale, siis ongi see ilmselt õige kalorihulk sinu keha ja aktiivsustaseme jaoks. Ei ole muud täpsemat võimalust hindamaks inimese kalorivajadust. Me ei ütle inimestele, mitu grammi nad midagi iga päev peaksid sööma, peale süsivesikute. Kui sa oled tõesti haige või insuliiniresistentne, siis on võtmesõnaks maksimaalselt 25 g süsivesikuid päevas.

Kas Banting (LCHF) on beebidele ohtlik?
Ei. See on tavaline paljudes traditsioonilistes kogukondades, nagu inuitid Kanadas ja masaid Keenias. Valik tervise ja haiguse vahel langetatakse siis, kui imikud rinnapiimast võõrutatakse. Imikuid ei tohiks võõrutada tavapärasele suhkrurikkale ja süsivesikurikkale töödeldud teraviljadest koosnevale toidule. Selle soovituse teaduslikud tagamaad on lahti seletatud meie raamatus “Superkangelaste kasvatamine “(“Raising Superheroes”).

Kas beebide jaoks on Banting süsivesikuvaene?
Ei ole, ainult võrreldes tavaliste süsivesiku- ja suhkrurikaste ning rasvavaeste toitumissoovitustega on siin vähem süsivesikuid.

Millest kogu kära ketoosi ümber – kas see on tõesti niivõrd ohtlik?
Ketoos on täiesti loomulik seisund, milles maks suurendab oma ketokehade tootmist (ringlevatest rasvadest), mis võivad asendada glükoosi ja olla kütuseks lihastele, südamele ja ajule. Vahelduvpaastust tekkiv ketoos on ilmselt inimesele loomulik seisund. Tõepoolest, 16. sajandil sõid eurooplased tavapäraselt ainult korra päevas, mitte 3-6 korda, nagu praegu. Meieni hakkab jõudma arusaam sellest, et ketokehadel on veel palju teisigi kasulikke mõjusid peale selle, et need on alternatiivkütuseks glükoosi asemel. Neid mõjusid hakatakse uurima ja siis saadakse veelgi enam tõendusmaterjali ketokehade uskumatute ravimõjude kohta, mis kaasnevad süsivesikuvaese dieediga.

Kas on olemas erinevat sorti ketoose?
Jah, on olemas kaht sorti ketoosi: dieetketoos ja diabeetiline ketoatsidoos. Need kaks on üksteise vastandid. Dieetketoos on inimkeha üks kõige olulisemaid adapteerumise näitajaid. See annab inimesele võimaluse ellu jääda pikkadeks näljaperioodideks ilma, et inimese aju kahjustuks (glükoosi puudusel). Dieetketoos tekib, kui süüakse piiratud koguses süsivesikuid (ja valku) ning kui söödud rasvakogust suurendatakse – inimeste puhul, kelle kehad endiselt toodavad mingis koguses insuliini, st kellel ei ole 1. tüüpi diabeeti.

Dieetketoos erineb oluliselt ketoatsidoosist. Viimane tekib inimestel, kellel on insuliini-puudulik 1. tüübi diabeet ning kelle kehal puudub igasugune võime vähimaski koguses insuliini toota. Enamasti tekib ketoatsidoos 1. tüüpi diabeetikutel, kellel mingil põhjusel ei õnnestu süstida omale õiges koguses insuliini. See on eluohtlik seisund, mille raviks on insuliini asendus ja teiste metaboolsete häirete korrigeerimine, sealhulgas korralik atsidoosi ravi.

Kuidas saab kõige kindlamalt eristada dieetketoosi ja ketoatsidoosi?
Vere ketokehade kaudu, mis tekivad mõlemas seisundis: dieetketoosis jäävad need väärtused tavaliselt 1-2mmol/l piiresse; ketoatsidoosi puhul tõusevad vere ketokehade väärtused vahel isegi vahemikku 30-50mmol/l (koos sellega kaasneva ja eluohtliku atsidoosiga). Pidage meeles, siinkohal ei ole oht mitte ketokehades, vaid atsidoosis.

Kuidas on võimalik jõuda dieetketoosi?
Dieetketoosi jõudmiseks tuleks oma süsivesikuhulka piirata 25 grammini päevas, süüa vähem valku ja palju rasva. Kõige lihtsam viis dieetketoosi peatamiseks 15-30 minutiga on süüa lihtsalt rohkem süsivesikuid või valku.

Kas küllastunud rasv on tervisele ohtlik?
Jah, see võib olla ohtlik, kui seda süüa koos süsivesikute- ja suhkrurikka toiduga, mis põhjustab kõrgenenud insuliinitaset. Insuliin omakorda põhjustab ainevahetuse muutust ja tekitab kahjulikke ja oksüdeerunud LDL-osakesi, mis ilmselt on südamehaiguste põhisüüdlaseks.

Mis on siis kõige olulisem?
Tuleb süüa sellist toitu, mis hoiab vere insuliini- ja glükoositasemed madalad, sest kõrgenenud insuliinitase on seotud pikaajaliste terviseprobleemidega. Meie soovitame: söö seda, mille poole su isu sind suunab. Kui piirad süsivesikuid, siis me usume, et su aju ütleb sulle ise, kas sa vajad rohkem rasva või valku. Tuleb leida tasakaal, mis sobib just sinule.

Lähme edasi LCHFi põhialuste juurde: mida mitte süüa?
Leiba, kartulit, riisi, pastat, pitsat, suhkrut, teravilja, hommikusöögihelbeid, töödeldud, pakendatud, muundatud toite, kooke, maiustusi, küpsiseid, limonaadi, kõiki lisaainetega toite. Kõik suhkru- ja tärkliserikkad toidud lähevad välja, lisaks ka kõik rasvavabad toidud.

Mis alles jääb?
Rasv ja valk. Sa võid rasva süüa suhteliselt piiramatus koguses, aga valku ainult mõõdukalt. Inimeste jaoks ei eksisteeri sellist asja, nagu tervislik valgurikas dieet. Kui sinu toit koosneks 100% valgust, siis sa jääksid haigeks ja sureksid. Aga rasva ei ole tegelikult võimalik üle doseerida, kuna see pärsib isu ja on parim abimees suhkrusõltuvusest ülesaamisel.

Millised on head valguallikad?
Munad, täisrasvased piimatooted, juust, jogurt, kala, kana – loomulikult koos nahaga ja erinevad lihad, soovitatavalt maheliha. Liha ei ole põhifookuses, aga meile meeldib lambaliha, sest see on rasvane ja rohtu söönud.

Ja millised on head rasvad?
Või, vahukoor – pane lihale ja köögiviljadele võid, vala vahukoort oma tee või kohvi sisse. Kookosõli on samuti väga tervislik, igaüks peaks seda vähemalt 2 sl päevas sööma. Avokaado, pähklid, mandlid, kreeka pähklid, pekaani pähklid, makadaamiapähklid, need on kõik nagu head rasvatilgad. Kõik puu otsas kasvavad pähklid sobivad, aga mitte maapähklid ega india pähklid, sest need on kaunviljad, mitte pähklid.

Ja kuidas on lood köögiviljadega?
Kõikides köögiviljades on süsivesikuid ja me soovitame süüa selliseid köögivilju, milles on vähem süsivesikuid ja rohkem toitaineid: rohelisi lehtköögivilju nagu näiteks lehtkapsas, mis on üks kõige toitainerikkamaid köögivilju, aga ka lillkapsas, brokoli jne.

Aga soovitus süüa päevas 5 portsjonit puu- ja köögivilju?
See ei ole teadusel põhinev soovitus.

Kas on võimalik olla LCHF-taimetoitlane?
Jah, kui süüa sellest rasvarikast versiooni: palju pähkleid, avokaadosid, piimatooteid ja häid õlisid, nagu näiteks oliivõli. Aga palun, ärge sööge taimeõlisid (seemnetest), need on äärmiselt mürgised. Taimetoitlaste ja veganite puhul tekib probleem siis, kui nad muutuvad insuliiniresistentseks, nende süsivesikurikas vegan- või taimetoit võib põhjustada kaalutõusu ja aja jooksul insuliiniresistentsust süvendada.

Kas on võimalik olla vegan LCHF-toidul?
Jah, ma tean üht vegan sportlast, endine profirattur, kes sööb 80% ulatuses rasva – palju kookosõli ja avokaadosid. See on ekstreemdieet, mis tema puhul toimib. Ilmselgelt tema seedefloora talub sellist toitu. Ma tean ka üht inimest, kes sööb ainult toorest liha. Me ei tea, kuidas nende maobakterid elavad ja kuidas need bakterid võivad kompenseerida seda, mida me võiks “vaegusteks” nimetada.

Osad inimesed ei võta LCHF-i abil kaalus alla, isegi kui nad järgivad väga täpselt antud juhtnööre. Miks?
Ülekaalulisuse kontrollimise võti seisneb selles, et tuleb mõista inimaju isukeskuse rolli, mis kontrollib energia saamist ja kulutamist. Miljonite aastate vältel toimis isukeskus perfektselt, hoides täpses tasakaalus seda, kui palju me sõime ja kui palju energiat me iga päev kulutasime. Need kontrollimehhanismid on niivõrd peened ja peavad olema igapäevaselt lausa mõnekalorilise täpsusega. Kui see nii ei oleks, siis ei oleks ühelgi inimesel pikema aja vältel stabiilset kehakaalu.

Isukeskus töötab nii, et kui sa ühel päeval vähem trenni teed, siis ei lähe sa sellest veel järgmisel päeval paksuks. Sa lihtsalt sööd vähem ja säilitad sama kehakaalu. Vastupidiselt, kui sa rohkem trenni teed, ei võta sa mitte kaalus alla, vaid sa lihtsalt sööd rohkem. Kahjuks ei tööta isukeskus teistpidi: kui sa sööd liiga palju kaloreid (sest tugevalt sõltuvusttekitavad suhkrurikkad toidud on meie isukeskuse kaaperdanud), siis ei sunni isukeskus sind trenni minema ja neid lisakaloreid ära kulutama.

Milles siis ikkagi peitub Bantingu peamine maagia?
Põhjus, miks Banting nii paljude inimeste puhul niivõrd efektiivselt toimib, on selles, et see vaigistab isukeskuse niiviisi, et kaloritarbimine väheneb ilma näljata ja kaalukaotus toimub ilma pingutuseta. Enamus inimestel väheneb igapäevane kalorihulk 10-50%, ilma näljatundeta. Mõnede inimeste jaoks, eriti naistel, kes on aastate jooksul palju erinevaid dieete katsetanud, seda ei juhtu. Nende isukeskuse funktsioon on aastatepikkuse kaloripiirangu ja näljaga kahjustada saanud ja selle asemel, et kaloritarbimine neil LCHF-iga väheneks, söövad nad hoopis üle ja võtavad kaalus juurde.

Mõnede inimeste puhul tundub, et suurem rasvatarbimine mitte ei tekita suuremat küllastustunnet, vaid hoopis suurendab nende näljatunnet veelgi, nii et nad söövad rohkem ja võtavad kaalus juurde. Nende puhul võib olla lahenduseks suurendada valgutarbimist ja vähendada rasva osakaalu. Mõned usuvad, et selliste inimeste jaoks on piimatooted eriti paksukstegevad. Niisamuti on oluline järk-järgult harvemini sööma hakata, et lõpuks sööksid maksimaalselt ühe suurema toidukorra päevas, millele lisaks on vaid mõned tunduvalt väiksemad snäki-tüüpi toidukorrad.

Kui palju kaalu on ohutu kiirelt alla võtta?
Enamus, kes Bantingut proovivad, reageerivad sellele toitumisviisile väga positiivselt ja kaotavad mõnikord lausa uskumatus koguses kaalu. Suurim kaalukaotus, millest minule on teatatud, oli 150 kg! Billy Tosh Kaplinnast tegi teise rekordi, võttes kõigest 28 nädalaga alla 83 kg – mitte keegi ei ole talle ligilähedalegi jõudnud. Need inimesed saavutavad sellised tulemused, kui suurendavad oma rasva osakaalu, vähendavad suhkrutarbimise nullini ja piiravad süsivesikuid vähem kui 25 grammini päevas. Selleks peavad nad loobuma peaaegu kõigist töödeldud toitudest ja hakkama ise süüa valmistama.

Inimesed, kelle mittetoimivat isukeskust süsivesikute piiramine ei korrigeerinud, peavad võib-olla alguses mitte nii palju rasva sööma ja keskenduma esialgu pigem valgukoguse suurendamisele ja harvemini söömisele, harrastades mingil määral vahelduvpaastu.

Sa oled siis vahelduvpaastumise fänn?
Jah! Süsivesikute söömise kahjustavad mõjud seisnevad selles, et need põhjustavad insuliinitootmist, mis toimub insuliinresistentsetel inimestel ülemäärasel kujul. Mis veelgi halvem, me teame juba, et iga kord, kui sa eritad liiga palju insuliini, muutub su keha natuke veel rohkem insuliiniresistentseks. Vahelduvpaast teeb aga vastupidist – vähendades insuliini eritamise sagedust, vähendab paastumine ühtlasi võimalust, et halvendad oma insuliiniresistentsust veelgi, mis viiks 2. tüüpi diabeedini.

Aga alkohol?
See on mürk ja aeglustab LCHF-i kaalulangust märkimisväärselt. Me ütleme tavaliselt nii: võta kõigepealt oma ülekaal maha ja siis tee alkoholiga uuesti tutvust väikeses koguses, kui sa tõesti pead seda tegema. LCHF on õrnõhuke joon. Kui sa ei leia üles õiget poolt rasva, valgu ja süsivesikute vahekorrast, siis võib vaid üks õun, üks õlu või kaks klaasi veini lükata sind valele poolele ja sa ei saa nautida neid kasusid, mida sa tegelikult võiksid süsivesikute piiramisest nautida.

Ei mingeid patustamisi siis?
Tükike tumedat šokolaadi ei tee midagi, aga paljud inimesed ei suuda süüa vaid üht väikest tükki – nii nagu suitsetajad ei saa teha vaid üht suitsu. Peamine on oma toidust suhkur välja visata. Inimesed ei saa aru, kui sõltuvusttekitav on suhkur või mis see tegelikult üldse on – mitte ainult sukroos, see valge pulber. Kui inimesed suudavad viia oma süsivesikutarbimise 25 grammile päevas paariks kuuks, ilma igasuguse lisatud suhkruta, siis nende aju ei otsi enam suhkrut. Just see teebki selle toitumise niivõrd edukaks.

Ja millised on parimad snäkid?
Pähklid, juust, vinnutatud liha, kookos – mulle omale meeldivad kõige rohkem kookose chipsid – ja koorene jogurt.

Kas patupäevad on Bantingu puhul siis tõesti nii halvad?
Jällegi sõltub kõik sellest, kui sügava insuliiniresistentsusega keegi on ja kui suure suhkru- ja süsivesikusõltuvusega on tegemist. Mida hullem on sinu insuliiniresistentsus, seda suuremat kahju teeb iga patupäev sinu pikaajalisele tervisele (sest iga selline päev suurendab sinu insuliiniresistentsust). Kui sul on suhkrusõltuvus, siis patupäev hoolitseb selle eest, et see sõltuvus jätkuks. Siin on analoogia suitsetamise või joomisega. Ükski sõltlane ei saa pikas plaanis suitsetada või juua “mõõdukalt” või ainult patupäeval.

Kas on veel müüte LCHF-i kohta, mis tuleks ümber lükata?

Üks müüt on, et see on tingimata kallis toit. Meie “Eat Better South Africa” kampaania näitab, et on võimalik süüa LCHF-i sellisel viisil, mis on sama odav kui odavad süsivesikurikkad ja töödeldud toidud, mis on kahjuks praegu paljude vaesemate lõuna-aafriklaste ainsaks valikuks.

reede, 15. aprill 2016

Vererõhk ja LCHF



Enne LCHF-i, kui ma olin 33 kg raskem, oli minu peamiseks terviseprobleemiks kõrge vererõhk. See ei andnud küll kuidagi tunda minu enesetundes, aga kui ma vahel arsti juures juhtusin käima ja seda mõõta lasin, tegi tulemus loomulikult murelikuks nii arsti kui ka mind ennast. Kui kaua ma niimoodi vastu pean?

Sirvisin hiljuti oma terviseandmeid digilugu.ee lehelt ja kuigi ma ei ole kunagi eriliselt agar arstide vahet jooksja olnud, leidsin sealt siiski üht-teist põnevat. Näiteks pool aastat enne LCHF-iga alustamist olin käinud oma autojuhiloa tervisetõendit uuendamas ja tookord oli mul selline vererõhunäit välja mõõdetud: 153/112, mõned kuud hiljem sama lugu.


Üpriski murettekitav, eks ole - noor kolmekümnendates eluaastates inimene ja sellised numbrid.

Infoks neile, kes ei ole vererõhuteemaga kursis: ideaalne terve inimese vererõhk on ca 120/80.

Aga õnneks lahendas LCHF minu jaoks muuhulgas ka selle tõsise terviseriski. Juba mitu viimast aastat LCHF-elu elades on minu tavapärased õhtul mõõdetud vererõhunäidud umbes sellised: 117/78 ja pulss 66.



Ostsin omale paari aasta eest koju korraliku ja adekvaatse Omron M6 vererõhumõõtja, mida ka dr Andreas Eenfeldt ehk Dietdoctor soovitab.

Miks siis on nii, et LCHF vererõhu korda teeb? Kas küsimus on ainult langenud kehakaalus või on siin taga veel mingid mehhanismid?

SIIN on ühe teadusuuringu kokkuvõte: kaks testgruppi pandi dieedile. Üks grupp sõi LCHF-i järgi (range ketogeenne toitumine ehk kuni 20 g süsivesikuid päevas), teine grupp sai kaalu alandavaid ravimeid Orlistat. Mõlemad grupid kaotasid kaalu üsna ühepalju, aga LCHF-grupi vererõhu langus oli märkimisväärselt suurem.

LCHF-i abil normaliseerub vererõhk peamiselt seetõttu, et kui inimene enne LCHF-i sõi tavapärast suure süsivesikusisaldusega toitu, siis see suur süsivesikute söömine põhjustas vee kinnihoidmist kehas (1g glükogeeni seob 4 g vett) ja jällegi süsivesikuvaene toitumine viib kõigepealt alla insuliini ja see omakorda põhjustab selle, et neerud lasevad üleliigse vee kehast välja ja vererõhk normaliseerub ilma diureetikumide abita.  

Dietdoctori lehelt võib vererõhu ja LCHF-i kohta inglise keeles pikemalt lugeda.

Tõlgin sellest pikast jutust siia ka lõigu soola kohta. Paljud inimesed arvavad nimelt endiselt, et kui sul on kõrge vererõhk, siis pead sa soola kartma ja seda iga hinna eest vältima ning maitsetut magedat toitu sööma. Siin on Rootsi arsti Dr Andreas Eenfeldti arvamus:

"Kui süüa vähem soola, siis see võib tõesti veidike vererõhku alandada. Uuringutes on siiski selle pikaajaline toime minimaalne, keskeltläbi vaid üks (1) mmHg madalam vererõhk. 

Tänasel päeval puuduvad tõendid selle kohta, et väiksema soolasisaldusega toit vähendaks riski haigestuda või surra. Seda näitab suur selle ala teadustööde läbivaatus. Seega on vägagi kaheldav, et sa saad tervemaks, kui vähem soola sööd. Keegi ei tea seda.

Me saame palju soola kiirtoidust, valmistoidust, leivast ja karastusjookidest - need on asjad, mida LCHF-toitumisel vältima peab. See vähendab automaatselt soolatarbimist. Pealegi on süsivesikuvaesel toitumisel ka hormonaalseid toimeid, mille tulemusel keha väljutab kiiremini võimaliku liigse soola - mis ühtlasi selgitab osaliselt selle toitumise vererõhku alandavat mõju.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu paanika soola ümber on ülepaisutatud. Vähemalt juhul, kui sööd LCHF-i järgi, võid omale südamerahuga lubada mõõdukalt soolast toitu."






kolmapäev, 13. aprill 2016

Dr Eric Westmani soovitused

Dr Eric Westman on Duke'i ülikooli meditsiiniprofessor, kes on viimased 30 aastat uurinud muuhulgas LCHF toitumist ning seda ka praktikas rakendanud. Ta peab ka kliinikut, kus ta antud toitumisviisi abil oma patsiente edukalt ravib - ülekaalulisi, diabeetikuid jt metaboolse sündroomiga patsiente. Siit võib tema kohta pikemalt lugeda: https://medicine.duke.edu/faculty/eric-charles-westman-md 

Tõepoolest, tegemist ei ole mingi posijaga ning ei ole tarvis arvata, et "inimene peab ikka kõiki toitaineid tasakaalustatult sööma ja millestki ei tohiks loobuda, sest muidu tekitakse enda tervisele pöördumatut kahju, kui pudru-, saia- ja suhkruvitamiin söömata jääb" :)



1. Süsivesikud teevad sind näljaseks. 

2. Puuviljad teevad sind paksuks. 

3. Puuviljad on looduse kommid. 


4. Inimese vereringes on ainult 1 tl suhkrut. 


5. Miski ei maitse nii hästi kui sale olemine. 


6. Söö rasva selleks, et rasva põletada. 


7. Ära karda rasva. 


8. Tundub mõistlik süüa rasva, kui su keha on rasvakütusel töötav masin. 


9. On kaks võimalust saavutada täiskõhutunnet: venitada oma magu välja või süüa rasvast.

 
10. Maisi söödetakse loomadele selleks, et tekitada neile rasvamaksa (foie gras) ning et neid pekiseks nuumata. 


11. See ei ole SINU süü, see on süsivesikute süü. 


12. Sa ei pea sööma oma taldrikut tühjaks. 


13. Söö siis, kui oled näljane ja joo siis, kui sul on janu.






laupäev, 9. aprill 2016

Minu raamat on ilmunud!

Eile hakkasin oma tuttavatelt ja LCHFi Facebooki grupist saama infot, et paljudele on minu raamat juba postkasti jõudnud, kes Raamat24 kaudu soodushinnaga tellisid (tellimislink). See tundus esialgu küll uskumatu, et kuidas nii vara, sest ametlikult pidi raamat ilmuma alles nädala pärast ehk 15. aprillil.

Aga väga tore loomulikult! Naljakas oli muidugi see, et paljudel lugejatel oli raamat minust varem olemas -  mina istusin ilmumisuudisest teada saades veel autoteeninduses, ootasin rehvivahetust ja elasin telefoni kaudu teiste raamatumuljetele kaasa :) Nii kui ma oma auto lõpuks kätte sain, kimasin poodi - sest isegi Ajakirjade Kirjastusse ei ole veel raamat jõudnud, seega ma saan oma autorieksemplarid järgmisel nädalal. Nii kaua ma muidugi oodata ei suutnud, kihutasin Rahva Raamatusse ja ostsin endale ka oma raamatu :)





Lugesin selle siis veel sajaseitsmekümnendat korda läbi ja õnneks jäin rahule :) sest enam ma ju midagi muuta ei saaks. Loodan, et ka lugejad jäävad rahule :)

Väga tore oli lugeda Ülle blogist minu raamatu kohta:






neljapäev, 7. aprill 2016

Coppa della Maga jäätised - reklaam

Sain Lemontree OÜ'lt reklaamiks 4 topsi Coppa della Maga jäätist, et infot nende jäätiste kohta ka oma lugejatega jagada.


Sain järgmised jäätisetopsid:
  • pistaatisa
  • amaretto
  • maasika
  • karamelli

Mulle meeldivad need jäätised eelkõige seetõttu, et need on valmistatud naturaalsetest koostisosadest: täispiim, rõõsk koor, või, stevia, erütritool - sellised koostisosad, mida ma ka oma köögis süüa tehes kasutan. Need jäätised ei sisalda transrasvu, sojat, kunstlikke värvaineid ega suhkrut.

Süsivesikusisaldustega on nende jäätiste puhul aga väike segadus - pakendi peale kleebitud sildil on kirjas üks number, topsile kleepsu alla on trükitud teine number ja tegelikkuses kehtib hoopis kolmas. Igatahes viimased andmed tootjalt ütlevad järgmised süsivesikusisaldused 100 g kohta:
  • pistaatsiajäätises 10 g 
  • maasikajäätises 12 g 
  • karamellijäätises 14 g 
  • amarettojäätises 11,9 g


Maitse poolest on juba minu pikaajaline lemmik Coppa della Maga pistaatsiajäätis. Juba LCHF-i eelsel ajal oli minu lemmik jäätisesort pistaatisajäätis ja olen hea pistaatsiajäätise Eestist otsimisega "vanal suhkruajal" üsna palju vaeva näinud. Seda ma poleks osanud oodatagi, et suhkruvaba pistaatsiapähklijäätis niivõrd hea ja loomuliku maitsega võib olla! 

Coppa della Maga pistaatsiajäätis sisaldab ohtralt pistaatsiapähkleid, jäätise roheline värvgi pärineb ainult pistaatisapähklitest ning see on tõeliselt mõnusa koorese maitsega. Kui juba midagi magusat omale lugeda, siis on Coppa della Maga pistaatsiajäätis minu esimene valik. Isegi suurele suhkrupommile Ben & Jerry's jäätisele ei jää see jäätis oma maitse poolest alla. Küll aga on tegemist tunduvalt tervislikuma ja süsivesikuvaesema alternatiiviga :)

Ka amarettojäätis oli väga meeldiva maitsega - kahjuks seda veel Eesti poodides müügil ei ole. Kui see Eestisse müügile saabub, siis ostaksin kindlasti. Selles olid mõnusad mandlitükid ja koorese jäätisetekstuuri sees olid justkui väikesed magusad suussulavad amarettotilgakesed.  

Maasikajäätis oli samuti mõnusa "päris maasika" maitsega, hea koorene ja loomuliku magusa maitsega, mingit magustaja kõrvalmaitset ei olnud. Selle maasikajäätise teeb eriliseks see, et seal ei ole kasutatud kunstlikku maasikaaroomi, vaid see sisaldab naturaalseid maasikaid külmkuivatatud kujul. Seega julgen kõikidele maasikasõpradele soovitada seda mõnusa päris maasika maitsega Coppa della Maga maasikajäätist.

Karamellijäätisega on mul olnud kogemusi nii ja naa. Ükskord leidsin Coppa della Maga karamellijäätise Hiiumaalt ühest Konsumist ja see oli väga mõnusa karamellkommi maitsega koorejäätis. Teinekord sattus aga selline, millel oli kergelt mõru järelmaitse, justkui oleks magustajat liiga palju saanud. Maaletooja ütles, et karamellijäätis on üks nende kõige populaarsemaid sorte ja tootja otsustas selle karamellimaitset veelgi intensiivistada - see aga ei pruugi kõigile meeldida.


Kus müüakse?
  • Konsum
  • Maksimarket
  • Stockmann
  • Solaris
  • Tallinna Kaubamaja
  • Viimsi Delice

Soomes elavatele Coppa della Maga sõpradele tuletame meelde, et jäätised saadaval Espoo Iso Omena K-citymarketis, Salo K-citymarketis, Pirkkala K-citymarketis ja Turku Kupittaa K-citymarketis.

500 ml topsi hind on üsna krõbe, ca 8-9 eurot, aga vahel harva võib seda endale lubada - väikest maiustamist ilma suhkru ja lisaaineteta :)








esmaspäev, 4. aprill 2016

LCHF. Hea enesetunne rasvarikkast ja süsivesikuvaesest toidust.

Sain just teada, et alljärgneva lingi kaudu on võimalik minu 15. aprillil 2016 ilmuvat raamatut ette tellida, soodushinnaga:

http://www.raamat24.ee/lchf-hea-enesetunne-rasvarikkast-ja-susivesikuvaesest-toidust/?privaatkampaania_hinnaga=7693b




Raamatu tutvustus:

Raamatu autor Kadi Kõiv on LCHF-toitumist harrastanud üle kolme aasta. Tänu sellele toitumisviisile langes ta kehakaal esimese aastaga 33 kilo ja nüüdseks on ta oma uut kergemat kaalu ilma suurema pingutuseta hoidnud kaks aastat.
Tähekombinatsioon LCHF − Low Carb High Fat – tähendab vähe süsivesikuid ja nende arvelt palju häid rasvu. LCHFis süüakse lihtsat päris toitu ehk muna, liha, kala, kana, palju erinevaid köögivilju, ehtsat võid, kookosõli, täisrasvaseid piimatooteid, pähkleid, marju.
LCHF-toitumisest tulenev kasu: kergem kaal ilma suurema pingutuseta ja hea enesetunne. Kõht püsib pikalt täis ning pole enam pidevat magusaisu.

Raamatust leiad:

  • * 65 lihtsat retsepti (hommiku-, lõuna- ja õhtusöökide ning magustoitude valmistamiseks ja leivaküpsetamiseks),
  • * praktilisi nõuandeid,
  • * vastused korduma kippuvatele küsimustele, mis tihti LCHFiga alustades tekivad.