neljapäev, 5. detsember 2013

LCHF või süüa kõike, aga natukene?

Anna Halléni tõlkeartikkel: http://www.annahallen.se/en-liten-kommentar

„Ei, lapsed ei pea küll dieeditama! Taldrikureeglis ei ole küll midagi, mida võiks soovitada. Viimane väljamõeldis on lukuaugumärgistus (märgistus Rootsis müüdavatel rasvavaestel ja kiudainerikastel toiduainetel), mis loodi juba aastal 1989. Ei, lastega ei ole vaja inimkatseid teha ega anda neile väherasvast toitu koos ülimalt suure koguse süsivesikutega. Selle kohta puuduvad igasugused uuringud, mida see endaga kaasa võiks tuua (kuigi võime ju pilgu heita arengutele, mis on toimunud alates aastast 1990 … Aasta peale lukuaugumärgistuse loomist). Back to basics ja loomulik toit. Paleo-toitumine (puuviljad, köögiviljad, liha, kala, muna, pähklid, marjad) koos piimatoodetega = LCHF lastele.

Palju õnne teile, kes te talute natuke kõige söömist. Nautige seda. Kui aga meie seda ei talu, siis miks me ei võiks võtta vastutust oma tervise eest? Miks me peaksime sööma nii, nagu teie ja sellest haigeks jääma ning paksuks minema? Kus on empaatia ja arusaamine?

Ja muide …

Süüa kõiki asju natukene? Kust läheb piir? Kas kärbseseente juurest? Teravili sisaldab gluteeni. Täistera sisaldab fütiinhapet. Kas keegi teist, kes arvab, et peaks sööma „kõiki asju natukene“  võiks leida kasvõi ühe ainukese toitumisfüsioloogilise põhjuse nende asjade söömiseks? Mina võin leida palju põhjuseid nende asjade mitte söömiseks, peale põhjalikku asjakohase teadusliku materjali uurimist.

Süüa kõiki asju? Margariine? Mis teeb margariinist parema valiku kui või? Kuidas motiveerida inimest sööma valgendajat, lahustit ja Omega-6 üledoosi?

Oleks hirmus põnev kuulda, MIS siis ikkagi LCHF-is nii jubedat on? Millised ohud on jahu ja suhkru mittesöömisel? Miks on parem ja tervislikum ikkagi süüa kõike ning olla seejuures paks ja haige? Miks see on parem valik kui olla terve ja normaalkaaluline ning loobuda toidust, mis ei ole inimesele loomuomane?

Kahjuks on teisitimõtlejate kommentaarid tihti ühetaolised ja ilma toitumisfüsioloogiliste argumentideta. Debatile tuleks kasuks, kui te selgitaksite, miks küll on nii oluline süüa teravilja, suhkrut ja margariini. Sest see on suures plaanis ainuke, mille poolest meie suunad erinevad :)

4 kommentaari:

  1. Astusin eile Apollost läbi ja nägin, et müügile on tulnud uus raamat rasva teemal. Mul oli kiire ja tänaseks ei ole meeles ei autor ega täpne pealkiri, aga oli midagi sellist "Rasv ei ole ohtlik". Niipalju kui sisukorda sirvida jõudsin, panin tähele, et seal ei räägita midagi konkreetselt kehakaalu alandamisest, pigem käsitletakse teemat meditsiinilise poole pealt, seosest südamehaigustega jms. Nii et kui kedagi huvitab rasva seos meie tervisega, siis minge tutvuge. Nii palju kui ma kiiruga sirvides jõudsin aru saada, siis selles kinnitati, et rasvase söömine ei tee meile halba.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vau!!! Niii äge! See on tuntud Rootsi/Taani arst ja teadlane, kes tegelikult rasvasõjale alguse pani, lähen ostan raamatu. No super, et see ka nüüd eesti keeles ilmus. Kuidas ma küll ise seda ei avastanud. Aitäh Sulle pontsonts!
      Panen raamatu lingi ka: http://www.apollo.ee/rasv-ja-kolesterool-on-kasulikud.html

      Kustuta
  2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  3. raamatututvustus:
    Tutvustus

    Kas teate, et kolesterool ei ole tappev mürk, vaid kõigi imetajate rakutegevuse jaoks oluline aine? Et organismis toodetakse kolm kuni neli korda rohkem kolesterooli kui me toiduga saame ning südamehaigusi põdevad inimesed ei ole tarbinud teistest rohkem küllastunud rasvu? Uuringud on näidanud, et madala kolesteroolitasemega inimestel tekib ateroskleroos täpselt samuti nagu neil, keda kimbutab kõrge kolesteroolitase. Enamikku neist faktidest on teadusajakirjades ja temaatilistes raamatutes kajastatud juba aastakümneid, kuid nn toitumise-südame hüpoteesi pooldajad ei ole neid avalikkuse ette toonud. Uffe Ravnskov on töötanud Lundi ülikooli professorina, perearstina, nefroloogina ja sisehaiguste arstina.

    VastaKustuta