teisipäev, 3. detsember 2013

6 tervislikku suhkrut, mis võivad tappa



Suurepärane artikkel, mille tõlkisin siit: http://authoritynutrition.com/6-healthy-sugars-that-can-kill-you/

„Suhkur hirmutab mind.“ – Dr Lewis Cantley, vähiuurija.

Lisatud suhkur on absoluutselt kõige halvem koostisosa tänapäeva toidus. Teadlikkus selle kahjulikest mõjudest on viimase paari aasta jooksul drastiliselt tõusnud.

Vaatamata sellele, mida osad inimesed sooviksid sind arvama panna, on suhkrust saadavad tühjad kalorid vaid jäämäe tipp.

Suhkur võib oma suures koguses lihtsuhkru ehk fruktoosisisalduse tõttu sinu ainevahetusele põntsu panna.

Üleliigne suhkrutarbimine põhjustab kõrget kolesterooli ja triglütseriide, insuliiniresistentsust ning rasva kogunemist maksa ja kõhuõõnde – ja seda kõike vaid kümne nädalaga.

Lisatud suhkur (ja tema kuri kaksikõde kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup) on arvatavalt üks maailma peamiste surmavate haiguste põhjustajaid, nagu näiteks ülekaalulisus, diabeet, südamehaigused ja isegi vähk.

Kuid tänapäeval on turul ka kõiksugu „tervislikke“ suhkrul põhinevaid magustajaid.

Teatud juhtudel on sellised „tervislikud“ suhkrud isegi hullemad … ning neid lisatakse üsna liberaalselt kõiksugu toitudesse, mida seejärel reklaamitakse kui „tervisetoite“.

Siin on 6 „tervislikku“ suhkrut, mis on tegelikult väga kahjulikud.

1.      Agaavinektar

Agaavinektar (agaavisiirup) on väga populaarne magustaja öko- ja terviseringkondades. Seda magustajat peetakse tervislikuks alternatiiviks suhkrule, kuna sellel on madal glükeemiline indeks. 

Glükeemiline indeks (GI) on toitude potentsiaal põhjustada kiireid veresuhkrukõikumisi. Osad uuringud viitavad sellele, et suures koguses kõrge GI-ga toodete söömine on kahjulik.

Kuid suhkru kahjulikul mõjul on vähe pistmist glükeemilise indeksiga ja kogu asi on hoopis suures fruktoosisisalduses. Ja agaavisiirup on kõrge fruktoosisisaldusega.

Fruktoos ei tõsta veresuhkrut lühiajaliselt, aga kui seda tarbitakse suurtes kogustes, siis viib see insuliiniresistentsuseni – pikaajaline mõju, mis krooniliselt kõrgendab veresuhkrut ja insuliinitaset.

Ehk et kui veresuhkur tõuseb lühiajaliselt, siis see ei ole väga halb, aga kui veresuhkur on krooniliselt kõrge, siis see on katastroof. Seetõttu on suhkru fruktoosisisaldus palju suurem probleem kui tema glükeemiline indeks.

Tavaline suhkur sisaldab umbes 50% fruktoosi, aga agaavisiirup umbes 70-90% fruktoosi.

Gramm-grammilt võttes on agaavisiirup palju, palju halvem kui tavaline suhkur.

2.      Orgaaniline roosuhkur

Saadaval on palju „tervisetooteid“, mis on magustatud orgaanilise roosuhkruga. Ära lase end sellel nimel petta – see on lihtsalt suhkur.

Orgaaniliselt kasvatatud suhkur on endiselt suhkur ja see, kas see on „orgaaniline“ või mitte, ei oma mingit tähtsust.

Selle suhkru töötlemisprotsess võib küll erineda „tavalise“ supermarketis müüdava suhkru omast, aga tema keemiline koostis on täpselt sama.

Kõige tähtsam on see, et sinu keha ei saa sellest erinevusest aru. Sinu keha lagundab suhkru ikka seedetraktis glükoosiks ja fruktoosiks ning need mõjutavad sinu ainevahetust ikka täpselt samamoodi.

Seega orgaaniline toorsuhkur on täiesti identne tavalise suhkruga.

3.      Aurustatud suhkruroo mahl

Tihti võib lugeda töödeldud toidu koostisest „aurustatud suhkruroo mahl“.

Ära lase end sellel nimel lollitada … aurustatud suhkruroo mahl on lihtsalt peenem nimi suhkrule.

See on puhas toiduainetööstuse pettus, eesmärgiga toitude tegelikku suhkrusisaldust tarbija eest peita.

Tõepoolest, kui näed toidu koostise sildil samas lauses sõnu „aurustunud“ ja „mahl“, siis peaksid juba mõtlema sellele, mida tootja veel sinu eest varjata püüab.

Kui magustaja jõuab sinu sooltesse ja maksa, siis ei tee sinu keha mingit vahet „aurustunud mahlal“ ja tavalisel suhkrul või kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupil.

4.      Pruun suhkur

Suhkru valmistamisel tekib kõrvalsaadusena melass.

Mõnikord lisatakse väike kogus melassi suhkru hulka tagasi peale selle rafineerimist ja töötlemist.

See annab suhkrule pruuni värvi ja siis kutsutakse seda pruuniks suhkruks.

Melass on umbes 50% ulatuses suhkur, kuid sisaldab ka väikeses koguses mineraale.

Lihtsustatult on pruun suhkur tavaline suhkur, millele on lisatud veidi vähem ebatervislikku ja väiksema kontsentratsiooniga suhkrut.

Selline väike kogus mineraale ei korva veel selle toote teisi negatiivseid tervisemõjusid.

5.      Kookossuhkur

Kookossuhkrut saadakse kookospuu mahlast (suhkrune puu sees ringlev vedelik).

Tootmismeetod on väga looduslik … lihtsalt eemaldatakse suhkrune vedelik ja lastakse siis vedelikul aurustuda, järele jääb suhkur.

Kookossuhkur sisaldab väikeses koguses kiudaineid ja mõnda toitainet, samuti on tema glükeemiline indeks madalam kui tavalisel suhkrul.

Aga jällegi – glükeemiline indeks on vaid jäämäe tipp, kui jutt käib suhkru kahjulikest mõjudest. Tegelikult on oluline see, kui suur on antud toode fruktoosisisaldus.

Kookossuhkur on tegelikult väga kõrge fruktoosisisaldusega. See sisaldab väikses koguses vabat fruktoosi, aga 75-80% sellest on sahharoos, mis on poolenisti fruktoos.

Seepärast on kookossuhkru kogu fruktoosisisaldus umbes 35-45%.

Kuna kookossuhkrul on veidike madalam fruktoosisisaldus kui tavalisel suhkrul ning kuna see sisaldab ka väikeses koguses kiudu ja toitaineid, siis võib öelda, et kookossuhkur on vähem kahjulik kui tavaline suhkur, kui nüüd gramme lugeda.

Siiski ei muuda „vähem kahjulik“ olemine seda suhkrut veel tervislikuks.

6.      Mesi

Mesi sisaldab mõnda toitainet ning antioksüdante ja mõningaid jälgi vitamiinidest ja mineraalidest.

Kaalu järgi on mesi 80% ulatuses suhkur.

Mitmes uuringus on võrreldud mett ja tavalist suhkrut ning on jõutud tulemuseni, et meel on veidike vähem kahjulik mõju ainevahetusele.

Samamoodi nagu kookossuhkur on mesi „vähem halb“ kui tavaline suhkur.

Kuid jällegi – vähem halb kui suhkur ei tee seda veel heaks.

Kui oled terve, siis mõõdukas koguses kvaliteetset mett ei tee tõenäoliselt veel halba. See on kindlasti parem valik kui tavaline suhkur või kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup.

Kuid mesi ei ole ohutu magustaja ning kindlasti ei aita see sul kaalu langetada, mida osad inimesed tahaksid sind uskuma panna.

 

Jäta meelde

Kõik söödav suhkur läheb sinu soolestikku, kus see lõhustatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning jõuab lõpuks maksa.

Sinu maks ei hooli sellest ega tea, kas sinu poolt söödav suhkur on orgaaniline või mitte.

 

6 kommentaari:

  1. Tere, sooviks selgitust, mis asi on aurustatud suhkruroo mahl? Kas seda müüakse ka poes ning kas ta on kristallidena või vedelal kujul. Küsin seetõttu, et Soomes müüakse sellist looduslikku suhkruasendajat nagu "sukrin", mida saadakse suhkruroo kääritamise tulemusel ja mille süsivesikusisaldus on 0. Kas see on midagi muud või seesama aurutatud suhkruroo mahl?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aurustatud suhkruroo mahl on näiteks selline: http://www.iherb.com/wholesome-sweeteners-inc-organic-sugar-evaporated-cane-juice-16-oz-454-g/34609 - see on sisult suhkur ja lchf-iga kokku ei sobi.
      Sukrin on magustaja erütritool ja see on väga OK, ei tõsta veresuhkrut ja sobib hästi. Ainus asi, et võib jäine kõrvalmaitse olla. Kui on sukrin+stevia, siis peaks loomulikum maitse olema.

      Kustuta
  2. Tere. Siin juttu suhkru suurtest kogustest ja üle tarbimisest. Kas päevas 1-1,5 teelusikat (kohvile) on tõesti kurjast? (ka kaalu langetamise ajal) Soovitatakse ju soojalt suhkruasendajaid, kas need on siis tõesi ohutumad kui mis tahes suhkur?

    Ette tänades ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tere, kui harrastada LCHF toitumist, siis on kindlasti ka 1-1,5 tl suhkrut liiast. Siin on eesmärgiks süsivesikuid võimalikult madalal hoida (kuni 20 g päevas), aga see kogus suhkrut annab juba 5-7,5 g süsivesikuid - sellise süsivesikukoguse eest oleks tunduvalt mõistlikum juba köögivilju süüa (nt terve karbitäie spinatilehti saab sellise süsivesikukoguse eest juba kätte).

      Ma jõin ka vanasti kohvi suhkruga, aga harjusin kiiresti ilma jooma, see on ainult kättevõtmise küsimus. Kui teha korralikult LCHF-i, siis magusaisu kui selline muutub palju väiksemaks või kaob täiesti, oleneb, kui rangelt keegi teeb.

      Mis puutub suhkruasendajatesse, siis nendel on vahe. On sünteetilised suhkruasendajad (nt sahhariin, asparataam jms) ja looduslikud (stevia, erütritool). Sünteetilistest tasuks kauge kaarega mööda käia, aga looduslikke võib omale vahel kindlasti lubada. Aga igapäevaselt magusa maitse tallel hoidmisel ma mõtet ei näe, pigem soovitaksin neid looduslikke magustajaid ikka erandjuhtudel kasutada. Siin on mul magustajatest pikemalt juttu: http://lchfeesti.blogspot.com/2014/04/suhkruasendajatest-ja-magustajatest.html

      Kustuta
  3. Ma ei lugenud tekstist välja, miks on gramm-grammilt manustamise korral agaavisiirup suhkrust palju-palju kahjulikum. Palun selgitust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Agaavisiirupi fruktoosisisaldus on tunduvalt suurem kui suhkrul, see on siin tekstis sõna-sõnalt ka kirjas:
      Tavaline suhkur sisaldab umbes 50% fruktoosi, aga agaavisiirup umbes 70-90% fruktoosi.
      Fruktoosi kahjulikkuse kohta lugemiseks soovitan tutvuda Dr Robert Lustigi töödega.

      Kustuta