1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

laupäev, 31. mai 2014

LCHF-toitumise abil kõige rohkem kaalu langetanud rootslased

Thess Olofsson -58% algkaalust



Thess alustas LCHF-toitumisega 25. veebruaril 2012 umbes 230 kilosena ja on tänaseks päevaks 58% kergem. Thessil tekkisid öösiti hingamishäired ning olgugi, et vanust vaid 35-ringis, oli oht südamehaiguste tekkeks. Hingamisraskuste tekkides juurdles ta selle üle, kuidas siis ikkagi kaalust alla võtta. Maovähendusoperatsioon või pulbridieet? Siis aga meenus talle, et üks tema sõber oli ju LCHF-toitumist teinud ning väga palju ja väga kiiresti alla võtnud ning end seejuures hästi ka veel tundnud. Thess hakkas asja uurima ning otsustas, et kaotada ei ole midagi, tuleb proovida. Asi ei saanud enam eriti palju hullemaks minna. Ta oli ju pidevalt väsinud, jaksas vaid tööl käia ning siis tuli kohe koju magama. Vabadel päevadel vaatas filme. Sest 230 kilo kaaluda ei ole ju lapsemäng. See oli raske! Nagu öeldud, otsustas ta enne operatsiooni uurimist LCHF-toitumist proovida. Luges läbi Katrin Zytomierska raamatu „On aeg saada peenikeseks“ ning otsustas alustada 25. veebruaril 2012. Eesmärgiks oli lisaks kilode kaotamisele ka igapäevasteks toimetusteks energiat juurde saada. Ning see õnnestuski  - juba kaks nädalat peale LCHF-iga alustamist ärkas ta reipana hommikuti enne äratuskella. Juba paari kuu pärast tuli osta mõned numbrid väiksemad riided. Milline õnn! Esialgu sai suurusest 54 suurus 50, siis 48. Aga alles 46 suuruse juures hakkasid teda igapäevaselt ümbritsevad töökaaslased samuti märkama, et ta on tõesti kaalust alla võtnud.
Kaalu langetamise ajal Thess eriti trenni ei teinud, ta ütleb, et sel perioodil on ikkagi toitumine A ja O: Kaalulangetamise puhul on toitumine everything. Nüüd, kui ta on juba enam-vähem soovkaalus, on ta hakanud ka trenni tegema. Ta ütleb, et trenn on hingele hea ning vereringele jne.  Praegu teeb ta iga päev oma keharaskusega jõutrenni (kätekõverdusi, kükke, planku jms) ning kiirkõnde igapäevaselt. Toitumine on ikka endistviisi LCHF.

Tommy Runesson -89 kg


Tommy leidis LCHF-i täiesti juhuslikult. Ta otsis arvutist parasjagu Bearnaise kastme retsepti, aga leidis hoopis LCHF-juhtfiguuri Sten Sture Skaldemani ja LCHF-i kontsepti. Algul tundus see nii uskumatu, et võib kaalus alla võtta ja süüa kõike head. Aga ta otsustas proovida, teha väikse eksperimendi. Ta ei uskunud küll, et see saaks toimida. Eksperimendi alguses näitas kaal 174 kg. Hoolimata Tommy skeptilisest suhtumisest toimis LCHF tal väga hästi. Peale riisi, kartuli ja pasta menüüst väljajätmist hakkas Tommy kaal esialgu paar kilo nädalas langema. Tema jaoks oli selle toitumisega harjumine üsnagi lihtne. Tommy on alati söönud palju koort, liha ja võid. Probleem oli vaid selles, et varem sõi ta nende juurde ka palju friikartuleid, pastat, riisi ja kartulikrõpse. Tommy ütleb, et ta pole kunagi eriti komme ega jäätist armastanud, aga ta sõi lihtsalt väga palju. Poolteist aastat hiljem saavutas Tommy oma soovkaalu. Selleks ajaks oli ta kaotanud pool oma kehakaalust. Tänaseks on Tommy säilitanud oma soovkaalu juba peaaegu kolm aastat. Ta jätkab LCHF-toitumist ning hoolitseb selle eest, et ta sööks vaid siis, kui kõht on tühi. Esialgu ta veidi kahtles, kas tõesti on pikas plaanis võimalik niimoodi sööma jäädagi, aga peale asja uurimist tegi ta otsuse, et just selline eluviis sobib talle.
Tommy igapäevaseid sööke võib vaadata tema rootsikeelsest blogist www.tommytappar.se või inglisekeelsest www.eatlowcarbhighfat.com
Tommy on rootsi lchf-ringkondades tuntud kui püsivalt range lchf-i harrastaja ning loomulikult on ta tänu sellisele suhtumisele ka üks edukamaid LCHF-lasi. Ta sööb põhiliselt üks kord päevas, õhtuti. Tema taldrikul on siis tavaliselt ohtralt liha, suur kogus maitsevõid ja köögivilju kõrvale. Lisaks sööb ta ka üsna igapäevaselt palju juustu. Trenn: pikad jalutuskäigud.


Lindha Wikström -70 kg



Lindha on 42-aastane abielus kahe lapse ema, kes veel märtsis 2012 kaalus 140 kilo ning on nüüdseks kaotanud 70 kilo. See võttis tal aega 18 kuud ning ta püsib nüüd oma uues kaalus ilma probleemideta, tunneb end hästi ja kõht on täis. Ta leidis LCHF-toitumise tänu töökaaslastele, kes samuti seda toitumisviisi harrastavad. Üsna pea hakkas ka Lindha abikaasa LCHF-i järgi toituma ning praeguseks on temagi 40 kilo kergem. 
Lisaks LCHF-toitumisele hoiab Lindha end vormis ka trenni tegemisega. Esialgu käis ta igapäevaselt kõndimas, aga kui ta oli juba 30 kilo kaotanud, tundis ta, et tahab midagi rohkemat. Ta lasi personaaltreeneril omale jõusaalikava koostada ning õppis ka pikka maad jooksma.
Ta ütleb, et terve tema kaalulangetuse ja trennitegemise aja jooksul on LCHF-toitumine tal suurepäraselt toiminud. Kõik tema tervisenäitajad on väga head. Ta tunneb, et tal on nüüd hoopis teine elukvaliteet ning ta on muutunud palju julgemaks. Loomulikult on lihtsam leida ka ilusaid riideid ja kingi. Ning LCHF-toitumise raames saab ju süüa niivõrd häid toite!
Lindha blogis on palju enne ja pärast pilte:  http://halvalindha.blogg.se/




neljapäev, 29. mai 2014

Kleidikandmise päev :)

Ma olen tegelikult mugavuse pärast pigem pükstekandja, aga kleidid on mulle alati väga meeldinud.


Siiski, kui ma veel poolteist aastat tagasi nägin välja selline, nagu järgmisel pildil, võisin ma ilusate kleitide kandmisest vaid und näha:


Aga sel kevadel kannan tänu LCHF-ile kleite kohe eriti suure mõnuga ning panen tähele, et enam ei tõuse mu käsi poes üldse musta värvi riiete järele :)










Tooršokolaadi-mandlivõi cupsid


Vaja läheb:

silikoonist muffinivorme
ühe kandiku jagu ruumi sügavkülmas
tooršokolaadi (või tavalist tumedat šokolaadi)
mandlivõid (või muud pähklivõid)

Tooršokolaad:
Sulata vesivannil 200 g toor-kakaovõid, lisa hulka 6-7 spl toorkakaod, 2-3 tl Bakery+ magustajat, 1-2 spl kookosrasva, näpuotsatäis Bourbon vanillipulbrit. Sega hoolikalt. NB! Tooršokolaad on tunduvalt vedelama konsistentsiga kui tavaline tume šokolaad sulatatuna.

Tõsta vedelat šokolaadi lusikaga silikoonist muffinivormi põhja, aseta mõneks minutiks sügavkülma. Enne kui šokolaad päris kõvaks hangub, aga kui ta enam päris vedel ei ole, lükka lusikaga silikoonvormide külgedele samuti šokolaadi (juhul kui soovid, et cupsid väliselt üleni šokolaadiga kaetud oleksid). Seda vahepealset hetke on muidugi üpriski raske tabada. Põhimõtteliselt tuleb istuda sügavkülma ees ja kogu aeg jälgida - ilmselt on tavalise šokolaadiga see etapp lihtsam! Või siis on võimalik jätta cupsid nö. külgedelt triibulised, nagu sellel netist võetud pildil näha:


Kui cupside põhjad-küljed on täiesti kõvaks hangunud, tõsta igaühe sisse 1-2 tl mandlivõid. Pane cupsid uuesti sügavkülma, kuni ka mandlivõi veidi kõvemaks läheb.

Seejärel tõsta peale viimane kiht vedelat šokolaadi ja uuesti külma. Täiesti tahkunud cupsidelt saad silikoonvormid kergesti eemaldada, kui vormid pahempidi keerad, nagu kampsuni seljast võtmine ;) 



Isetehtud mandlivõi
Kellel on kodus olemas köögikombain, neil on väga lihtne ka mandlivõid ise valmistada. Mina täna proovisin ja tõesti - täitsa nagu päris jäi. 

Kõigepealt pane mandlid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 200-kraadisesse ahju röstima, umbes 10 minutit, aga jälgi kogu aeg, kuna ühel hetkel on need ok ja juba järgmisel kõrbenud ja rikutud. 
Jahuta ja seejärel pane mandlid koos näpuotsatäie himaalaja peensoolaga köögikombaini. Seejärel pane kombain madalama kiirusega käima ja lase umbes 10 minutit töötada, kuni mandlitest saab puru ja mandlipurust tekib mandlivõi. Vahepeal tuleb spaatliga köögikombaini seina äärest seda puru alla ka lükata. Kõige lõpuks võib lisada lusikatäie MCT-õli või kookosrasva.



kolmapäev, 28. mai 2014

Rabarberi-kaneelimuffinid

Retsept ja pilt pärinevad Mariannilt: http://mariannslchf.se/rabarber-och-kanelmuffins/



ca 12-16 tk, sõltuvalt vormide suurusest

50 g sulatatud võid
5 muna
1,5 spl Bakery+ magustajat
1 dl vahukoort
1 dl Aman Prana kookosjahu
1 dl mandlijahu
1,5 spl fiberhuski
2 tl küpsetuspulbrit

200-250 g rabarberit
25 g võid
2 tl Ceylon kaneeli
1 spl Bakery+

Valmistamine:

Koori ja tükelda rabarber. Vali ise, kas soovid õhukesi või paksemaid tükke või miks mitte hoopis mõlemaid?

Prae rabarberit võis, aga kindlasti ära lase kõrbema. Puista peale Bakery+ magustajat ning kaneeli ja sega hoolikalt, lase jahtuda.

Vahusta munad ja magustaja kohevaks vahuks. Sega taigna hulka vahukoor ning sulatatud või, sega hoolikalt. Sega kuivained omavahel ning sega need taignasse. Kõige lõpuks sega taigna hulka võis praetud ja Bakery+ga ning kaneeliga maitsestatud rabarber.

Tõsta lusikaga muffinivormidesse ning küpseta 175 kraadises ahjus umbes 15-20 minutit.



NB! Silikoonvormid pikendavad küpsetamise aega: sel juhul tuleks küpsetada umbes 30 minutit.




pühapäev, 25. mai 2014

Taco-hakklihakaste, guacamole kaste ja Grok juustukrõpsud


Taco-hakklihakaste
Prae 800 g rasvast hakkliha (mul oli rakvere kodune), maitsesta 2 paki Rimi Ica I love Eco ökoloogilise tacomaitseainega, sega peale praadimist hulka veidi 30% hapukoort.

Serveeri jääsalati lehelt koos Rimi Ica I love Eco ökoloogilise Chunky Salsa kastme ja riivjuustuga

Guacamole kaste
Pane köögikombaini 2 kooritud-puhastatud pehmet avokaadot, 1 väiksest laimist pressitud mahl, 4 väikest kirsstomatit, 4-5 küüslauguküünt, 1 tl Sambal Oelek tšillipastat, maitse järgi soola, umbes 0,5 dl 30% hapukoort - lase köögikombainis ühtlaseks pastaks.



Siia juurde sobivad väga hästi parmesani juustusnäkid. Kes viitsib, see teeb ise - riivitud parmesani hunnikukesed küpsetuspaberi peale, kuuma ahju ja hoolikalt jälgida, et õigel ajal ahjust välja saaks. 

LCHF kaneelisaiad


Jagan Bakery+ loodusliku magustaja looja ja mitmete kuulsate rootsi LCHF-küpsetuskokaraamatute autori Mariann Anderssoni kaneelisaiade retsepti. Algretsept siit: http://mariannslchf.se/kanelbullar-lchf/

8-10 kaneelisaia jaoks läheb vaja:

4 muna ja 1 munakollane
2 spl magustajat Bakery+
50 grammi sulatatud võid
1 dl vahukoort
1 tl kardemoni
1,5 dl Amanprana kookosjahu
3 spl fiberhuski
2 tl küpsetuspulbrit

TÄIDISEKS:
50 g sulatatud võid ja kaneeli
1 lahtiklopitud munavalge
purustatud sarapuupähkleid

Valmistamine:

Vahusta munad ja magustaja kohevaks, vahusta umbes 5 minutit.
Vala sinna hulka vahukoor ja või, sega hoolikalt.
Sega kõik kuivained omavahel ning sega seejärel taigna hulka.
Lase taignal vähemalt 5 minutit paisuda.
Pane seejärel taigen kahe toiduõliga määritud küpsetuspaberi vahele ja rulli, seejärel võta ülemine paber ära.
Vala taigna peale või ja raputa peale ka ohtralt kaneeli.
Rulli seejärel kokku nagu rullbiskviit.
Lõika tükid ja pane muffinivormidesse.
Pintselda munavalgega ja raputa peale sarapuupähki tükke.
Küpseta 175 kraadi juures umbes 15 minutit.

Pilt Marianni kaneelisaiadest

Mariann annab ka soovituse lasta kaneelisaiadel ja üldse kõigil LCHF-küpsetistel mõned tunnid kuni üks ööpäev seista enne söömist, kuna need maitsevad siis kõige paremini, kui on veidi seisnud.

Kogu partii sisaldab Amanprana kookosjahuga küpsetades vaid umbes 15 g süsivesikuid.




laupäev, 24. mai 2014

Kitsejuustu maitsevõi

Ülimaitsev lisand grilli juurde. Sobib tegelikult igale poole - kalale, kanale, lihale, munale, köögiviljadele :)

150 g soolast võid (mul oli saaremaa soolakristallidega või)
150 g pehmet-kreemjat kitsejuustu
veidi ürte (mul oli Santa Maria vahemere ürdisegu)

Lase võil toatemperatuuril pehmeks sulada, samamoodi kitsejuustul. Sega need omavahel ühtlaseks massiks, maitsesta ürtidega.


reede, 23. mai 2014

Scones


6 tk

2,5 dl pofiberit
2 tl küpsetuspulbrit
1 ml kardemoni
1/2 spl fiberhuski
maitse järgi soola

4 muna
1 dl vahukoort
1/2 dl hapukoort

Pane ahi 200 kraadi peale sooja.
Klopi lahti munad, vahukoor ja hapukoor.
Sega omavahel kõik kuivained eraldi nõus.
Sega kuivained muna-kooreseguga ning lase 15 minutit paisuda.
Tõsta küpsetuspaberile umbes 6 ümmargust kuhjakest.
Küpseta ahju keskosas kuni kuklikesed on kuldsed.

Maitsev hommikusöök mereandidega


oliivõli
1 punane ja 1 roheline tšillipiprakaun
2-3 küüslauguküünt

Lasin küüslaugu ja tšillipipra köögikombainis hästi peenikeseks, ajasin pannil õli kuumaks ning lisasin sinna tšilli ja küüslaugu. Kui need olid parajaks küpsenud, lisasin mereannikokteili (see oli sulanud ja nendest väljasulanud vee kurnasin enne ära). Praadisin mõned minutid, maitsestasin roosa himaalaja soola ning värskelt jahvatatud musta pipraga.

Kõrvale sõin mõned peekonisse keeratud sparglid, paar keedumuna karrimajoneesiga ning jõin ühe rasvakohvi. 

Selle mereannikokteili puhul üllatas mind aga see, et 100 g sisaldab 3,3 g süsivesikuid. Ei midagi hullu, aga arvasin millegipärast, et mereandides on samamoodi 0 g süsivesikuid, nagu muidu lihas ja kalas. 

neljapäev, 22. mai 2014

Budapesti rullbiskviit

Retsept pärineb kuulsalt LCHF-küpsetusgurult Mariannilt: http://mariannslchf.se/lchf-budapestrulle/


6 portsjonit

Põhi:
6 munavalget
2 spl Bakery+ magustajat
0,5 dl Amanprana kookosjahu
1 dl Meira sarapuupähklijahu
1 dl purustatud sarapuupähkleid

Täidis:
2,5 dl vahukoort vahustada
2-3 dl vaarikaid või mustikaid

Kaunistamiseks:

Valmistamine:
Pane ahi 175 kraadile sooja.
Vahusta munavalged ja Bakery+ tugevaks beseetaignaks.
Sega ettevaatlikult taigna hulka kookosjahu, hakitud pähklid ja sarapuupähklijahu.
Vala taigen küpsetuspaberile ja aja laiali, koogipõhja suurus võiks olla umbes 25 x 20 cm.
Küpseta ahju keskosas umbes 15 minutit.
Kummuta põhi uuele küpsetuspaberile, eemalda paber, millel kook küpses ja lase jahtuda.
Vahusta koor, sega värskete või poolsulanud marjadega ning määri koogile.
Rulli kokku nagu rullbiskviit, ettevaatlikult.
Kaunista vesivannil sulatatud tumeda šokolaadiga. Kui soovid, et šokolaaditriibud liiga kõvad ei jääks, lisa šokolaadile sulamise ajal 0,5 tl kookosrasva.


Kommentaar: selleks, et kooki oleks lihtsam rullida, võib paberi küljes oleva koogi panna peale ahjust võtmist niiskele köögirätikule ning siis kõik koos kokku rullida (koos rätikuga) ning seejärel lasta koogil rullituna jahtuda. Niiviisi on kooki täidise jaoks lihtsam lahti ja uuesti kokku rullida, ilma et kook liiga palju puruneks.

kolmapäev, 21. mai 2014

LCHF - Eesti Päevalehes

Laupäevases Eesti Päevalehe nädalalõpulisas LP oli veidi juttu LCHF toitumisest. Tore on muidugi see, et LCHF hakkab vaikselt ja tasapisi jõudma ka Eesti meediamaastikule ja üldsuseni. On ju ainult positiivne, kui järjest enam inimesi enda jaoks selle toreda elustiili avastab. Olen ka meelitatud sellest, et artikli juures mainiti ära minu blogi :)


Siiski ei saa ma jätta siinkohal natuke vingumata. Nimelt olid nad küpsetanud LCHF-leiba, retsepti mugandasid väidetavalt minu blogist. Aga kahjuks toimus see mugandamine sellisel viisil, mis jättis mulje, et artikli kirjutaja või retsepti mugandaja ei ole isegi mitte LCHF põhitõdesid läbi lugenud. Võeti küll kenasti ette süsivesikuvaene LCHF leivaretsept, aga lisati sinna praegu teatud ringkondades niivõrd populaarset tatrajahu. Suisa 2 dl! Teadmiseks, et 100 g tatrajahu sisaldab umbes 70 g süsivesikuid ning LCHF-iga on tatrajahul sama palju pistmist kui nisujahul või suhkrul. Kahju küll, kui nüüd osad inimesed Päevalehe andmeil arvavad, et tatrajahuga küpsetamine on täiesti LCHF ning peavad seejärel pettuma, et LCHF neil ei toimi.

Lisaks anti artiklis ka valeinfot kookosjahu kohta. Väideti, et kookoshelvestest saab kookosjahu ise kohviveski või köögikombaini abil jahvatada. See on suur vale. Kookoshelbeid saab nimetatud atribuutika abil tõesti jahvatada, aga kookosjahu sellest kahjuks välja ei tule - olen järele proovinud. Tekib hoopis midagi kookoskreemi/pähklikreemi taolist ning sellise massiga saab võib-olla küll omletti teha ning seda on ka niisama hea süüa, aga midagi korralikumat sellisest kreemist jahu asemel kindlasti küpsetada ei ole võimalik.  Korralik kookosjahu jahvatatakse sellest kookospähkli osast, millest on kookosrasv juba välja pressitud, nimelt kookoskiust. See on täiesti kuiv ja hästi paisuv kookoselõhnaline peenjahu. Kookoshelbed on aga teatavasti lihtsalt riivitud kookospähkli viljaliha, kus kõik rasv veel sees on. Mõistagi ei saa nendest kahest erinevast asjast samasugust jahu.


pühapäev, 18. mai 2014

Eksperdid soovitavad: Söö rohkem ja põleta rasva

Tõlgin kokkuvõtlikult artikli Rootsi Expressenist:
http://www.expressen.se/halsa/experterna-tipsar-at-mer-och-brann-ditt-fett/

Martina Johansson lõpetas suhkru söömise ning hakkas hoopis rasva sööma. Nüüd tunneb ta end suurepäraselt. Foto: Karin Grip

Sul on kõht täis, tuju hea ja pakatad energiast – ning ometi kaovad su soovimatud sangakesed. Kuidas küll? Tee trenni ja söö julgelt rasva.

Niimoodi annad kehale märku, et rasva on sisse tulnud, nii et rasva võib põletada, ütleb Martina Johansson, raamatu „Rasvaga õnnistatud“ autor.



29-aastane Martina Johansson Göteborgist, endine biotehnika uurija, kasutas varem oma energiataseme tõstmiseks suhkrut, see aga andis hoopis vastupidise tulemuse. Kui ta suhkru oma menüüst välja jättis, tuli ka jõud tagasi.

Peale LCHF-i avastamist hakkas Martina Johansson ka trenni tegema, milleks tal siis jaksu ei olnud, kui tema energiaallikaks oli suhkur.

Ära karda rasva
Möödunud aastal ilmus Martina raamat „Rasvaga õnnistatud! Tugev, terve ja ilus rasvarikka toitumisega“.

„Nii füüsiline jõud kui rasvapõletus paranevad märkimisväärselt süsivesikuvaese toitumisega, ning ei ole absoluutselt mingit põhjust rasva karta“.

„Kui teha tühja kõhu peale rasket jõutrenni või intervalltrenni, siis läheb rasvapõletus veel eriti korralikult käima,“ räägib Martina Johansson.

„Lisaks vabaneb veel mitmeid muid olulisi rasva põletavaid hormoone, nagu näiteks kasvuhormoon ja testosteroon. Kui peale treeningut julgelt rasva sööd, annad kehale märku, et rasva on sisse tulnud, nii et keha võib rasva põletama hakata.

Kuldreegel

Olga Rönnberg, personaaltreener ja tervisenõustaja, ütleb, et suurim viga, mille inimesed teevad, on see, et nad söövad liiga vähe, mitte liiga palju. Aga on mõned kuldreeglid, millele tuleks mõelda.

„Söö siis, kui sul on kõht tühi, mitte siis, kui sul on igav. Ning ära karda rasva, aga sellega pole ka liialdada vaja. Rasv on hea.

Martina Johanssoni soovitused
  • Liha
  • Kala
  • Munad
  • Maa peal kasvavad köögiviljad koos lisatud rasvaga, näiteks või, oliivõli või kookosrasv.
  • Süües rasvarikast toitu, saab sinu peamiseks energiaallikaks rasv, mistõttu sa ka põletad rasva ööpäev läbi. Kui aga sööd süsivesikuid, siis tõstad omal pidevalt rasva ladestava hormooni insuliin taset, mida aga rasvarikkal dieedil täielikult välditakse. Seepärast läheb kaalulangetamine palju kiiremini, kui seda ei katkesta pidevad insuliinivood.
  • Ära tarbi igapäevaselt LCHF-küpsetisi ega jahusid, puuvilju ega piimatooteid (hapukoor, vahukoor, jogurt), söö neid vaid pidupäevaks või vahel harva.
  • Nende lihtsate põhimõtete järgimisel võtad kiiresti ja ilma näljata kaalus alla.

Põleta rasva enne hommikusööki
Sa põletad 30-50 % rohkem rasva, kui treenid tühja kõhuga.

Võtta enne trenniminekut klaas vett. Treeni sobivas tempos ja söö peale trenni korralik hommikusöök.

reede, 16. mai 2014

Rabarberikissell


Retsept pärineb Bakery+ magustaja loojalt ja kuulsalt LCHF kokaraamatute autorilt Mariannilt: http://mariannslchf.se/rabarberkram/

4 portsjonit

Vaja läheb:
500 g rabarberit
3,5 dl vett
0,5-1 tl jaanikaunapulbrit või fiberhuski
0,5 tl kardemoni või üks kaneelipulk

Valmistamine:
Tükelda rabarber ja aseta koos 0,5 dl veega potti.
Lisa sinna ka Bakery+ ja valitud maitseaine (nt kaneel või kardemon).
Lase rabarberitükkidel koos maitseainte ja veega kaane all keeda mõned minutid.
Võta tulelt. 
Sega jaanikaunapulber 3 dl veega ja vala see kuuma kisselli sisse. 
Enam pole kuumutada vaja, lase vaid veidi paisuda, sega vahepeal.
Serveeri külma vahustamata koorega.

Ilma vahukooreta võib sellist kausitäit nimetada lausa range LCHF-i repertuaari kuuluvaks, kuna 100 g rabarberit sisaldab vaid 1,9 g süsivesikuid!

kolmapäev, 14. mai 2014

Maailma parimast dieedipidajast stabiilse kaaluga inimeseks


Tuntud Rootsi LCHF-blogija ja mitmete LCHF-raamatute autor Åse kirjutas hiljuti oma blogis ühe hästi huvitava artikli oma kaalu-ajaloost. Mulle nii meeldis see jutt, et palusin temalt luba see eesti keelde tõlkida, et seda oma lugejategagi jagada. Ja õnneks Åse lubas seda lahkesti teiega jagada. 


Tõlgin:

Maailma parimast dieedipidajast stabiilse kaaluga inimeseks

Mul on palju vanu lugejaid, kes minu lugu juba teavad. Aga mul on ka palju uusi lugejaid, kes tegelikult ei tea, kuidas minu blogi 56kilo.se alguse sai, millega ma nüüd juba aastaid tegelenud olen. Mõnikord unustan ma selle ka ise ära, sest nüüd olen ma ju harjunud, et asjad on nii, nagu nad praegu on.

Tänasel päeval olen ma täiesti normaalkaaluline, kindlasti mitte kõige peenikesem, mis ma kunagi olnud olen, kõige saledamana olen ma kaalunud ka 8 kg vähem kui täna, soovkaalus Kaalujälgijana aastal 1999.

Ning see ei olegi oluline, kui peenike ma olen olnud ega isegi mitte see, kui paks ma olen olnud. Minu jaoks kõige olulisem on see, et mu kaal on stabiilne.

Korrastasin hiljuti oma vanu pilte, mis mul olid erinevate väliste kõvaketaste peal laiali, nüüd on need kõik koos ühe peal ja imporditud Adobe Lightroomi, mida ma kasutan oma piltide jaoks, see töötab ka teegina ja ma saan sealt kergesti kuupäevade järgi pilte sorteerida. Kõik mu pildid alates aastast 1999 kuni tänaseni on nüüd seal. Ehk siis teisisõnu kolm rasedust, kolm sünnitust, reisid, sünnipäevad ja palju kaalustõuse ja kaalulangetamisi.

Mind jahmatab, kuidas ma tean täpselt, milline ma mingitel reisidel, aastatel, kevadetel, suvedel, sügistel ja talvedel välja nägin. Alates aastast 1988, kui ma alustasin oma dieedipidaja karjääri.

Ma tean, et ma olin kõige peenikesem aastatel 1999-2000 ja kevadel 2007. Ma tean, et ma olin natuke paks ja ülipaks terve 2008. aasta. Nii enne rasedaks jäämist, raseduse ajal kui ka peale rasedust. Ma tean, kuidas mul sai kõrini, kui mu Alice 2008. aasta talvel sündis. Kuidas ma sain lõpuks aru, et ma pean lõpetama rasvavaese ja süsivesikurikka toitumise. Ma läksin 2009. aastal üle süsivesikuvaesele toitumisele ja alates sellest ajast on mu kaal olnud stabiilne.

Ei ole just eriti tore oma pilte sorteerida ja näha, kui palju mu kaal on üles-alla kõikunud. Mõnikord, kui ma panen endast mingi vana pildi näiteks instagrammi, saab see alati hea tagasiside osaliseks, alati ütleb keegi:

- Sa olid siis sama ilus.
- Ilus siis ja ilus praegu.

Ja ma tean, et inimesed mõtlevad sellega head, aga unustatakse üks tähtis asi. Asi ei ole välimuses! Loomulikult tunnen ma end täna paremini, kui ma saan kanda selliseid riideid, mida tahan, kui ma tunnen end oma kehas mugavalt ja kui ma ei pea end halvasti tundma. Ma olen üsna lühikest kasvu ja iga mu ülekilo on kohe näha. Aga suurim võit on siiski see, et ma olen lõpetanud kaalus üles-alla kõikumise. See on kirjeldamatu tunne, kui ärkad ühel hommikul ja avastad, et oled end lühikese ajaga 10 kilo raskemaks söönud. Paanika. Olla vangina kehas, mis ei saa olla minu oma!

Osta riideid, mille kohta tegelikult arvad, et need on üsna mittemidagiütlevad ja tegelikult lausa koledad, aga et nad hetkel lihtsalt peidavad – see ei ole ju mina.
Olla kogu aeg ja ikka uuesti kaaluslangetamisele keskendunud.

Paljudes minuga tehtud artiklites on keskendutud sellele, kui palju ma süsivesikuvaese toitumisega alla olen võtnud, aga ma ise arvan, et see on täiesti ebahuvitav.

Ma võtsin kaalust alla kiiremini ja rohkem, kui ma sõin vähe kaloreid ja vähe rasva. Ma ei soovi süsivesikuvaese toitumisega kaalulangust rõhutada.

Siin on söögipäev piltides aastast 2007.

Hommikusöök kell 6:58 : Polar extrem lapi leib koos 8% sulatatud juustu, 3% salaami, 17% juustu ja suhkruvaba marmelaadiga.



Vahepala kell 9:18 : Kaalujälgijate šokolaad


Lõunasöök kell 11:50 : Praetud lõhe, 3-4 kartulit, brokoli ja pulbrist tehtud kaste (rasvavaene)


Vahepala kell 12:55 : üks õun


Vahepala 2 kell 14:28 : rasvatust jogurtist ja marjadest tehtud smoothie


Õhtusöök kell 17:30 : Kelda taipärane supp 4% koos täisteranuudlitega


Esiteks tekib küsimus, kus on küll valgud?? Nagu näete, oli põhitähelepanu süsivesikutel. Rasv oli põhimõtteliselt olematu.

Aga sellise toitumisega sain ma oma kaalu 6 kuuga 80 kilolt 56 kilole.





Kuid midagi oli ju ilmselt sellisel toitumiskaval viga. See toimis küll suurepäraselt kaalulangetamiseks, ma olin ju energiapuudujäägis ja ma ei mäleta ka, et ma näljane oleksin olnud – küll aga olid mul isud ja see paistab selgelt välja ka sellest, et päevas oli vaja kolme vahepala!

Võrdle seda toitumiskava minu praeguse toitumisega, kui ma tavaliselt söön päevas vaid kaks suuremat söögikorda ja mõnikord veel ühe valgurikka vahepala.

Inimesed saadavad mulle igapäevaselt palju küsimusi (kõige rohkem instagrammis), kui ma oma toitude pilte üles panen: ”Kas seda võib süüa?” (Need küsimused puudutavad tavaliselt maguskartulit, puuvilju, minimaisi jms).

Minu vastus on alati: Kes võib süüa? Mina võin neid süüa.

Sest kui ma midagi oma kaalukõikumistest ja eelkõige viimasest viiest stabiilse kaaluga aastast õppinud olen, siis seda, et tuleb süüa tagajärgedele mõeldes.
Mis tagajärg sellel on, kui ma seda söön? See võib ju olla mida iganes, alates kaalutõusust kuni kaalulanguseni, isudest vedelikupeetuseni, pikast küllastustundest lühikeseni.

Ma söön KÕIKE, aga ma tean, mida süües ma end kõige paremini tunnen ja millised on tagajärjed.

Seda soovin ma ka kõigile, kellel on probleemid oma kaalu ja toitumisega. Kas asi ei toimi? MUUDA SEDA!!! Kas asi toimib ja tunned end hästi? ÄRA MUUDA.

Ülaltoodud piltidel olen peenike. Ma kaalun seal 56 kilo (tänasel päeval kaalun ma tavaliselt 58-59 kilo). See on juunis 2007.

Siin olen ma aga 11 kuud hiljem:
(mitte just kaunistav pilt, mis soeng mul on??? Mis mul seljas on??)

Mul ei ole oma raseduste ajal kunagi suuremaid isusid olnud, asi on olnud lihtsalt selles, et ma peitsin end oma kasvava kõhu taha ja süüdistasin seda, sest see andis mulle ju põhjuse süüa iga päev 1 kilo komme koos rohke rämpstoiduga. Minu vaesed lapsed.



Üks aasta hiljem olin ma jälle tagasi oma soovkaalus (56-58) ja sinna olen ma ka püsima jäänud. Mu kaal kõikus endiselt veidi liiga palju, enne kui leidsin enda jaoks perioodilise paastu aastal 2012, aga need kõikumised ei olnud kunagi 10 kilo, pigem 5 kilo kõige rohkem. Praegusel ajal kõigub mu kaal kõige rohkem 1-2 kg üles-alla, sõltuvalt sellest, kui liberaalselt ma olen söönud. Aga kunagi ei lähe asi nii kaugele, et ma peaksin mingeid karme meetmeid rakendama hakkama, piisab vaid, kui ma jätan ära mõne kahjuliku harjumuse.

Mis siis ikkagi juhtus?

Süsivesikuvaene toitumine andis mulle raamid, tänu millele ma ei pidanud enam nii palju arvestama ega mõtlema. Küllastustunne kestis nüüd pikalt, isud olid kontrolli all ja toidule keskendumine vähenes.

Perioodiline paast andis mulle veelgi rohkem ükskõiksust toidu vastu ja veel parema nälja ja täiskõhutundevahelise tasakaalu. Sel ajal lõi aju uusi seoseid, nagu ma tavaliselt ütlen, uusi signaale ja niidikesi ning mul tekkisid uued harjumused ja uued piirid, mis puudutab täiskõhutunnet ja nälga.

Tänasel päeval ei ole mul tarvis enam nii range olla, kui esimesel kolmel aastal peale oma toitumise muutmist. Täna toimib kõik automaatselt, ma tunnen kohe, kui ma söön midagi, mis ei ole minu jaoks optimaalne.

Minu suurimad kõrgenenud nälja ja isude põhjustajad on: rasvased piimatooted (paraku on see nii, aga ma keeldun söömast rasvavaeseid tooteid, seepärast söön ma neid harva), nisujahu ja täisterajahu ning sagedased toidukorrad. Ja loomulikult suhkur küpsetistes, kommides jm.

Ma tunnen end kõige paremini LOOMULIKKU toitu süües. Ohtralt valku (ma armastan mune!!) ja loomulikult rasvaseid tooteid, igat värvi köögivilju (ka juurvilju) ning ma kasutan puuvilju maiustusena. Eileõhtune magustoit oli mul näiteks mangojäätis, mille tegin kohupiimast, külmutatud mangost ja vanillipulbrist.

Saadan sulle palju kallistusi!



Spargel + peekon


Kevadel on spargel värske ja maitsev. Sellest saab prae kõrvale suurepärase lisandi. Ilmselt kõige lihtsam ja kõige paremini LCHF-iga kokku sobiv variant on teha spargleid koos peekoniga. 

1. Pesed sparglid ära.
2. Murrad alt juure lähedalt otsad ära (umbes 3 cm, spargel murdub ise õige koha pealt)
3. Keerad sparglitele peekoniviilud ümber (siin on hea kasutada pehmet toorsuitsupeekonit)
4. Praed pannil keskmisel kuumusel kaane all - spargel haudub pehmeks, peekon krõbedaks, maitsestada ei ole vaja, peekon annab piisavalt soolast ja suitsust maitset. 




teisipäev, 13. mai 2014

Ribid

Ahjuribi ja cole-slaw (värske kapsas+punane sibul+hellmanns majonees)

Väga hea ja lihtne rasvane õhtusöök: ostan poest mingid täiesti tavalises marinaadis ribid (mis parasjagu soodsam on ja ei põe 1-2 korda kuus nende E-ainete pärast, mida see poe marinaad tõenäoliselt sisaldab). 

Kõige olulisem on ribide puhul valmistamisviis. Meie perele meeldivad pehmed suussulavad ribid, nii et kondid on ka peaaegu pehmed ja liha kukub kondi küljest lahti. 

Ma valmistan neid niimoodi, et panen ribid ahjuplaadile, alumiiniumfoolium peale ja umbes 2 tunniks 150-kraadisesse "poolkülma" ahju aeglasele küpsetamisele. Seejärel võtan hõbepaberi pealt ära ja lasen neil 10 minutit kõrge kuumuse (225 kraadi) ja puhumisfunktsiooniga veel pealt krõbedaks säriseda. 

Ülimalt mõnus, aga veidike aeganõudev LCHF-õhtusöök!

esmaspäev, 12. mai 2014

Karrimajonees


Mulle viimasel ajal väga-väga maitsevad keedumunad majoneesiga ning majoneesidest tuli ükspäev meelde "vana suhkruelu" Hesburgeri karrimajonees.

Tegin omale siis täna lausa 2 varianti karrimajoneesi:

1. variant - isetehtud majonees, mida maitsestasin karripulbriga. Kuna tahtsin olla hirmus tervislik, kasutasin isetehtud majoneesis rapsiõli asemel seekord oliivõli, aga seda ma enam teist korda ei tee ning soovitan teilgi vähemalt tumedat oliivõli majoneesi tegemisel vältida. Tavaline extra virgin oliivõli on väga tugeva kõrvalmaitsega, mis rikub täielikult majoneesi maitse ära. Kuigi isetehtud majoneesi tekstuur õnnestus ka selle õliga täpselt sama hästi kui rapsiõliga. Ilmselt heleda (light) oliivõliga ei jää see oliivõli maitse majoneesis niimoodi domineerima. Seega isetehtud majoneesi puhul ON oluline, et õli oleks neutraalse maitsega. Mõni teine päev proovin majoneesi teha Gheega ehk selitatud võiga ning annan teada, kuidas jäi.

2. variant, mida ma lõpuks ka oma hommikusöögi juurde sõin: hellmann's real majonees ja karripulber kokku segatud :) Väga hea jäi! 




pühapäev, 11. mai 2014

Soola müüt – kui palju soola võiks päevas süüa


Ilmselt on paljud tähele pannud meie Tervise Arengu Instituudi järjekordset kampaaniat, mis seekord ei kuuluta sõda mitte küllastunud rasvale, vaid hoopis soolale. 

Tõlgin siinkohal rahustuseks sellise artikli: http://authoritynutrition.com/how-much-sodium-per-day/ 

Artikli autoriks on meditsiinitudeng ja süsivesikuvaese elustiili edendaja Kris Gunnars Islandilt, kes peab ülemaailmse populaarsusega terviseblogi Authority Nutrition. 

Nagu alati, on ka tema soola puudutava artikli juures ära toodud kõik viited teaduslikele allikatele, neile, kes muidu ei usu ;)

Siin siis tõlge artiklist:



„Sool rikub toitude maitse ära, kui seda pole sinna lisatud“ – tundmatu allikas.

Sool on üks neist asjadest, mille kohta me kõik „teame“, et see on ebatervislik, umbes nagu küllastunud rasv.

Riiklikud toitumissoovitused on meid aastakümneid soola eest hoiatanud ning kulutanud meeletult ressursse selleks, et meid soola „ohtude“ eest hoiatada.

Põhjuseks on see, et arvatakse, et sool tõstab vererõhku, mis on omakorda levinud südamehaiguste ja infarkti riskifaktoriks.

Need on kaks kõige suuremat suremuse põhjustajat keskmise ja kõrge sissetulekuga maades.

Peamised tervishoiuorganisatsioonid soovitavad, et me piiraksime naatriumi tarbimist:

Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (USDA): 2300 mg
Ameerika Südameliit (AHA): 1500 mg
Toitumise ja Dieedi Akadeemia (AND): 1500-2300 mg
Ameerika Diabeediühing (ADA): 1500-2300 mg

Niisiis need organisatsioonid on jõudnud üksmeelele selles osas, et me peaksime püüdma tarbida vähem kui 1500 mg naatriumit päevas, aga kindlasti mitte rohkem kui 2300 mg.

1500 mg naatriumit on umbes ¾ tl või 3,75 g soola päevas, 2300 mg on umbes 1 tl või 6 g soola päevas.

Enamus inimesi sööb sellest palju rohkem. Tüüpiline soolatarbimine on umbes 3400 mg, millest enamus tuleb töödeldud toidust.

Kui need tervishoiuorganisatsioonid oma tahtmise saaksid, siis me teeksime kõik oma toiduvalikutes drastilisi muudatusi, hakkaksime pakenditelt silte lugema ning aktiivselt oma toidus soola piirama.

Ma pean ütlema, et olen skeptiline. Nendel tervishoiuorganisatsioonidel on juba varasemast komme asju valesti teha, näiteks nagu ebaõnnestunud rasvavaesed toitumissoovitused.

Kas sool/naatrium on tõesti niivõrd halb? Kas uuringud tõesti näitavad, et soola vähendamine viib parema terviseni?

Ja mis veelgi tähtsam – kui soola piiramisel on oma eelised, siis kas need on piisavalt olulised, et need on üldse väärt seda silmnähtavat toidust saadava naudingu vähenemist, mis tekiks sellest nüüdsest maitsetust soolavabast toidust?

Uurime välja!

Mis on naatrium ja miks see meile korda läheb?

Naatrium on tähtis elektrolüüt kehas. Paljud toidud sisaldavad ka looduslikult väikeses koguses naatriumit, aga enamus naatriumit saame soolast.

Soola tehakse naatriumist (40%) ja kloriidist (60%).

Naatrium seob kehas vett ning säilitab rakusiseste ja rakuväliste vedelike õige tasakaalu.

See on ka elektrooniliselt laetud molekul ning koos kaaliumiga aitab see säilitada elektrilisi gradiente rakumembraanides, mis on väga oluline närviimpulsside ülekande jaoks, lihaste kokkutõmbumiseks ning mitmete muude funktsioonide jaoks.

Keha ei suuda funktsioneerida ilma naatriumita. Punkt.

Mida rohkem naatriumit meie vereringes on, seda rohkem vett see seob. Just sel põhjusel arvataksegi, et naatrium tõstab vererõhku (mida ta ka teeb, aga ainult kergelt).

Kui vererõhk on kõrge, siis süda peab rohkem tööd tegema, et verd kehas ringi pumbata ning arteritele ja muudele organitele langeb suurem koormus.

Kõrge vererõhk (hüpertensioon) on paljude tõsiste haiguste tähtis riskifaktor, nagu näiteks südamehaigus, infarkt ja neerupuudulikkus.

Naatriumi vähendamine võib vererõhku kergelt alandada

On tõesti tõsi, et naatriumi vähendamine võib vererõhku alandada, aga see mõju ei ole nii tugev, kui sa võib-olla arvad.

Suures Cochrane 34 randomiseeritud kontrollitud uuringu läbivaatuses ilmnes, et soola piiramine alandas vererõhku järgnevalt:

Kõrgenenud vererõhuga inimestel: alanes süstoolne vererõhk 5,39 mm Hg ja diastoolne 2,82 mm Hg.

Normaalse vererõhuga inimestel: alanes süstoolne vererõhk 2,42 mm Hg ja diastoolne 1,00 mm Hg.

Pane tähele, et need arvud on vaid keskmised. Mõned inimesed kogesid võib-olla soola vähendamisest märkimisväärset vererõhu alanemist, samal ajal, kui teistele ei avaldanud see mingit mõju.

Nii nagu toitumises muudegi asjadega, sõltub tulemus ikka indiviidist.

Soola piiramine. Kas see üldse toimib?

Arstid ja toitumisnõustajad käsivad meil soolatarbimist piirata, kuna nad usuvad, et see vähendab meie tõsiste haiguste riski.

Siiski, on oluline meeles pidada, et kõrge vererõhk iseenesest ei tapa koheselt kedagi. See on riskifaktor, mitte ilmtingimata haiguse põhjustaja.

Hoolimata sellest, et teatud sekkumine vähendab edukalt riskifaktorit, ei tähenda see, et see automaatselt vähendaks ka haigestumise riski, eriti kui sekkumine põhjustab muid vastakaid mõjusid, mis kasu ületavad.

Kui uuringutes vaadeldakse soola piiramise mõju konkreetsele haigusele, mitte lihtsalt kui mingit markerit, siis ei leita mingit statistiliselt märkimisväärset mõju.

Veel üks Cochrane 7 randomiseeritud kontrollitud uuringu läbivaatus täheldas, et puudub igasugune mõju suremusele või südamehaigustele isegi inimeste puhul, kellel on diagnoositud kõrge vererõhk.

Ka teised uuringud kinnitavad selliseid leide. Soola piiramisest ei ole mingisugust kasu südamehaiguste või surma ennetamisel.

Liiga vähe soola võib otseselt kahjulik olla

Tervishoiuorganisatsioonidel on suurepärane asjade valesti tegemise ajalugu.
Nad on meile minevikus palju halba nõu andnud, näiteks nagu piirata küllastunud rasva tarbimist ning süüa 50-60% kaloritest süsivesikute näol.

Tundub, et soola puudutav soovitus on samuti halb.

See ei ole mitte ainult enamus inimeste jaoks tarbetu, vaid need soovitused võivad otseselt kahju tuua.

Mitmed uuringud näitavad, et soola piiramine põhjustab tervisele kahjulikku mõju:

Kõrgem LDL ja triglütseriidid: üks suur uuringute läbivaatus näitas, et madala soolasisaldusega dieedid võivad tõsta LDL-taset („halba“ kolesterooli) 4,6% võrra ning triglütseriidide taset 5,9% võrra.

Insuliini resistentsus: ühes uuringus põhjustas juba 7-päevane madala soolasisaldusega dieet insuliini resistentsuse suurenemist, mis on peamiseks ülekaalulisuse, diabeedi ja metaboolse sündroomi põhjuseks.

2. tüüpi diabeet: Üks uuring leidis, et patsientide puhul, kellel on 2. tüüpi diabeet, seostus vähem soola suurema riskiga surra.

Hüponatreemia: Sportlastel võib vähene soolatarbimine põhjustada hüponatreemiat, naatriumipuudust, mis võib olla väga ohtlik.

Muude toitumisalaste faktorite tähtsus

On palju elustiilifaktoreid, mis võivad mõjutada vererõhku veelgi suuremal määral kui soola piiramine.

Osa nendest puudutab selliseid mineraale, nagu magneesium ja kaalium, mida sa peaksid saama, kui sööd palju loomset toitu ja taimi.

Teine moodus neid saada on aeg-ajalt tumedat šokolaadi süüa.

Süsivesikuvaene dieet alandab insuliini taset, mis põhjustab selle, et neerud eritavad kehast üleliigse naatriumi. Süsivesikuvaesed dieedid on suurepärane viis vererõhu alandamiseks ja tervise parandamiseks.

Ning kõige lõpuks, liikumine on väga tõhus vererõhu alandaja, mis parandab sinu tervist veel paljudel muudelgi viisidel, mida sa ehk omale isegi ette ei suuda kujutada.

Mulle tundub üsnagi naeruväärne keskenduda pimestunult vaid soola piiramisele, kui on olemas nii palju muid elustiilifaktoreid, mis võivad omada palju tugevamat mõju.

Kui palju soola on siis optimaalne?

Kui sinu arst on soovitanud sul mingil põhjusel soola söömist piirata, siis loomulikult jätka selle soovituse järgimist.

Siiski, üldiselt tervete inimeste puhul, kes soovivad terveks jääda, ei tundu olevat mingit põhjust olla veidikenegi mures mõõduka soolatarbimise pärast.

Uuringud näitavad tegelikult, et soola mõjud võivad järgida J-kujulist kurvi. Mõlemad, nii liiga väike kui ka liiga suur soolatarbimine on kahjulikud, optimaalne soolatarbimine on kusagil vahepeal.

Samuti pane tähele seda, et kui oled süsivesikuvaesel dieedil, siis võib sinu soolavajadus suureneda.

Ilmselt on kõige parem tarbida erinevaid rafineerimata soolasid, näiteks meresoola ja roosat Himaalaja soola. Need sisaldavad ka mitmeid kehale vajalikke mikroelemente.

Arvestades, et enamus inimesi saab oma naatriumi kätte töödeldud toidust ning et soola piiramise kohta tehtud uuringud ei näita sellest mingit kasu olevat, soovitaksin ma järgmist radikaalset lähenemist, et oma soolatarbimist optimeerida:

See ei nõua mingit maniakaalset milligrammide lugemist!

1. Söö päris toitu.
2. Kasuta soola nii tihti kui tahad - koguses, mis tundub sobilik sinu toidu maitsestamiseks.
3. Ongi kõik.