kolmapäev, 29. jaanuar 2014

Patustamine suhkru ja rämpstoiduga



Olen siin varemgi kirjutanud, et ma ikka aeg-ajalt patustan oma vanade lemmikutega või nende asjadega, mida ma enam LCHF-i raames ei söö. Vahepeal tegin seda korra kuus, siis jälle kord kahe kuu jooksul, aga nüüd jäi väga pikk vahe sisse. Viimati patustasin samamoodi septembri lõpus ja nüüd siis jälle täna, jaanuari lõpus. Vahe jäi seekord 4 kuud lausa. Kuna see vahe jäi nii pikaks, siis tundsingi täna, et vot nüüd teen omale ühe täiesti lchf-vaba päeva. Aga no mida siis ikkagi „vabal päeval“ süüa, kui iga päev on niivõrd head toidud? Üle jääb ju ainult täielik rämps, kõike muud head-paremat saab ju igapäevaselt piisavalt :) 

Kahlasin omale seega täna vaba käega kokku enam-vähem kõike, mis pähe tuli:  mõned magusad saiakesed, mõned šokolaadibatoonid, kuivatatud viigimarjad, jäätise ja burgerieine. Annan omapoolsed kommentaarid:

1.      Saiakesed: elu seeski varem ei ole ma tundnud saiakestel sellist tugevat margariini kõrvalmaitset nagu täna. See oli tõsiselt vastik. Kui oled pikka aega järjest harjunud sööma ainult puhta või ja kookosrasvaga tehtud sööke, siis tundub see margariinimaitse ikka võigas. Millegipärast ma oma eelmises elus, kui igapäevaselt saiakesi sõin, kunagi margariinimaitset ei tundnud.

2.      Šokolaadibatoonid: totaalselt liiga lääged ja magusad. Fruktoosisiirupi lääge maitse käis üle ja süüa jaksasin ainult pool batoonikest, ülejäänud kaks ja pool jäid järele, mis ma omale kokku kuhjasin. Ütlen ausalt, et need isetehtud lchf-bountyd on vähemalt minu jaoks tunduvalt parema maitsega kui tavalised poesmüüdavad šokolaadibatoonid.

3.      Kuivatatud viigimarjad: jällegi pidin veenduma, et vana lemmik on minu jaoks nüüd liiga magus. Esimene viigimari koos juustuga maitses küll päris hästi, aga niimoodi karbitäie kaupa neid enam ei suuda süüa, ikka liig mis liig. Aga üldiselt oli see esimene viigimari koos camembert juustutükiga tänase päeva toitudest ilmselt siiski parim.

4.      Jäätis: ostsin Ben & Jerry’s cookie dough jäätise ja nagu ette arvasingi, sõin sellest ära vaevalt veerandi. Ikka sama jutt, liiga vastikult lääge ja tehismaitsega.

5.      Big Mac eine: tundus algselt isuäratav, aga tegelikkuses käis kogu einest üle häiriv rääsunud taimeõli hais, saiakukkel tegi burgeri väga kuivaks. Kastmed olid magusad ja tehismaitsega, nende koostisosade lugemine ei mõjunud ka isule just kõige paremini. Veendusin järjekordselt, et isetehtud lchf-burger maitseb mulle palju rohkem, see on lihakam ja mahlasem.


Lõppkokkuvõtteks võin öelda seda sama, mida alati peale oma patustamisi: hea oli järjekordselt saada kinnitust sellele mõnikord ära ununema kippuvale tõsiasjale, et kogu see kräpp ei ole seda väärt. Need asjad ei maitse enam sugugi nii hästi, nagu vanasti. Küll on hea selles teadmises ikka veenduda! Mõelda, kui õudne, kui see rämps hästi oleks maitsenud, siis tahaks äkki varsti jälle. Nüüd on õnneks jälle tükiks ajaks rahu majas. Kes oleks uskunud, et ühe „ilusa suhkrusaia“ võib ära rikkuda margariini kõrvalmaitse?! Millal ma vanasti margariinimaitset tundsin?

Homsest on hea jälle uuesti korralikule lchf-lainele tagasi astuda. Päeva alustan ilmselt muna ja peekoniga rukolapadjal, juurde rasvakohv :)



3 kommentaari:

  1. Mis kaal sellise patustamise päeva kohta ütleb? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kaal ütleb üks hommik hiljem +800 g.

      Eks igapäevane toitumine mõjutab kaalu üldkokkuvõttes rohkem kui üks patupäev nelja kuu jooksul. Elagu peekon ja muna :)

      Kustuta
  2. MA pean ka ütlema, et kui keegi sööb hotdogi või burksi, siis mul tulevad neelud rasva ja liha järgi. Enam üldse ei tõmba rämps.
    Magusa ja leivaga veel patustan aga ka kindlad asjad välja kujunenud, mis ei maitse kui plastmass, mis on suhkruga üle valatud.
    Enamus magusaid asju, mis enne väga meeldisid, on nüüd ebameeldivad.
    Aga kuna mul pole kuhugi kiiret, siis ma ei piitsuta ennast ja võtan tasapisi.
    Küll tuleb see moment ka, kus suudan sellele patumagusale ei öelda =)

    VastaKustuta