LCHF suhkrusõltlastele

Artikkel Anna Hallénilt: http://www.annahallen.se/lchf-for-sockerberoende

Kes on suhkrusõltlased? Jah, see on tähtis küsimus, mille üle tihti vaieldakse. Aga ma annan siinkohal oma lihtsa selgituse: suhkrusõltlane on see, kes ei saa hakkama nende asjade söömisega, mida ta on eelnevalt süüa otsustanud ja langeb pidevalt kiusatuste ohvriks. Siia alla kuulub kõik alates ebatervislike asjade kokkuostmisest, kõige autos ära söömisest ja seejärel paberite peitmisest kuni järjepideva õgimiseni vaid selleks, et esmaspäeval uuesti alustada. Inimene, kes külaliste juuresolekul keeldub koogitükist ja kes pärast külaliste lahkumist kogu järelejäänud koogi üksi ära sööb.

Sina, kes sa otsustad mingi kindla nädalamenüü kasuks, aga teed juba mõne päeva pärast erandi ja seda hiljem kahetsed. On midagi, mis meie isu käivitab. Midagi, mis on tahtest tugevam. Midagi, mis paneb meid oma soovist ja unistusest loobuma ja mille pärast me hiljem piinlikkust tunneme, et me ei saanud hakkama.

Süsivesikud mõjutavad meie preemiasüsteemi, meie mõnusüsteemi, meie ellujäämissüsteemi. Osad süsivesikud rohkem, osad vähem. See süsteem peab olema ning ongi palju tugevam kui sinu tahe. See on süsteem, mida sa ei peagi saama juhtida. Vähemalt mitte järjepidevalt ja pikema aja jooksul.

Osad süsivesikud avaldavad suuremat mõju kui teised. See, millised süsivesikud mõju avaldavad, erineb ka inimeseti.

Taldrikureeglit järgiv inimene, kes sööb igat asja natukene ja kellel pole kaaluga probleemi, ei ole süsivesikusõltlane. Toit ja maiustused maitsevad talle, aga midagi muud sellele suurt ei järgne. Ta sööb, saab kõhu täis ja lõpetab söömise.

Taldrikureegli järgija, kes aga kogu aeg dieeditab või end tagasi hoiab, on täiesti ilmselgelt süsivesikusõltlane. Milleks end küll vabatahtlikult paksuks süüa, et seejärel oleks jälle mingiks ajaks nälgimise rõõm? Sellepärast, et aju signaalained plahvatavad suurest õnnest ja saadavad välja suurepäraseid signaale … Vähemalt alguses. Seejärel muutub aju järjest ahnemaks ja nõuab järjest rohkem, et üldse midagi tunda. Kuni ühel päeval ei piisa enam sellestki ja tuleb mõnuainega liialdama hakata või see välja vahetada … (ja seda oivalist kaifi ei pruugi ka siis saada).

Tänu sellele on nii, et kui eemaldada või vähendada mõnuainet – suhkrut/süsivesikuid, siis saavad väga paljud tagasi kontrolli oma söömise üle. See tähendab, et LCHF-ist saab lahendus, õnn ja halleluuja! Lõpuks ometi oled leidnud oma valikute üle kontrolli. (Kuigi paljud peavad selleks läbi tegema ka karmi võõrutusperioodi. Peavalu, pearinglus, ärevus, väsimus, kurbus, paanika … Siinkohal loobuvad paljud ja ütlevad: „LCHF ei sobi minu kehale. Ma ei tunne end hästi“. Umbes nagu suitsetamisest loobuv inimene ütleks paar päeva peale loobumist: „Tead, suitsetamisest loobumine ei ole ikka minu jaoks. Oleme ju kõik erinevad. Minu keha vajab suitsu. Mu keha ütles mulle seda kohe peale loobumist – nii peavalu kui pearinglusega. Kõik meetodid ei sobi kõigile.“)

Kahjuks ei sobi siiski ka LCHF kõigile. Sellest lihtsalt ei piisa ning lisaks sisaldab ka LCHF päris palju sõltuvust käivitavaid lõkse. Me kõik oleme unikaalsed indiviidid oma unikaalse aju tasakaaluga. Osad on andekamad sõltuvuse küüsi jääjad kui teised, osadel on selleks väga vähe tarvis, et instinktid üle võtaksid ning osade jaoks piisab isu käivitamiseks vaid mõttest.

Mis asjad võivad LCHF-i raames lõksuks olla?

Esimeseks asjaks on tavaliselt pähklid. Pähklitel on väga paljude inimeste jaoks isusid käivitav toime. Sa kas kaotad kontrolli kohe või tekitavad pähklid sul suuremat isu, nii et otsustad mõned päevad hiljem erandi teha. Tihti ongi pähklitel pikemaajalisem toime. See tähendab, et mõnda aega suudad isegi oma isudele vastu panna …

Teiseks asjaks on kõik piimatooted. Nii piimasuhkur kui kaseiin tekitavad probleeme. Ka vadak võib seda teha.

Seemneleivad ja LCHF-küpsetised on tihti katastroofiks, kuna nad tuletavad vanu toite meelde.

Kolmandaks asjaks võib olla kohvis leiduv kofeiin. Üks sõltuvus käivitab tihti teise.

Vein on samuti ohtlik lõks. Paljud suhkrusõltlased, kes nüüd süsivesikud kontrolli alla on saanud, on hakanud varasemast rohkem jooma. Suur häirekell!

Neljandaks on teatud köögiviljad ja juurviljad. Tavaliseks isude käivitajaks on punane paprika, kirsstomatid, vahel isegi tavalised tomatid. Väga tavaline isude tekitaja on ka porgand. Marjade ja puuviljade söömisega kaasneb tavaliselt alati suure isu tekkimine.

Siiski, pidin äärepealt kõige olulisema unustama – šokolaad! Ja ma ei räägi praegu šokolaadis olevast suhkrust, vaid kakaos sisalduvatest ainetest. Mistõttu ka 80% ja 90% šokolaad tekitab osadel inimestel suuri probleeme.

Veel üks asi. Sa TEAD, et oled sõltlane, kui valid mingi alternatiivi, mis enam hea ei maitse ja seda ainult sellepärast, et saaksid seda süüa.

Ja vahel on sõltuvus nii suur, et vajad abi. Kõigi jaoks ei piisa vaid menüü väljavahetamisest. Küsi abi!