laupäev, 20. veebruar 2016

LCHF-i võimalikkusest puhkusereisil

Jõudsime täna öösel Tenerifelt koju tagasi. Küll on tore, et siin on ees ootamas lumi, mitte pori :)



Aga Tenerifel oli muidugi supermõnus, soovitan seda kohta kõigile, kes soovivad mistahes aastaajal sooja ja päikese kätte minna. Väidetavalt on seal enam-vähem aastaringselt õhutemperatuur 24 kraadi ja ookeanis vesi 21 kraadi, vaid juuli-august pidid kuumemad olema. Selline mõnus piisavalt soe ilm, aga mitte liiga kuum.



Kõige ebamugavam asi selle reisi juures oli ilmselt pikk lennukisõit (üle 6 tunni) kitsas lennukis, aga pole hullu, see käib asja juurde. Mul oli kaasas läpakas, kuhu olin tõmmanud palju filme, nii et need 6+6 tundi sinna ja tagasi möödusid mul tegelikult üllatavalt kiiresti.

Tenerifel oli meil võetud lihtne 2* apartementhotell, mis asus kuurortikeskusest umbes kilomeetri kaugusel. Hotell ise oli veidi kulunud, aga tegelikult millegi üle seal kurta ei olnud. Basseiniala oli ülimõnus ja suur, apartemendid olid puhtad, privaatsed, ühe magamistoa ja kööginurgaga elutoaga (+ vannituba, esik, suur terrass) ning kilomeetrine kaugus keskusest andis päeva peale päris palju mõnusat liikumist soojas suveõhus.






Aga nüüd söökidest. Kes ütles, et LCHF-i ei saa väljaspool kodu teha? Et selles midagi rasket on? Mina igatahes nii ei arva.

Kõigepealt lennukisöögid:


Meil olid Tenerifele lennuks tellitud juustu- ja lihavaagnad koos punase veiniga. See sobis mineku rõõmsa ootusärevusega hästi ja kreekerid jätsin loomulikult söömata. Peale seda toodi veel võileiba, millest sõin kenasti ära kogu täidise (juust, sink, majonees, kurk, tomat) ning sai jäi järele.



Esimene õhtusöök Tenerifel. Oli juba õhtu ja pime ning astusime üsna esimesse ettejuhtuvasse restorani sisse. Mario's. Määravaks sai see, et seal pakuti T-bone steak'i. Tenerifel on enamus turistid britid ja ilmselt seetõttu on seal ka igas söögikohas olemas selline tüüpiline inglise steakhouse'i menüü. Ma olin ammu soovinud päris T-bone steak'i süüa ja kasutasin kohe juhust. Ettekandjad olid muidugi üllatunud, et üks naisterahvas omale T-bone steak'i tellib ja kui see mulle lauda toodi, siis sain nende üllatusest aru. Siit pildi pealt ei ole võib-olla hästi aru saada, aga tegemist oli tõeliselt suure ja mehise lihatükiga, suurus veidi rohkem kui kaks käelaba kõrvuti koos sõrmedega ja paksus umbes 3-4 cm. Kõrvale tellisin Bearnaise kastme ja friikaid ma muidugi ei söönud.



Hotelli hommikusöögid ei olnud midagi erilist, aga arvestades hinda, ei oodanudki midagi väga erilist. Kõige rohkem meeldis mulle ahjus küpsetatud tomat koos toorjuustuga. Tenerife tomatid on samasugused, nagu meil talvel poes olevad kõige odavamad suured ja kõvad tomatid, millega võib aknaklaasi katki visata, aga mitte neid toorelt süüa :) Aga kui neid ahjus küpsetada, muutuvad need väga mõnusaks. Igal hommikul sõin hotellis ühe sellise koos suure lusikatäie maitsestamata toorjuustuga. 

Peekon oli hotellis ühel hommikul ülimaitsev, aga kahjuks ainult ühel. Tundub, et sel hommikul oli kohal keegi special kokk ja tema oli peekonit friteerinud. Ma ei tea muidugi, mis õli ta selleks kasutas, aga maitse oli super, peekon oli väljast krõbe ja seest veidi pehme, no selline ideaalne Homer Simpsoni lemmikpeekon. Kahjuks sellest mul pilti ei olegi, pildil on teistest hommikutest tuttav pool-keedu-peekon, mis ei olnud küll mingi gurmee-elamus, aga täiesti söödav. 

Kui hommikusöögil ringi vaatasin ja inglise perekonnad omale kuhjade viisi saiakesi ja röstsaia ette tõstsid ja sinna juurde veel magusaid krõbinaid magusa jogurti ja apelsinimehuga võtsid, siis ma ei näinud mingit probleemi seal hotellis ikkagi omale taldrik LCHF-toitu täis kuhjata. Et tagada täiskõhutunne, lõpetasin hommikusöögi alati kahe juustuviiluga, mille vahele panin võid.


Tavaliselt me lõunat ei söönud, aga ühel päeval siiski. Võtsime siis mõlemad härraga kaheksajala. See oli mingi mõnusa paprikapulbri kihi all ning seda söödi koos majoneesiga. See oli igatahes väga mõnus lõunasöök. Kardan, et Eestist nii head kaheksajalga ei õnnestu leida.


Aga loomulikult sattus sisse ka selliseid sööke, mille üle ma väga uhkust ei tunne ja mis pole üldsegi LCHF. Rannas oli palju Itaalia jäätise putkasid ja kui juba, siis juba. Lubasin ka endale neli pallikest -  üks oli minu lemmikjäätis pistaatsia, siis oli bailey's likööriga, red velvet cake ja banaani-iirise. Ütleme nii, et asi oli seda väärt - maitse poolest ja mõnus oli istuda ranna ääres ja samal ajal suuri laineid vaadata.



Ühel päeval tegime pika eestikeelse saaretuuri Tenerife Kompassiga. Selle esimene pool meeldis mulle väga, sõitsime bussiga kõrgmägedesse, tegime looduses peatusi, vaatasime vulkaani, hiigelsuurt puud, Masca küla ja kliimavöötmete vaheldumist, see oli super. Saaretuuri teine pool kirikuakende ja -uste ning käsitööpitside vaatamisega mulle nii suurt muljet ei avaldanud, aga lõppkokkuvõttes oli saaretuur siiski väga tore ja andis ülihea pildi kogu saarest, selle ajaloost ja sellest, kuidas seal praegune elu käib.



Peale saaretuuri olime nii väsinud, et enam välja sööma ei läinud, vaid sõime oma hotellis - meil oli erinevaid serrano sinke, salaamivorsti, mitmeid mõnusaid juustusid, head punast veini ja sõin ka mõned Kanaaridel kasvanud banaanid. Sealsed banaanid on erilised - need on väikesed ja ülimagusad. Tahtsin need ära proovida needki olid oma reklaami väärt, selliseid tõesti vist mujalt ei leia.


Omajagu sai reisil söödud ka makadaamiapähkleid, lisaks veinile, juustule ja banaanidele. Arvestasin juba ette, et küllap sellega kaasneb mingi kaalutõus, aga lugege see postitus lõpuni :)



Kuna meile esimesel õhtul Mario's restoran väga meeldiva mulje jättis, siis sõime seal lõpuks vist 4-5 õhtul kokku. Siin on üks minu sealne õhtusöök. Sirloin steak (veise tagatükk) piprakastme ja köögiviljadega. Friikaid ma ei söönud, küll aga tellisin maasikad vahukoorega. Selle viimase oleks võinud ära jätta, sest need olid sellised kõvad ja hapud talvemaasikad.

Siiski kogu selle liberaalse toitumise juures kõndisime me tõesti palju. Siin on näha ühe päeva lõpptulemus, mille telefon mulle genereeris: 22 222 sammu ehk 16,6 km ehk 24 korrust. Pole just paha, aga mis viga mööda pikka ja mõnusat ookeaniäärset rannapromenaadi muudkui kõndida ja kõndida, peavad ainult mugavad jalanõud olema.


Siin veel üks õhtusöök: avokaadosalat ja tšilli-küüslaugukrevetid koos Kanaari kastmetega (roheline meenutas guacamolet ja punane oli rohkem tšillikastme moodi):


Aga meie lemmikõhtusöögiks Tenerifel võib siiski kuulutada Mario's restorani kala ja mereandide mixed grillivaagna kahele, seda sõime lausa kahel õhtul reisi jooksul. Muidugi oli kogus jällegi kahe inimese jaoks hiiglaslik, seda oleks võinud süüa vabalt ka 4 inimest. Seal oli mõnusat mahlast lõhet, tuunikalafileed, mingit lesta moodi kala, erinevaid karpe, suuri krevette ja mõnus küüslaugune oliivõli kõige all. Serveeriti seda koos salati, Kanaari kartulite (neid ma ei söönud, aga need on nagu pisikesed koorega keedetud "seakartulid"), küüslaugu-hapukoorekastme ja tavalise punase Kanaari kastmega.




Enne tagasilendu võtsin hotelli "supermarketist" omale käigu pealt veel veidi sulatatud juustu ja mingi pepperoni laadse vorsti. Seda vorsti ma ei soovita, aga juustulaadsed juustukesed oli päris hea maitsega. 



Paar päeva enne reisi lõppu juhtus ka see, et sain omale päris hullu kõhuviiruse. Nii et ühest pärastlõunast kuni sama päeva hilisõhtuni ei olnud mul just kõige lõbusam olla, veetsin selle hotelli voodi ja vannitoa vahet joostes. Sellest järgmisel päeval olin juba terve, aga siiski üsna jõuetu. See ei olnud just meeldiv kogemus.

Aga kui ma olin arvestanud oma liberaalse LCHF-i pähklite, juustude, veinide ja muude kõrvalekallete (jäätis, maasikad tuubivahukoorega, banaanid) tulemuseks vähemalt +4 kg kaalul, siis täna hommikul kodus ootas mind ees hoopis meeldiv üllatus: olin 0,6 kg kergem kui enne reisile minekut :) Oleks kõik hommikud vaid nii rõõmustavad :)

Üle pika aja jälle oma verenäite mõõtes sain ka täiesti rahuldavad tulemused:

Veresuhkur üsna korralik 4.8 ja ketoos õrnake 0.7 :)

Ilmselt andis mulle palju mänguruumi kaalu ja toitumisega just see suur liikumine, aga see ongi reis ja erandolukord, ma ei kujuta ette, kuidas ma oma argipäevas leiaksin aega, et 22 222 sammu kõndida - kuigi sellises kliimas ja sellises miljöös ma kõnniksin seda muidugi hea meelega, nagu Tenerifel on :)




















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar