1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

neljapäev, 2. veebruar 2017

Dr Jason Fung ja paastumine




Täna kirjutan lühidalt ja kokkuvõtlikult paastumisest, mis on süsivesikuvaese ja ketotoitumise ringkondades viimasel ajal järjest kuumem tervisetrend. Ütlen ka kohe ära, et see teema on edasijõudnutele. Alles LCHF-iga alustanud võivad selle artikli julgelt vahele jätta ja korrata veelkord üle LCHF-i algtõed :)

Jason Fung (fotol) on Kanada nefroloog ehk neeruhaiguste arst, kelle patsiendid on enamjaolt diabeetikud. Selleks, et nende neerude tööd, veresuhkut, kaalu ja eelkõige insuliinitaset korda saada, paneb ta nad pikematele ja lühematele paastudele ning kui paastude vahepeal tuleb aeg süüa, siis on tema peamine toitumissoovitus ikka LCHF.

Nii saavad dr Fungi patsiendid väga kiirelt "vabaks" haigusest, mille kohta teised arstid ütlevad krooniline ja elu jooksul järjest halvenev. Paastu + LCHF abil vabanetakse ka ravimitest, sest see süsteem hoiab kõik näitajad kenasti normis. 

Millist paastu dr Fung soovitab? 
Alustada võib julgelt juba LCHF-ist vana tuttava 16:8 rezhiimiga ehk et sööd nt hommikul kell 7 ja pealelõunal kell 15 (8 tunnine "söömisaken") ja ülejäänud 16 tundi ööpäevast paastud. Täpseid kellaaaegu muidugi siin ei anta, igaüks valib need vastavalt oma päevakavale ja töögraafikule. 

Naiste jaoks on siiski hormonaalselt parem süüa just hommikul ja pealelõunal, mitte lõunal ja hilisõhtul. 

Kui see 16:8 juba käpas on, võib katsetada ka nt üht 24h paastu. Ka see ei ole midagi keerulist, kui keha juba rasvakütusel on. Eelmisel päeval sööd tavapäraselt, nt kl 7 ja kl 15 ja siis alates kl 15 paastud 24h ehk kuni järgmise päevani kl 15. Nii ei jää siiski ükski päev täielikult ilma söömata.

Näiteks soovitab ta lisada oma igapäevasele 16:8 režiimile juurde nädalas ühe 24h paastu. Kui juba tundub, et see 24h paast väga lihtne on, võib hakata proovima 36h - eelmisel päeval sööd nt kl 7 ja kl 15, järgmine päev ei söö, ülejärgmisel päeval alustad jälle kl 7. Loomulikult, kui enesetunne vahepeal kiita pole, võib selle paastu ju alati varem lõpetada.


Siiski ütlen omast kogemusest, et ka 36h paast on täiesti tehtav ja peaaegu et lihtne, eeldusel, et ollakse ketoosis. Ja kes ketoosis ei ole, sellel on vast tõesti veidi raskem, aga samas on üsnagi garanteeritud, et selle 36h paastu jooksul jõutakse kohe kindlasti ketoosi. 

Kui juba ka 36h paastud liiga lihtsad tunduvad, võib mõistagi ka pikemaid paaste teha. 

Mida paastu ajal tarbida tohib? Vett, teed, kohvi, pikematel paastudel ka kondipuljongit. Kindlasti võiks joogi sisse segada korralikku naturaalset soola (roosa sool, meresool, must sool jne), et elektrolüüte taastada. 

Paastust väljatulekut soovitab dr Fung alustada väikse snäkiga (nt pool avokaadot või paar oliivi vms) ja siis poole tunni pärast korralikum eine võtta. Ikka mõni tavaline range LCHF-eine.

Pildil on minu viimase 36h paastu järgne hommikusöök: 
soolalõhe, avokaado, rukola, oliivõli, laimimahl, tšillihelbed, 
omlett (2 talumuna + 2 spl vahukoort), avokaado,
rasvakohv (must kohv, või, mct-õli, ceylon kaneel, bourbon vanill, želatiin)


Lisaks veel hoitatus selle kohta, kes paastu kindlasti teha EI TOHI: 

* alakaalulised (BMI alla 18,5)
* toitainevaeguse käes kannatavad inimesed
* lapsed
* rasedad ja imetavad emad

Käesolev on siis väga lühike kokkuvõte paastumisest LCHF-kontekstis, aga pikemalt võib selle kohta lugeda, kuulata ja vaadata inglise keeles. Lisan siia mõned lingid.

* Dr Jason Fungi blogi: www.intensivedietarymanagement.com

* Rootsi arsti Dr Andreas Eenfeldti tervisesaidi paastumisteemaline leht koos paljude "puust ja punaseks" õppevideotega: https://www.dietdoctor.com/lose-weight-using-intermittent-fasting


* Jason Fungi raamat The Complete Guide to Fasting

* Jason Fungi raamat The Obesity Code

* Iganädalane podcast, kus paastumise teemadel räägivad ja vastavad küsimustele kõigi LCHF-huviliste vana tuttav Jimmy Moore, dr Jason Fung ja Megan Ramos (Fungi kliiniku paastumisprogrammi juht ja patsientide koolitaja): Fasting Talk

* Facebooki grupp paastujatele, kus aeg-ajalt vastab ka dr Jason Fung isiklikult: Fung Shweigh inspired by Dr Jason Fung

Kahjuks tõesti eesti keeles dr Fungi stiilis insuliinitaset alandava paastumise kohta materjale pole, meil promovad paastumist mingi muu lähenemise inimesed, kes soovitavad paastu ajal mitu liitrit magusat mahla juua ja peale paastu kotitäis krõbeleiba süüa, seega neid meetodeid ei saa veresuhkru ja insuliinitaseme alandamise või LCHF kontekstis kahjuks kuigi tõsiselt võtta....  

Kui palju paastu ajal kaal langeb ja kas pärast tuleb kõik tagasi?
Kaal langeb individuaalselt, aga minu kogemus on, et peale paastu on isegi isu väiksem. Vastab tõele see, mida ütleb Jason Fung, isu- ja kaalu set-punkt lähevad allapoole. Loomulikult kehtib see juhul, kui peale paastu korrektselt ikkagi LCHF-toite süüa, mitte õgima hakata.

Kas paast kahjulik ei ole?
Viimases Fasting Talk podcastis rääkis Jason Fung väga toredasti: kui inimene saadetakse soolteuuringule (USAs ja Kanadas praktiliselt kõik üle 50a inimesed), siis soovitatakse neil paastuda 24h või isegi 48h, et sooled täielikult puhastuksid ja oleks võimalik uuringut teostada. Sellisel juhul ei kahtle millegipärast keegi, justkui see võiks ohtlik olla või et inimese aju võiks suhkrupuudusel töötamast lakata :)

4 kommentaari:

  1. Tere Kadi! Aitäh postituse eest! Kas Teil oleks ka mõni viide materjalile, mis seletaks miks naistele hormonaalselt sobib süüa just hommikul ja pealelõunal?
    Ette tänades, Ksenia

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga hea küsimus. Soovitan edasi uurida märksõnu "Circadian rhythm" ning selliseid autoreid nagu Jack Kruse, Nora Gedgaudas, Stephanie Person, Poliquin, Bill Lagakos.
      Mul sellega ka isiklik kogemus, kuna olen kõik oma 4a lchf enam-vähem 16:8 paastu järgi toitunud, siis mingi periood oli mul see söömisaken ka lõunast hilisõhtuni ja muu elurütm lubas seda, et olin poole ööni üleval. Ausalt, ei olnud head enesetunnet. Olen nüüdseks jõudnud arusaamisele, et korraliku ööpäevarütmi järgimine (circadian rhythm) on hea enesetunde ja tervise seisukohast pea sama oluline kui õige toitumine :)

      Kustuta
    2. Olen aastaid igal kevadel 7-päevase paastu läbi teinud pansionaat Looduses. 7-päevane paast korra aastas sobib mulle. LCHF-põhimõtete järgi hakkasin toituma kolm aastat tagasi. Iga kevad paastust välja tulles olen tõsise dilemma ees kuna paastust väljatuleku õpetus on keelanud rasva, soola, suhkru jne. Öeldakse, et nii mitu päeva kui paastud sama palju päevi tuleb taastuda. Õpetuse järgi põhimõtteliselt süsivesikutega (veega lahja puder, juurviljapüree, riivitud keedetud peet ja lahja hapupiim). Peale seitse päeva mitte midagi söömist harjutame keha süsivesikutega ja siis loobun süsivesikutest ja lähen üle rasvasele toidule. Minu jaoks tundub see absurdne. Kas võiks pikast paastust välja tulla kohe näiteks avokaadoga või kasvõi toore munaga? Mida iganes aga mitte 100% süsivesikutega. Märtsis jälle paastuma minek ees ja sooviks väga seekord õigemini teha aga julgusest jääb puudu. Kas kellelgi on kogemusi?

      Kustuta
    3. Kui inglise keelt oskate, siis soovitan väga uurida neid ülaltoodud linke.

      Mina ise alles õpin dr Jason Fungi meetodite järgi paastumist ning üle 36h paaste pole ma veel teinud, seega omast kogemusest ei oska palju öelda.

      Loogiliselt võttes ja seni loetu põhjal tundub küll, et esiteks on ketoosis organismil väga lihtne paastuda (keha oma rasvavarud on juba alates esimest paastupäevast valla) ja teiseks siis see, et paastust väljatulek samamoodi ketogeense toidu järgi. Sest tõepoolest on ju absurdne olles muidu ketotoidul ja hakata siis peale paastu mingit putru ja peeti sööma.

      Nagu on ülal mainitud, siis umbes tund-pool enne tavapärast LCHF-hommikusööki soovitab dr Fung väikse snäki võtta (avokaado, muna, oliivid vms) ja siis hiljem söödki tavapärase lchf-i järgi. Soovitatavalt mitte üle 2x päevas.

      Kustuta

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.