1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

pühapäev, 27. september 2015

Ketokehad ja vere-aju barjäär


Avastasin uue ja ülimalt huvitava blogi Ketochix, mille autoriks on Dr Jen Pierce, kes koos oma abikaasaga peab New Englandis toitumiskliinikut 2. tüüpi diabeetikutele. Tõlgin vajaliku artikli veresuhkru ja ketoosi omavahelise seose ja ketoosiga kohandumise kohta. Algajatel ma ei soovita end selle artikliga segadusse ajada, aga neil, kes juba mõnda aega oma veresuhkrut/ketoosi mõõdavad, on seda artiklit ilmselt põnev lugeda.

Inglisekeelne orginaaltekst asub siin: https://ketochix.wordpress.com/category/blood-glucose-2/

***
Siin aga info neile, kes soovivad oma verenäitude mõõtmisega algust teha ja tunnevad huvi, kust leida vastavat aparaati. Aparaadi nimi on Freestyle Optium Neo. See on glükomeeter, milles saab kasutada kaht erinevat sorti testribasid - siniseid veresuhkru mõõtmiseks ja lillasid ketoosi mõõtmiseks. Nii aparaadi kui ka sellega koos kasutatavate ribade maaletoojaks on AS Mefo (info aadressilt mefo@mefo.ee). 




Tihti küsitakse minult, kust me võtame, et ketoosiga kohandumise märgiks on pidev paastuveresuhkur alla 4.7 ja hommikused ketokehad vahemikus 0.5-3. Siinkohal on tegemist ilmselge ja loogilise mõttekäiguga, mis aitab mõista, kuidas keha funktsioneerib. Ketokehad ja glükoos on omavahel võistlevad kütused. Sul ei ole võimalik jõuda null-veresuhkru seisundisse – näiteks on ajurakke, mis suudavad funktsioneerida ainult glükoosi toel, olgugi, et see glükoosi kogus, mida aju vajab, on minimaalne ja see ei pea tulema toidust. Aju saab kasutada mitmeid kütuseallikaid ja aju muutub seda tehes efektiivsemaks. Aju, mis toimib ainult glükoosil, on ebaefektiivne aju. Probleem on selles, et Standardne Ameerika Dieet (SAD) õpetab ajusid ainult glükoosikütusel toimima – nii suures ulatuses, et aju jääb glükoosist sõltuvusse ning ta hakkab vaid minimaalselt muid saadavalolevaid kütuseid kasutama. Selline olukord toob endaga kaasa enneaegse vananemise, neurodegeneratiivsed haigused ja lihtlabase hallolluse vähenemise. Ühtlasi mõjutab see geene, mis viivad vähi, CVD ja autoimmuunhaiguste tekkeni.

Me ei hooli skinny teksastesse mahtumisest. See on tavaliselt vaid tore kõrvalmõju, aga mitte meie eesmärk.

Meie eesmärgiks on panna meie glükoosisõltuvuses ajud tööle mitmel teisel alternatiivsel kütusel, nii nagu meie ajud on algselt loodud toimima. Astrotsüüdid näiteks toodavad ajus oma ketokehi, sest aju tahab kasutada ketokehi, hoolimata sellest, et oleme aju sellise soovi oma pideva glükoosi üledoseerimisega maatasa teinud. Ainus, mida me tegema peame, on varustada aju piisaval hulgal ketokehadega, mis laseb tal optimaalselt funktsioneerida.

Aga kuidas me seda teeme? Nojah, kõigepealt hakati ju ketokehi testima. Kui mu keha juba ketokehi toodab, siis ma ju järelikult ka kasutan neid, eks? Nojah. Pidagem nüüd veidike hoogu. Me teame küll, et suur hulk veres ringlevaid ketokehi ja isegi puhtad rasvhapped suudavad jõuda lihaskoe mitokondriteni läbi kapillaaride ja varustada neid energiaga.

Alles siis, kui mõistame, KUIDAS ketokehad ajuni jõuavad, saame aru, et vere glükoositase ei ole mitte ainult asjassepuutuv, vaid äärmiselt oluline.

Aju on ümbritsetud sellise asjaga nagu vere-aju barjäär (hematoentsefaalbarjäär). Vere-aju barjääril on valikuline läbilaskvus, mis varieerub erinevates metaboolsetes seisundites. Need, kes on juba mõnda aega KetoChix blogi lugenud, mõistavad, et biokeemias toimub kõik vahekordade järgi (seepärast arvestame välja ka toitainete vahekordi, mitte absoluutseid kaloreid rasv : valk + süsivesikud) ning kehas olevad kütused kipuvad käituma nagu pidur ja gaasipedaal. Käesoleval juhul kujutle glükoosi pidurina ja ketokehi gaasipedaalina. Sest ketokehadel on võimalik ajuni jõuda ainult sel juhul, kui ringleva vere glükoosisisaldus on madal. Need on omavahel pöördvõrdelises suhtes.


Olulise asjana tasub meeles pidada seda, et glükoosil ja ketokehadel on gaasi ja piduri suhe. Kui inimesed hakkasid omal ketokehi mõõtma, püüti sellega jälile jõuda, kas söödi piisavalt rasva ja hoiti süsivesikute tarbimine piisavalt madalal, et üldse keha saaks ketokehi toota. Aga see on vaid esimene samm. Eesmärgiks on, et su keha eelistatavalt kasutaks ketokehi. Mida madalam on sinu vere glükoosisisaldus, seda rohkem su koed – absoluutselt kõik su keha koed, mitte ainult aju – kasutavad EELISTATAVA kütusena ketokehi. Kuna suured populatsiooniuuringud seovad erinevaid haiguslikke seisundeid paastuveresuhkruga üle 4.7, võime eeldada, millises punktis see gaasi- ja piduripedaali suhe oma kõige suurema efektiivsuse saavutab.



minu näidud 28.09. hommikul

teisipäev, 22. september 2015

Viimase aja toite ja tegemisi


Laupäevane veidi pikemat ettevalmistust nõudev hommikusöök: jalopeno-omletuffinid ja sushi ilma riisita (nori, soolalõhe, kurk, mascarpone+sojakaste+wasabi) ja rasvakohv


Esimest korda elus valmistasin ise soolalõhet. Prismas olid terved lõhed sooduspakkumises, otsustasin väljakutse vastu võtta :) Ise puhastasin ja ise fileerisin, ostsin omale hiljuti uued Fiskarsi noad, üks neist lõhe fileerimisnuga, see sai siis nüüd sisse õnnistatud. Lisaks ostsin ka kalaluude näpitsad, nendestki oli suur abi. Aega läks, aga asja sai.




Pool lõhest panin soola ja pipraga ahju (pildil) ja teise poole lõikasin õhukesteks viiludeks ja soolasin sisse (panin viilud klaasnõusse ja puistasin igale tükile roosat soola). Üllatavalt sai väga hea ja nagu "päris", seega tasub teinekordki teha.


Pühapäeval käisin koeraga metsas jalutamas :)

Metsas tuli mõte, et mul on isu LCHF-bounty järele :) Mõeldud-tehtud ja vägagi maitsev sai!

Üks laisa pühapäeva õhtusöök Nõmme kebabist: sõin ainult liha ja sinna juurde võtsin külmkapist oma tacokastet


Vahepeal olin tegelikult veidi hädas, et ei saanud kuidagi oma veresuhkrut ideaalsesse ketoosivahemikku 3.9-4.4. Tee, mis tahad, ikka olid numbrid 4.9-5.2. Küll kahtlustasin, et magasin halvasti, küll pidasin süüdlaseks stressi ja väikest külmetust. Tegelikult oli asi muidugi lihtsamast lihtsam: nagu ma juba sajaseitsmekümnekaheksandat korda ikka ja jälle uuesti pean avastama, ei talu minu keha väga hästi erinevaid piimatooteid. Sõin ju mitu päeva järjest nii hommikuks kui ka õhtuks oma uut lemmikut croque-monsieuri ehk kodujuustupätsikesi juustu ja singiga (millest on tingitud ka liiga vähene erinevate toidupiltide kogus viimasel ajal, sest iga päev sama croque monsieuri pilti polnud ju mõtet panna :) ) Kõike seda juustu sai liiga palju ja siis piisas juba ühest rangelt piimatoodetevabast päevast: hommikuks järgmisel pildil olev ja õhtuks ülejärgmise pilti söök ja saingi täna hommikul jälle ilusad näidud: veresuhkur suurepärane 4.4 ja ketoos 1.2. Arenguruumi veel ketoosinäidul on muidugi, aga tegelikult on veresuhkrunäit see kõige tähtsam näit üldse ja sellega võin rahule jääda.


Kindlapeale-keto-hommikusöök: peekon, praetud talumunad, avokaado, rasvakohv


Kindlapeale-keto-õhtusöök: hapukapsas ja kana poolkoivad (tund aega ahjus: sool, pipar, meira naturaalne broilerimaitseaine, koivad, või)


Selle õhtusöögi juurde jõin veel tassitäie kondipuljongit, mille sisse vahustasin võid.



Tänane õhtusöök, just lõpetasin (hommikusöök sama, mis eile): pardi rinnafilee, hapukapsas, kalamata oliivid, basiilik, tomat, oliivõli. Sellise õhtusöögi kõrvale jõin ka ühe rasvakohvi.

Ja kes eile sattus Dietdoctori rootsikeelset lehte vaatama, võis näha seal minu lugu. Dietdoctor ehk Andreas Eenfeldt kutsub inimesi üles oma edulugusid temaga jagama, olin juba ammu mõelnud talle saata oma loo, aga nüüd siis lõpuks tegin teoks ja nagu näha, läkski see avaldamisele. Kes lugeda tahab, siis soovitan kasutada google-translate'i rootsi-inglise suunal (rootsi-eesti suund kahjuks ei toimi selliselt, et midagi oleks võimalik aru saada).







laupäev, 19. september 2015

Bulletproof coffee ehk rasvakohv

Foto minu raamatust, foto autor Meeli Küttim




Paljude jaoks tundub võõristav juba see sõna iseenesest: "rasvakohv". Aga olgu uutele LCHF-iga alustajatele siinkohal rahustuseks kohe öeldud, et rasvakohvi joomine ei ole kindlasti kohustuslik ega antud toitumisviisi õnnestumise eelduseks. See on täiesti valikuline!

Kõige tähtsam on siiski LCHF-is süüa vähem süsivesikuid ja rohkem rasva, aga ei ole oluline, kas see rasv tuleb koos kohviga või lihtsalt rasvasemat lihatükki ja -kastet valmistades. Teine ja sama oluline tingimus LCHF-i õnnestumiseks on valida päris toitu: liha, muna, kala, kana, köögivilja, võid ja teisi häid rasvu. Mitte toetuda valmistoidule ega süüa mingeid imeasju pakendite seest. Aga see ei ole tänane teema.

Täna räägin rasvakohvist. Mina hakkasin üsna LCHF-iga alustades seda jooma. Hakkasin rasvakohvi tarbima sellepärast, et enne LCHF-i olin joonud magusat piimakohvi ja tahtsin siis vahetada kohvi sees nii piima kui suhkru paremate valikute vastu. Proovisin selle rasvakohvi ära ja üllatuseks maitses see paremini kui kohvikus latte, seega jäingi selle juurde.

Olgu algajatele öeldud, et järgnev tekst kirjeldab konkreetselt minu praeguse hetke rasvakohvi. Ma olen hetkel juba üle 2,5 aasta rasvatoitumisel olnud, seega minu keha on suuremate rasvakogustega juba harjunud, aga kindlasti ei maksa uutel kohe nii palju rasva kohvi sisse lisada, nagu mina seda teen. Sest kahjuks on lugu selline, et kui rasva saab sinu keha jaoks liiga palju, läheb süda pahaks. Ja see ei ole meeldiv tunne. Sellepärast ma kaalun oma rasvakohvisse lisatavat võid ja kookosrasva - et mitte kogemata liiga palju panna. Seda on juhtunud ja siis ei ole pärast hea olla enam. Muidu ei soovita LCHF ju toitu kaaluda ega kalorite-grammide pärast stressata, aga rasvakohvile lisatavat rasva ma siiski kaalun, et mitte kogemata üle doseerida. Igaüks peab enda keha jaoks need piirid üles leidma, kui palju ta saab korraga rasva süüa, et enesetunne hea oleks.

Siin tulebki mängu LCHF-i kolmas põhimõte - see ei ole kiirdieet ega kaalujälgimine ega saleduskuur, vaid eesmärgiks on parem tervis ja hea enesetunne, see annab igapäevase suurema energiataseme ja teotahte, teeb korda naha, seedimise, võtab ära peavalud, langetab veresuhkrut ja vererõhku, teeb nooremaks ja ilusamaks :) Kaalulangus on selle kõige juures lihtsalt üks meeldiv kõrvalnäht! Siin ei ole vaja teha midagi, mis enesetunnet halvendaks - see tähendab ka, et rasva ei pea sööma nii palju, et süda pahaks läheb, nagu osad skeptikud on arvanud. Rasva sööme nii palju, et kõht täis ja meel hea püsiksid :)

Aga nüüd siis detailselt minu rasvakohvist. Joon päeva jooksul kaks sellist "komplekti".

1. Kõigepealt valmistan kange kohvi. Lasen oma ülivanast ca 10-aastasest Jura masinast 2 tassitäit (480 ml) kanget kohvi.


2. Kaalun blenderisse valmis kookosrasva või MCT-õli (30 g) ning tõstan sinna ka võitüki (30 g). Või on mul külmkapis juba eelnevalt sobiva suurusega kuubikuteks lõigatud, et hommikuti aega kokku hoida. Kaaluma pean siis ainult kookosrasva või MCT-õli, olenevalt sellest kumba parasjagu kasutan. 

Kookosrasv annab kohvile mõnusa kookosemaitse ja see on tunduvalt odavam valik. Kellele aga kookose maitse ei sobi, nende jaoks on ideaalne valik MCT-õli, see on nagu kontsentreeritud kookosrasv, see on ülihea ketoosi tekitaja, mõistuse teravdaja ja kiire energiaallikas - ilma mingisuguse kõrvalmaitseta.

MCT-õli valides soovitan otsida klaaspudeli sees olevat ja kookosest valmistatud tooteid (mitte plastikpudelis ja palmiõlist mct-õli). See siin on väga hea.




Kookosrasvadest (=kookosõlidest) soovitan kindlasti valida jällegi klaaspurgis ja kirjaga EXTRA Virgin / külmpressitud. See siin on väga hea. Sellel on juures õrn kookose maitse.



3. Lisan blenderisse ka lisandid: Ceylon kaneel annab hea maitse ja alandab veresuhkrut, looduslik Bourbon vanillipulber teeb kohvile mõnusa jäätisemaitse ning želatiin ei anna küll mingit maitset ega tekstuuri, aga on kasulik tervisele: želatiinis sisalduv kollageen on hea nahale, juustele, seedimisele ja ilmselt veel millelegi :) Sobib kõige tavalisem ja jämedakoelisem poe küpsetusletis müüdav želatiin.


4. Valan ka kuuma kohvi blenderisse muude asjade peale ja vahustan täisvõimsusel. Hoiatan, et osadel blenderitel võib selline kuum ja "kuulikindel" jook kaane pealt visata, seega esmakordsel proovimisel soovitan majapidamispaberi blenderi kaane ümber panna ja käega kaant kinni hoida - sest üpriski tüütu on köögi laest rasvakohvi pesta - see trikk on mul vana blenderiga kahjuks läbi proovitud :D Praegune blender õnneks üle paari tilga kaane vahelt läbi ei aja.


5. Ja ongi valmis - saan siit umbes poolteist hiigelsuurt tassitäit mõnusat rasvakohvi nautida (2 normaalsuuruses tassitäit) - pärast on hea soe tunne ja kõik suriseb. Energiat on palju ja kõht püsib täis vähemalt 6-7 tundi, tänu rasvakohvi joomisele ei ole mul vaja iga paari tunni tagant midagi näksida. Joon ühe sellise kannutäie hommikusöögi kõrvale ja teise õhtusöögi kõrvale.











neljapäev, 17. september 2015

Croque-monsieur ehk juustu-singi-"sai"

Leidsin kuulsa Rootsi LCHF-blogija Åse retseptide hulgast ühe, mis eriti isuäratav tundus. Tegin seda täna hommikul ja mulle maitses väga.



Originaalretsept asub siin: http://56kilo.se/croque-monsieur-lchf-style/

Vaja läheb:
2 pätsikese jaoks
1 muna
100 g kodujuustu
1 tl fiberhuski
näpuotsatäis roosat Himaalaja soola
praadimiseks deodoriseeritud kookosrasva / gheed / peekonirasva

Täidise jaoks:
mõned viilud cheddari juustu
aromaatset suitsusinki
Dijoni sinepit
mõned viilud tomatit



Kõigepealt küpseta pätsikesed. Sega muna, kodujuust, sool ja fiberhusk saumiksriga ühtlaseks püreeks, lase fiberhuskil mõni minut tainast paisutada ja küpseta. Aja pann kuumaks, pane sinna ca 1 spl kookosrasva / gheed / peekonirasva ja tõsta pannile kaks pätsikest. Lükka lusikaga lamedamaks, kui liiga kõrged jäid. Keera nüüd kuumust vähemaks ja prae aeglaselt kõigepealt ühelt poolt ca 4-5 minutit, siis keera ümber.



Tõsta nüüd küpsenud pooltele juustuviilud ja pane pannile kaas peale. Senikaua kuni pätsikesed teiselt poolt küpsevad, sulab ka cheddar.

Kui see on valmis, tõsta pätsikese peale tomativiil, seejärel sink, singi peale määri 0,5-1 tl Dijoni sinepit ja tõsta peale teine pätsike, juust allapoole. Võid veel veidi pannil hoida, et juust veelgi sulaks ja ka sink soojeneks, aga sobib ka kohe söömiseks. Head isu!







laupäev, 12. september 2015

Juuksur, trenn ja söögid


Käisin täna juuksuris ja tulemus on selline, nagu ülevalpool näha. Nüüd oli mul suvepuhkuse tõttu veidi pikem vahe sisse jäänud, viimati käisin juuksuris enne jaanipäeva. Peale nii pikka vahet sai kohe hea värske tunde. Tehti salke, maske, värviti, lõigati lühemaks ja eest jäeti pikemaks ja ebasümmeetriliseks. Olen väga rahul! Oma juuksuri kohta on mul vaid ülivõrdes kiidusõnu öelda, usaldan teda 100% ja annan talle alati vabad käed nii värvi kui lõikuse suhtes.

September, nagu jaanuargi, kipub olema uute alguste aeg. Otsustasin ka siis jälle oma trennitegemise võimalust rohkem ära kasutama hakata. Sel nädalal käisin suisa kolm korda Myfitnessi jõusaalis - kolmes erinevas asukohas. Esmaspäeval käisin Kristiine Myfitnessis - sinna ma enam ei lähe. Seal olid küll ilusad duširuumid, aga kõik muu oli ikka väga vana ja kulunud, vanad masinad, natuke õudne asukoht ja imelikud garderoobikapid. Kolmapäeval käisin tavapäraselt Roccas ja seal on, nagu on - ruumi on palju, tingimused täitsa head ja kõik on ootuspärane. Reedel otsustasin Postimaja Myfitnessi proovida - vot seal mulle meeldis tõesti. Seal on uus ja värske, puhas ja palju ruumi, kõik masinad on uued ja lihtsasti mõistetavad, jõusaalist avanevad ilusad vaated linnale ja katuseterrassile ning oli vähe rahvast! Kuna ma olen reedeti töölt vaba, siis on mul võimalus trennis käia hommikuti, kui klubis on väga rahulik.

Trenniselfie tegin Roccas:


Viimasel ajal jõuan blogisse kirjutada harvemini. Samas olen hakanud päris aktiivseks instagrami kasutajaks. Seega, kes jooksvalt minu söökidega (ja vahel ka muude piltidega) kursis tahavad olla, jälgige @lchf_eesti

Aga siin väike tagasivaade viimase nädala söökidele:


Trenn on tore küll, aga kahjuks tekitab see suuremat söögiisu ja ka maiustamise soovi. Lubasin omale ükspäev peale trenni ühe Rapunzel mandlivõi ja süsivesikuvaese karamellitäidisega šokolaadibatooni



Teine päev järgnes trennile kuhi suurte aukudega mõnusalt pikantset Maasdami juustu ja makadaamiapähkleid. Lisaks ka mascarpone+soja+wasabi täidisega lõherullid ja mõned viilud peekonit. 

Need kaks eelmist toidupilti ei ole tegelikult üldse sellised, mille üle uhkust tunda - väga maitsvad, seda ma kinnitan, aga kahjuks on lugu selline, et minu ainevahetusele need asjad hästi ei mõju. Pähklid, mandlid, juust jms tekitavad mul suuremat söögiorjust ja lisaks rikuvad need ära ka mu range lchf-i abil ilusaks tuunitud veresuhkru- ja ketoosinumbrid. 

Aga nüüd ka eeskujulikumaid toidupilte:


Küll on hea, kui sügavkülmas on karpide viisi kondipuljongit. Portsjon potti sulama ja kuumaks ning seejärel roosat soola ja tükk võid sisse ning saumiksriga vahtu. Hea kosutus ja tervistav elektrolüütide kokteil!


Rostbiif Hiiumaa maheveise lihast ja hapukapsas


Üks hommikusöök: rasvakohv, avokaado, munapuder (2 keedumuna, võid ja soola kahvliga püreeks), üks karp makrellifileed tomatis (Prismas, kalakonservide letis).



Sekka paar kassipilti ka - mu kass on minu pealelõunase töölt kojujõudmise kõige mõnusama kohvihetke "segaja" - nii kui minul on kohvitass käes, arvab ta, et see on tema aeg, iga päev. Ronib sülle, lööb nurru, tahab mängida. Aga armas temast muidugi :)

(Säilituskarbid ja suured küünlad Hemtexist).


Siin on ühed laste trennieelsed lõunasöögid, mis ma neile valmistasin - tegin keto-pannkookide retsepti järgi wrapid (ühe wrapi jaoks: 1 muna, 1 spl kookosjahu, 1 spl sulavõid, 1 spl vett), täidiseks läks salatileht, suitsulõhe, avokaado, kurk, salsakaste, hellmans majonees. 



Sellel pildil on rasvakohv ja sushi (nori, lõhe, kurk, mascarpone toorjuust+wasabi+soja)

Eelmine hommikusöök jätkub: munapuder ja avokaado-friikad (avokaadoviilusid praadisin ghee sees)

Avokaado-friikad on mu viimase aja suur lemmik. Uskumatu, kuidas täiesti pehme ja püree-konsistentsiga avokaado praadimise käigus oma maitset ja tekstuuri muudab. Muutub kõvemaks ja krõbedamaks, peale praadimist lisan roosat soola ja tulemus oleks pimetestis ilmselt täiesti tavaliste friikartulitega võrreldav (kui mu mälu mind ei peta tavafriikate maitse osas :) ). 

Tegin mingi päev avokaado-friikaid ka Jimmy Moore'i järgi peekonisse mähitult, siiski meeldivad mulle tavalised rasvas (ghee või peekonirasv) krõbedaks praetud avokaadofriikad rohkem.



See hommikusöök koosnes lisaks rasvakohvile, avokaado-friikatele ja avokaado-peekoni-friikatele veel lihtsatest pannkookidest kaneelivõiga.


Veel üks hommikusöök avokaado-friikatega, lisaks BLT - ehk bacon, lettuce, tomato  ehk peekon, lehtsalat, tomat ning omlett küüslaugumäärdega (riivjuust, kodune ülikange küüslauk, hellmanns majonees). 


Õhtusöögipilt koera keelelõmpsamise taustal :) Tundub, et läksin kaasa viimase moega instagramis - Austraalia lchf-ikad armastavad viimasel ajal oma toidupiltide taustale koera jätta. Miks ka mitte, minu kutsu teeb väga hea meelega pildistamise jaoks keelelõmpsamise nägu, kui ta selle eest tükikese pardifileed mu käest preemiaks saab :) Taldrikul on siis pardi rinnafilee viilud, tomat soola ja pipraga ning rukolalehed oliivõli ja palsamiäädikaga. Kõrval hapukapsas.

Koerapilte veel:

kaselehed juba maas ja kollased, ikka sügis mis sügis



Muruprojekt näeb hetkel välja selline - veidi hõre on ja lisaks on ka kergelt koera sissejoostud rajad sees, aga ikkagi roheline ja näeb muru moodi välja. Ideaalsest murust mõnusam on siiski koer hommikul lihtsalt uksest õue lasta - ei ole mul viitsimist ega kooliperioodil aegagi igal hommikul tunnike varem ärgata ja metsa koeraga kõndima minna. On nagu on.


LCHF pizza Raudalu Peetri Pizzast - esialgu tundub tilluke, kõigest 20 cm läbimõõduga, aga kuna tegemist on tõelise energiapommiga, siis mulle piisab tavaliselt üheks toidukorraks poolest pizzast. Terve pizza ärasöömine võtab pigem ägisema. Pizza koosneb: juustupõhi, selle peal pizzakaste ja siis lisandid (mul oli peekon, kana, paprika, oliivid, seened, kurk, sibul, pepperoni, jalopeno) ja kõige peal jälle juustu. Väga maitsev!


Siin on üks lambaliha õhtusöök hapukapsaga. Prismas olid normaalsema hinnaga lihtsad lambalihatükid marinaadis. Süsivesikuid ei olnud palju. Osad tükid olid ainult kondid, osad päris mõnusa hõrgu lihaga. Küpsetasin neid ahjuplaadil, 90 min 150 kraadises ahjus hõbepaberi all, lõpuks 15 min max kuumuse ja puhumisega ilma hõbepaberita.