Fatbombs / rasvapommid

Vaja läheb:

kookosrasva

kakaovõid

toor-kakaopulbrit

paar spl kanget musta kohvi (jooki, mitte pulbrit)

kookoshelbeid

roosat soola

lagritsajuure pulbrit

bourbon vanillipulbrit

Kogused läksid mul seekord üsna umbes, kakaovõid kõige rohkem, terve 250 g pakk, kakaopulbrit 3-4 spl, praeguste temperatuuride juures täiesti vedelaks sulanud kookosrasva valasin umbes, kookoshelbeid panin umbes pool või kolmveerand pakki ning soola, lagritsapulbrit ja vanilli panin igaüht näpuotsatäie. 

Kes soovib, võib kindlasti lagritsapulbri Bakery+ magustajaga asendada, mulle isiklikult meeldib magustajana just EKO loodusliku lagritsajuure maitse, aga saan aru, et paljudele see jällegi üldse ei meeldi.

Valmistamine

Sulatasin rasva, lisasin maitseained, segasin hoolikalt ja tõstsin šokolaadivormidesse (need ostsin Järve Keskuse 0-korrusel asuvast kodutarvete poest Apelsin).

Sellised "rasvapommid" on tühja kõhu hetkel head abimehed - võta vaid 1-2 tk ja jälle mitmeks tunniks tühja kõhu tunne unustatud. Sobivad hästi ka "trühvliks" kohvi kõrvale vms. Soovitatan neid süüa päevas 1-2 tk, et kaalulangetamist segama ei hakkaks.

Miracle spagetid kukeseene-peekoni koorekastmes

Retsept on ülimalt lihtne:

Lõika peekoniviilud ribadeks ja prae pannil krõbedaks.

Lisa peekoni juurde ka kukeseened ja prae veel edasi.

Vala peale vahukoor ja lase sel madalamaks keeda. 

Maitsesta soola ja pipraga.

Kui soovid paksemat kastet, lisa kastme hulka pidevalt segades ka 1-2 munakollast (paar minutit enne munakollase lisamist keera kuumus maha, muidu läheb muna tükki).

Raputa peale tilli.

Loputa Miracle Noodle spagette hoolikalt vees.

Lisa spagetid koorekastmesse, kastme maitse imendub hästi spagettidesse ja see süsivesikuvaene roog maitseb täpselt nagu "päris" pastatoit!!!

Miracle Noodle shirataki nuudlid

LCHF Poes on nüüd müügil kõik uued Miracle Noodle sordid!

Sel kevadel, kui Skandinaavias uued Miracle Noodle sordid müügile tulid, tehti nende pakendid ühtlasi ka suuremaks - senise 150 grammise paki asemel on need nüüd saadaval 200 grammises pakis.

* Angel Hair - Klaasnuudlite sarnased eriti õhukesed shirataki nuudlid, mis sobivad hästi pajaroogadesse ja wokkidesse.

* Fettucini - Shirataki lintnuudlid - valmista klassikalisi pastaroogasid nagu Pasta Alfredo ja Fettucine Al Fungi. See shirataki nuudlite vorm sobib ka sellisteks ahjuroogadeks nagu Fettucine Al Forno või lasanje.

* Penne - Shirataki “sarvekese makaronid”, mis sobivad hästi paksematesse koore- või juustukastmetesse ning ka värskesse pastasalatisse

* Spaghetti - Shirataki klassikalised spagetid – valmista traditsioonilisi spagetiroogasid ilma süsivesikuteta!

* Rice - Miracle Noodle shirataki riis sarnaneb oma kujult traditsioonilisele jaapani riisile, aga on ilma süsivesikuteta. Shirataki riis seob endaga hästi teisi maitseid.

Miracle Noodles

Miracle nuudlid on traditsiooniline jaapani tervisetoode, mida valmistatakse konjakijuurest ja kaltsiumhüdroksiidist, mis on looduslik happesuse regulaator, mida tehakse munakoortest. Konjakijuurest valmistatud nuudleid nimetatakse Shirataki nuudliteks. Konjakijuur on ürdisarnane taim Amorphophallus Konjak, mida kasvatatakse Jaapanis shirataki valmistamiseks.

Amorphophallus Konjak

Miracle Noodles:

- sisaldab null imenduvat süsivesikut ja null kalorit – valmistatakse glükomannast, mis on tervislik looduslik kiudaine.

- ei sisalda nisu, gluteeni, laktoosi ega sojat

- imab endasse kergesti maitseid suppides, pajaroogades ja kastmetes

- omab positiivset mõju tervisele, mida toetavad meditsiiniuuringud 2. tüüpi diabeedi, kõhukinnisuse, rasvumise ja kolesteroolisuhte kohta.

Jaapanlased on söönud shiratakit juba üle 1500 aasta

Konjakijuurt kasutati Jaapanis algselt ravimina ja seda on seal söödud juba üle 1500 aasta. See on täiesti looduslik toit – 97% konjakijuurest on vesi ja ülejäänud 3% on kiudaine nimega glükomanna. Konjakijuur sisaldab palju mineraale ja vähe kaloreid.

Miracle Noodle on tõeline tervisetoode

Miracle Noodle ei sisalda ühtki imenduvat süsivesikut, selles on palju kiudainet ja vähe kaloreid. Hiljutised uuringud on näidanud, et konjakijuur vähendab halva kolesterooli taset, ennetab kõrget vererõhku ning normaliseerib veresuhkrutaset. Nende teaduslike faktide põhjal nimetataksegi shirataki nuudleid suurepäraseks tervisetooteks.

Miracle Noodle aitab sul hoida oma tervist ja kontrollida kaalu!

Uuringud näitavad, et Miracle Noodle omab positiivset mõju sinu tervisele ja see aitab sul oma kaalu kontrollida. Miracle Noodle on ideaalne tervisetoit kaalukontrolliks, kuna see paisub seedesüsteemis ja tekitab täiskõhutunde.

- parandab kolesterooli

- ennetab 2. tüüpi diabeeti

- ennetab kõrget vererõhku

- ennetab rasvumist

- aitab tasakaalustada keha pH-taset

- parandab soolestiku peristaltikat ja aitab ärritunud soole sündroomi (IBS) vastu

- ei sisalda laktoosi, gluteeni, nisu ega sojat

- ideaalne söök LCHF, GI ja 5:2 toitumise juures

Toiteväärtus 100 g kohta:

Energiat 5 kcal

Süsivesikuid 2 g

kiudainet 2 g

suhkrut 0 g

Rasva 0 g

Valku 0 g

Naatriumit 0 g

Vitamiin A: 120 IE

Kaltsiumit: 36 mg

Sisaldab ka kaaliumit, rauda ja fosforit.



Kuidas Miracle Noodle pastat valmistada?

Miracle Noodle on pakendis juba valmiskujul. Seega neid võib süüa nii, nagu nad on. Siiski soovitame sul neid loputada, et eemalduks võimalik kaltsiumi lõhn. Seejärel võid nuudlid majapidamispaberile nõrguma panna. Nüüd lase vaid fantaasial lennata! Neid võib keeta, praadida, röstida. Kindlasti leiad varsti oma lemmiku!

Miracle nuudlitel omal ei ole maitset, aga neil on suurepärane võime imada endasse maitseid kastmetest, vürtsidest ja ürtidest.

Shirataki nuudlid säilivad umbes 12 kuud, pakendil näidatud kuupäevani. Siiski säilivad need veel mõned kuud peale pakendil toodud kuupäeva, kui hoiad neid sel ajal külmkapis. Seejärel lahustuvad nuudlid jälle glükomanna pulbriks, millest nad tehtud on.

Juba avatud nuudleid hoia vees. Vaheta vett iga päev. Nii säilivad need 2-3 päeva.

Shirataki nuudleid ei saa sügavkülmutada. Külmumine muudab nende struktuuri.

Erinevad kalavõileivad kohvi kõrvale

Meil oli hiljuti kaetud külalistele selline kohvilaud:

Küpsetasin kõigepealt kaks plaaditäit Oopsie leivakesi ja lisasin erinevaid võileivakatteid:

* smetana, forellimari, punane sibul, till

* salatileht, majonees, vähisabad, keedumuna

* taluvõi, külmsuitsulõhe, sidruniviilud

* tuunikalasalat (majonees, till, roheline sibul, keedumuna, tuunikala oliivõlis) ja sidruniviil

Mis on viga mõistlikus koguses tavalisel toidul?

Tõlgin toreda artikli dr Andreas Eenfeldtilt ehk Dietdoctorilt:

http://www.kostdoktorn.se/vad-ar-fel-pa-vanlig-mat-lagom-mangd

Tavalises toidus on nii palju suhkrut

Mulle esitati Facebookis mõned head küsimused:

1. Miks sa rõhutad kogu aeg just LCHF-toitumist?

2. Mis on viga mõistlikus koguses tavalisel toidul?

Vastan kõigepealt viimasele küsimusele: See toit, mida suurem osa läänemaailmast tänapäeval sööb ja mis seetõttu on „tavaline“ toit, on ajalooliselt unikaalne. Mitte kusagil mitte kunagi ei ole inimesed söönud nii palju puhast suhkrut koos nii paljude töödeldud ja ülimalt kiirestiimenduvate süsivesikutega. Mitte kunagi varem ei ole sellised süsivesikute üledoosid olnud nii kergesti kättesaadavad, nii odavad ja nii kindlalt uuringutega tõestatult sõltuvust tekitavad.

Mis on viga mõistlikus koguses tavalisel toidul? Enamus inimesi ei suuda seda süüa mõistlikus koguses. See käivitab nälga ja soovi süüa järjest rohkem, mis näib olevat põhjuseks sellele, et üle poole rootsi rahvastikust on juba ülekaalulised või rasvunud. Paljud jäävad ka haigeks.

Mis on viga mõistlikus koguses tavalisel toidul? See soovitus ei toimi. Mitte siis, kui tavaline toit on rasvumist tekitav ja paneb suuremat osa rahvastikust sööma rohkem kui nad vajavad.

Nüüd esimese küsimuse juurde: miks ma nii tihti just LCHF-toitumist rõhutan?

Sellepärast, et see toimib tõendatult hästi süsivesikute poolt tekitatud ülekaalu, diabeedi, kõrge vererõhu ja paljude muude hädade vastu. Seda on teaduslikud uuringud ikka ja jälle kinnitanud (mida ka hiljuti rootsi riiklik ekspertuuring kinnitas) ja seda on tohutu hulk inimesi iseenda peal märganud.

Samal ajal pean ma muidugi veelkord kordama, et mitte kõik inimesed ei pea sööma range LCHF-i või üldse LCHF-i järgi, et püsida saledad ja terved. Inimeste jaoks, kellel ei ole suuremaid kaalu- ega terviseprobleeme, on mitmeid viise tervislikult toituda. Aga tänapäeva „tavaline“ toit on harva üks nendest.

Siin on niisiis vastused neile kahele küsimusele:

1. See töötab hästi. 

2. See töötab halvasti.

Kodujuustu pätsikesed

Kordusretsept, mis väärib meeldetuletamist!
Algselt asub see retsept mul siin: http://lchfeesti.blogspot.com/2013/11/kodujuustu-patsikesed.html

See retsept on paljude LCHF-toitujate tavaline hommikusöök koos majoneesi, juustu ja singiga, paljudel pühapäevahommikune pannkook koos marjade ja vahukoorega ning nagu kuulda on olnud, siis paljudel minu tuttavatel armsatel väikelastel üldse ainuke söök, mida nad on isuga nõus sööma :)

topeltkoguses taignast saab 6 pätsikest

Retsept ühele (2-3 pätsikest) siis selline:

1 muna

100 g kodujuustu (mida rasvasem, seda parem)

2 tl psülliumipulbrit

näpuotsatäis soola

praadimiseks võid või kookosrasva

Sega saumiksriga omavahel muna, kodujuust, psüllimipulber ja sool.

Lase taignal vähemalt 5 minutit paisuda (paisutajaks ja sidujaks on psüllium).

Prae eelnevalt kuumaks aetud pannil rasvaine sees kolm pätsikest.

NB: või läheb praadides veidi pruuniks, kookosrasv talub kuumust paremini ning nii kiiresti pruuniks ei lähe. Kellele ei meeldi kookose maitse, soovitan kasutada deodoriseeritud kookosrasva, mis on ilma maitseta.

Igaühele oma LCHF

Professor Göran Sjöbergi kommentaar Anna Halléni artiklile (kokkuvõtlik tõlge):

Nagu paljud teavad, olen ma sama meelt doktor Annika Dahlqvistiga, kui ta ütleb, et igaühel tuleb leida oma LCHF-tase, mille juures ta end hästi tunneb. Seda, et me tänu LCHF-ile tihti lisaks ka kaalus alla võtame, võib siinkohal vaadelda kui märki selle kohta, et me tunneme end hästi ja oleme oma tervise tagasi saanud. See kehtib vähemalt minu ja mu naise kohta peale kolme aastat LCHF-i järgimist. Meie eesmärgiks ei olnud üldse kaalus alla võtta, aga me ka ei kurvastanud selle üle, et mina võtsin stabiilselt alla 20 kilo ja mu naine 12 kilo.

Kui ma õigesti aru saan, siis Anna Hallén vaatab LCHF-i eelkõige kui moodust, mille abil oma „õige kaal“ leida ja ta hoiatab siinkohal fanatismi eest. Ma arvan, et see hoiatus on vägagi omal kohal. On ju teada-tuntud tõsiasi, et „kõik“ kaalulangetusmeetodid toimivad alguses, aga umbes poole aasta pärast „tüdinetakse neist“ ning antakse tihti järele oma erinevatele söömisimpulssidele – samamoodi, nagu juhtub alkohoolikuga, kes on otsustanud joomise maha jätta, aga satub mõne aja pärast uuesti viinakuradi küüsi. Sama kehtib loomulikult ka LCHF-i puhul, kui inimene satub uuesti „suhkrukuradi“ või pigem „süsivesikukuradi“ küüsi.

Kui ma nüüd Annat õigesti mõistan, siis nõustun temaga ka selles osas, et me ei peaks LCHF-i vaatlema kui dieeti, vaid me peaksime seda pigem elustiilina võtma.

Tuleb leida ka selline stiil, mis toimib pikaajaliselt. Ise usun ma oma eriala tõttu väga tugevalt füüsikasse ja keemiasse  ning ma usun „keha muutujatena“ pigem füüsikat ja keemiat kui „tahet ja iseloomu“. Kui me eemaldame oma toitumisest süsivesikud, siis me muudame kindlasti keemiat (veresuhkrusisaldust), mis omakorda mõjutab „meie tahet ja iseloomu“. Problemaatika on paljude jaoks sama, mis alkohoolikul, kes ju samuti mõjutab oma kehakeemiat alkoholiga. Kõigepealt tuleb siiski keemiat muuta, kui ollakse mingist mõnuainest sõltuvuses ning siin tuleb loomulikult mängu ka „tahe“ – sel määral, et tuleb lihtsalt vastu võtta otsus oma kehakeemia muutmiseks. Kui inimene ei ole mõnuainest sõltuvuses, siis ei ole muidugi mingit probleemi ning siis ei ole vaja sellele ka nii palju tähelepanu pöörata.

Kui inimene on süsivesikute suhtes väga tundlik, nagu väga paljud nendest inimestest tõenäoliselt on, kes on sattunud „metaboolse sündroomi lõksu“ ning kes on seetõttu mitte ainult ülekaalulised, vaid ka haiged – nemad on tõenäoliselt ka „sügavalt süsivesiku-alkoholiseeritud“. Siinkohal tulebki algatuseks täielikult murda süsivesikukeemia, nii nagu Atkins oma programmi alguses – kuigi tema lasi hiljem ohje veidi lõdvemaks, aga ometi mitte täiesti vabaks. Omast kogemusest tean ma, et see võib olla veidi riskantne. Väga lihtne on ennast petta. Kõige olulisem on leida oma LCHF-stiil.

Ise olen ma olude sunnil muutunud „Talibaniks“, kui asi puudutab süsivesikuid, aga see ei tähenda siiski seda, et minulgi aeg-ajalt üht-teist suhu ei satuks. Siiski on minu põhiseisukoht „tuld kõigile süsivesikutele“ ja ma tõesti usun, et see on hea põhiseisukoht.

Kaal on siinkohal tegelikult päris heaks indikaatoriks, kas ma olen „õigel rajal“ ja minu jaoks on see õige rada väga lähedal nullile süsivesikule, sest kui ma juba vähimalgi määral sohki teen (ma armastan süsivesikuid!), võtab keemia minu aju üle ja ma muutun aplaks ning seda näen ma koheselt kaalul. Siis võtab „Talibani mässuline“ minus välja „Koraani“ ja viitab ridadele: „Ära sa süsivesikuid söö!“

Kui ma olen süsivesikutega patustanud ja mõned kilod oma praegusest ideaalkaalust mõne päevaga juurde võtnud, siis tuleb mul pikka aega „religioosses süsivesikutsölibaadis“ olla, kui ma soovin oma kaalupositsioone taastada. Põhjused, miks ma soovin oma kaalupositsioone taastada, ei seisne üldse selles, et ma nii väga oma kaalust hooliksin, vaid mul on tunne, et mu süda on tervem, kui ma ei söö süsivesikuid. Aga ma lohutan ennast muidugi aeg-ajalt klaasikese hea veiniga, sest vein ei tõsta mu kaalu ja lisaks mõjub vein südamehaigele hästi.

Bulletproof frappe

Bulletproof frappe ehk jäine rasvakohv vahukooremütsiga:

1. Valmista tavalisest veidi kangem kohv.

2. Blenderda kohv koos soovitud koguses või ja kookosrasvaga.

3. Lase vahustatud-blenderdatud rasvakohvil täiesti maha jahtuda.

4. Vahusta eraldi nõus vahukoor koos väikeses koguses Bakery+ magustaja ja Bourbon vanillipulbriga.

5. Purusta köögikombainis jää.

6. Tõsta jää suurde klaasi, vala peale jahtunud rasvakohv ja tõsta kõige peale vahukooremüts.

Tõeline nauding praeguste kuumade ilmadega!

Hommikusöök päikese käes:

bulletproof frappe

krevetisalat keedumuna viilude peal

Anna Hallén: kui LCHF-ist jääb väheks

Tõlgin ühe vana hea artikli tuntud Rootsi LCHF-toitumisnõustajalt ja paljude LCHF-raamatute autorilt Anna Hallénilt. Kui see artikkel ilmus, tekitas see palju kõmu ja vastukaja. Osad olid allpooltooduga kahel käel nõus, osad vaidlesid vastu. Otsustage ise :) Kui aega saan, tõlgin mõni päev selle artikli vastukaja ka.

Artikkel pärineb siit: http://www.annahallen.se/hjalp-jag-gar-upp-i-vikt-igen

Appi, ma võtan jälle kaalus juurde!!!

Sa dieeditad ja näljutad, aga võtad ometi kaalus juurde. Sa satud iga juurdevõetud kiloga järjest suuremasse segadusse. Sa võtad kasutusele järjest karmimad abinõud. Ja siis leiad sa lõpuks LCHF-i. Sa hakkad jälle sööma, kõik toimib ja su kaal langeb. Lõpuks ometi leidsid midagi, mis toimib! Sul on kõht täis ja süda rahul. 

Aasta pärast, kui oled juba 10-20 kilo kergem, saad palju tähelepanu ja kiidusõnu. Kõik tundub imeline!

Nüüd oled sina üks nendest edulugudest, millest igal pool kirjutatakse.

Möödub veel üks-kaks aastat ja nüüd hakkavad su kilod vaikselt tagasi tulema. Sa satud paanikasse. LCHF-ist saab võitlus. Vähem süsivesikuid, rohkem rasva. Veel vähem süsivesikuid, veel rohkem rasva. Foorumites annavad kõik sulle nõu. Palju erinevaid nõuandeid. Vähenda toidu kogust, suurenda toidu kogust.

Mis küll toimub?

Alustame algusest. Mis oli selle põhjuseks, et sa üldse hakkasid sööma rohkem kui olid plaaninud? Miks sa hakkasid niimoodi sööma, et tekitasid omale ülekaalu? Sest ega keegi ei söö ju ennast lihtsalt sellepärast paksuks, et pärast oleks suur rõõm eluaeg dieeti pidada. Niisiis, mis „sundis“ sind  minema vastu oma unistustele ja eesmärkidele?

Kolm tavalist põhjust selleks on (ja nüüd ma küll üldistan väga laialt):

1.      Sa tegeled lohutussöömisega ja/või ravid söömisega oma ärevust ja muret. Süsivesikud tõstavad serotoniinitaset, mis omakorda tekitab sinu kehas rahulolutunde. Kahjuks pead sa ALATI doosi suurendama, mis tähendab, et sa vajad järjest rohkem ja rohkem süsivesikuid, et samasugust leevendust saavutada. Sinu kaal tõuseb…

2.      Sa sööd „kaifi“ saamiseks, sest sa ei ole piisavalt stimuleeritud, sa igavled ja su elu on nagu „oraval rattas“. Süsivesikud tõstavad dopamiinitaset ja annavad su elule mõnusa kaifi. Sa tead juba, et kui sul midagi paremat teha ei ole, siis lähed kööki külmkapi juurde (või sahvrisse, kus võid teha šokolaadiküpsise tainast ja süüa seda otse kausist). Kahjuks pead sa ALATI doosi tõstma, mis tähendab, et sa vajad järjest rohkem süsivesikuid, et samasugust leevendust saavutada. Sinu kaal tõuseb…

3.      Sa oled suhkrusõltlane. Sinu aju biokeemia „nõuab“ mõnuainet. Ning sind võivad käivitada nii toit kui ka tunded. LCHF-iga on toidu-käivitajad ära võetud. Aga kõik sinu tunde-käivitajad on tavaliselt läbi töötamata ja täiel jõul alles.

Mis juhtub, kui lähed üle rangele LCHF-ile? Sa saad suure tulva ketoonide osaliseks. Sinu sõltuvusega aju ütleb selle peale „njämma“.

Ketoonid on nimelt tugevalt ärevust summutavad, tugevalt valu vaigistavad, nad võtavad ära söögiisu ja tekitavad eurfooriatunde. Kui sa enne elasid serotoniini peal, siis nüüd oled oma ärevusest vaba ilma süsivesikuteta. Kui sa enne vajasid dopamiini-laksu, siis nüüd oled eufooriline ilma süsivesikuteta. Ja sul pole söögiisu! Milline suurepärane kontrollitunne!

Aga vajadus on alles! Ja kõikide aju mõjutavate mõnuainete doose tuleb tõsta, et saavutada samasugust tulemust, nagu varem…

Nii et mõne aja pärast ketoonid enam ei toimi. Sa pead nende kogust suurendama. Nüüd tuleb süsivesikuid taga ajama hakata. Nüüd tuleb ketoonid maksimaalselt lakke ajada. „Vähendada süsivesikuid nullini ja suurendada rasva“.

Pead veel mõnda aega niimoodi vastu. Aga varsti vajab keha veel rohkem!

Siinkohal hakkavad mõned trenni tegema. Tugev trenn annab endorfiine. Endorfiinid on nagu keha morfiin. Lõpuks ometi, uus ärevuse maandaja, uus valuvaigisti ja treening iseenesest annab juba kaifi. Ja ega siis trennitegemine ometi kahjulik ei ole? Aga mõnuaine doosi peab ju suurendama. Siinkohal hakatakse kas veidi rohkem sööma, tihti piimatooteid ja seemne-näkileiba (jah, need on ju süsivesikud, aga need on ju „lubatud“) või hakatakse veel rohkem trenni tegema. Ja veel rohkem trenni teema. Ja veel rohkem trenni tegema. Lõpuks tehakse nädalas 10-12 tundi trenni ja kommentaar on seejuures „trenn on ju nii kasulik“. Nüüd hakkab keha vaikselt üles ütlema. Me oleme ületanud tervislikkuse piiri, sest me ajame taga mõnuainet.

Siinkohal hakkab meie kaal vaikselt, kuid kindlalt tõusma. Mõned hüppasid vahepeal trennirongile, teised võtsid juurde juba siis, kui süsivesikute nullimine enam ei aidanud.

Kui sul nüüd veab, siis armud sa sel hetkel uuesti! Selle keemiline mõju paneb su kilod jälle sulama … mõneks ajaks. Sest armumine on ärevust maandav, annab sulle kaifi ja keha saab jälle oma mõnuaine kätte. Kui armumine läbi saab ja muutub armastuseks – siis on jälle aeg käes. Kilod tulevad vaikselt tagasi.

Selleks, et oma kaalu hoida, pead likvideerima põhjuse, miks sa kunagi üldse ülesööma hakkasid. Juhul, kui see oli ärevuse ja mure leevendamiseks või oma ellu kaifi loomiseks.

Aga kui sa sõid üle ainult sellepärast, et sinu varasem toitumisviis sinu ülesöömist käivitas ja LCHF lõi rahuliku olemise – jah, sel juhul sa uuesti juurde ei võta. Me oleme kõik erinevad.

Kas siis uuesti kaalus juurde võttev punt saab tuntuks kui „bad-stories“? Ei, neid ei ole üldse näha ja me ülejäänud arvame, et kõigil teistel õnnestub see, ainult mitte minul. Me unustame jagamast oma probleeme ja murekohti. Me tunneme veidi piinlikkust, kui kõik teised saavad, aga mitte mina.

Lahendus – miks sa end üldse alguses ülekaaluliseks sõid? See põhjus tuleb likvideerida. Edu!

LCHF-i mõju ühiskonnale

Professor Göran Sjöberg Rootsist on suur LCHF-i entusiast, ta elab juba ise aastaid LCHF-i tõdesid järgides ja võtab tihti sel teemal ka sõna. Täna tõlgin teile ühe tema väga toreda kommentaari selle kohta, milliseid tagajärgi võib LCHF ühiskonnale kaasa tuua:

„Tänasel päeval on LCHF-liikumine juba täiesti ilmseks ohuks ühiskonnale, kui juba 20% Rootsi rahvastikust on aru saanud, et LCHF ühtib päris hästi tegelikkusega. (Mis on ka hea märk selle kohta, et antud teooria on teaduspõhine!)

See, kes asjale teaduslikult läheneb, saab üsna kiiresti aru (nagu mina isegi), et LCHF ei ole mingisugune „ebateaduslik mumbo-jumbo“, erinevalt just meie ametlikest toitumissoovitustest, mille Ameerika Teadusakadeemia juba siis maha tegi, kui need 1980. aastal välja anti. Nad väljendasid end nende toitumissoovituste kohta siis nii: „See on nonsenss! Me ei taha selliseid toitumissoovitusi isegi mitte kolm meetrit pika kepiga puudutada!“

Suurim oht meie ühiskonnale seisneb eelkõige selles, et inimesed saavad tänu LCHF-ile terveks. See on seetõttu suureks ohuks tervishoiuteenustele.

Veelgi suuremat ohtu kujutab asi ravimitööstusele. Kujutage omale ette näiteks 500 miljonit (või tervet miljardit) inimest, kes ei vaja enam ravimeid diabeedi, südame veresoonkonna haiguste ja kõrge vererõhu vastu (nagu näiteks mina ise ja minu abikaasa). Kui mina oleksin mingi suure ravimifirma juhtkonnas, siis oleks ju minu kohus selle ettevõtte ees igal võimalikul viisil LCHF-ile vastu töötada, mis praegu levib nagu kulutuli.

Veelgi suuremaks ohuks ravimitööstusele on muidugi see, kui inimesed üldse ei tahagi enam paksuks minna ega haigeks jääda,  kui nad ennetaval eesmärgil LCHF-i harrastavad ning neid seetõttu ei tabagi enam kõik need haigused, mis käivad käsikäes „metaboolse sündroomiga“.

Lisaks tundub ka, et inimesed tunnevad end psüühiliselt palju paremini, kui nad toituvad LCHF-i järgi, mistõttu nad vajavad palju vähem psühhotroopseid aineid – mis praegu on ju ühed suurimad raha sissetoojad – veel üks oht.

Veel üheks ohuks ühiskonnale on see, kui ravimifirmade aktsiad börsil kukuvad – nad on seal praegu suured tegijad.

Ja ma unustasin ju ohu toiduainetööstusele – ka see pole naljaasi.

LCHF-i võiks peaaegu liigitada „terrorismiliikumiseks“, kui seda eeltoodu taustal vaadata.

LCHF-liikumine ütleb ju selgelt, et nad soovivad teha „Toidurevolutsiooni“.

Kus see küll lõpeb?“

Vaarikajäätis

Tänasel kuumal suvepäeval väärib meeldetuletamist üks minu blogi ammuseid retsepte: Vaarika koorejäätis

Vaja läheb:

2 dl vahukoort
1 dl värskeid purustatud vaarikaid
3 dl rasvast maitsestamata jogurtit
0,5 tl Bourbon vanillipulbrit või lagritsajuure pulbrit
5-6 spl Sötin tuhksuhkru asendajat
2 munakollast

Kaunistamiseks tumeda šokolaadi laastusid


Vahusta munakollased Sötini ja vanilli/lagritsapulbriga.
Sega sisse jogurt.
Sega sisse püreestatud vaarikad.
Vahusta vahukoor ja lisa see seejärel jäätisetaignale.
Aseta jäätisemasinasse või sügavkülma.
Kui paned sügavkülma, siis sega jäätis iga poole tunni tagant korraks läbi, siis ei teki jääkristalle.

Soovitan jäätise valmistamisel kasutada just Sötin tuhksuhkruasendajat (erütritool, GI 0), kuna sellega jääb jäätis veelgi siidisem!

Naudi mõistlikus koguses!

Maksastrooganov

Seekord ei tule retsept, vaid tahaks jagada oma vaimustust Hiiu Köögist, leidsime täna siit kohalikust poest täiesti suurepärase valmistoidu või rannajärgse snäki:

isuäratav!

Ja koostis on sellel täiesti aus ja korralik: veisemaks, rapsiõli, sool, maitseained!

Lihtsalt super, see karbike oli vist küll selle suve kulinaarne tippelamus. Siin saare peal kohalikud moodsad restoranid ei ole kahjuks sama head muljet suutnud oma toiduga jätta, kui see 1.63 maksev karbike.

Ja LCHF-i "isa" Sten Sture Skaldeman ütleb ju ka:

Söö praetud maksa vitamiini asemel. Üks portsjon (100 g) veisemaksa sisaldab sama palju kasulikke aineid kui terve ämbritäis maheköögivilju (100 g veisemaksas on süsivesikuid 2 g). Vaid 10 g tükk praetud veisemaksa sisaldab 2 päevaannust A-vitamiini ja 6 päevaannust B12-vitamiini.

Šnitslid sealihast

Vaja läheb:

Sealiha, viilutatud ja haamerdatud

soola, pipart

Paneeringuks:

võrdses koguses - fiberhusk, pofiber ja seesamiseemned

Segasin nende hulka veel Santa Maria vahemerepärast ürdisegu ja veidi soola

mõned munad lahti kloppida

Valmistamine: 

Maitsesta haamerdatud liha mõlemalt poolt soola ja pipraga, hõõru sisse.

Kasta lihatükk kõigepealt lahtiklopitud muna sisse ja seejärel fiberhuski-pofiberi-seesamiseemnete segu sisse.

Prae keskmisel kuumusel kaane all searasvas mõlemalt poolt pruuniks.

Keskmist kuumust on hea kasutada selleks, et siis ei kõrbe paneering ära kuni liha küpseb.

Kõrvale tegin šampinjonikastme - praadisin värskeid šampinjone ohtras võis kuni vedelik oli seentest eraldunud. Siis lisasin vahukoort ja lasin sellel madalamaks keeda. Seejärel maitsestasin soola ja valge pipraga ning lisasin värsket tilli. Kastme sisse läks ka 30% hapukoort ning üks munakollane, mis kastet paksendas. 

Lisaks oli šnitslite kõrvale tehtud ka lillkapsapüree: keetsin lillkapsa pehmeks, kurnasin, lisasin suure tüki võid ja veidi maitseaineid. Tegin saumiksriga püreeks ja lisasin vahukoort.

maitsev ja toitev õhtusöök!

Juustukuklid ilma süsivesikuteta

3 muna

1 spl fiberhuski

2 tl küpsetuspulbrit

4 dl ehk 160 g riivjuustu

Eelsoojenda ahi vähemalt 200 kraadini.

Sega kõigepealt munad, fiberhusk ja küpsetuspulber omavahel saumiksriga ja lisa seejärel riivjuust. Sega kõik hoolikalt läbi.

Tõsta taigen muffinivormidesse (5 tk) ja küpseta kuni kuklid on kuldpruunid (10-20 minutit, sõltuvalt ahju eripärast).

Võib tõsta ka kogu taigna ühes tükis küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja siis ühes tükis valmis küpsetada ning pärast kolmnurkadeks lõigata. 

Sobivad nii paljalt kui võileivakattega söömiseks :)

Krevetisalatiga täidetud avokaadod

Sega omavahel:

1 purk / 100 g krevette või vähisabasid

1 tükeldatud punane sibul

veidi värsket tilli

2-3 spl Hellmanns majoneesi

0,5 sidruni mahl

Tõsta avokaado poolikutesse!

Imemaitsev hommikusöök koos rasvakohviga :)

sama salat on väga maitsev ka viilutatud keedumuna peal

Šokolaadijäätis kookoskoorest

Siinkohal on tegemist lihtsa šokolaadi mousse'i retseptiga, mis suvisel ajal sobib ehk paremini just jäätise kujul nautimiseks. Tegemist on ka väga süsivesikuvaese maiustusega, seega seda võib endale südemarahus mõistlikus koguses kasvõi iga päev lubada - kuniks jäätiseisu otsa saab :)

Vaja läheb:
1 pakk / 250 g Blue Dragon kookoskoort
1 kuhjaga supilusikatäis toorkakaopulbrit
0,5 tl Bourbon vanillipulbrit
1-2 tl Bakery+ magustajat (selle võib ka ära jätta - kookoskoor on niigi üsna magusa maitsega)

Vahusta kuni kõik koostisosad on korralikult omavahel segunenud.
Pane sügavkülma ja sega iga poole tunni tagant korraks läbi.
1,5 - 2 tunni pärast on jäätis valmis!

Soovitan väga just tetrapakis Blue Dragon kookoskoort! See sisaldab vaid 1,8 g süsivesikuid 100 g kohta ning on tõeliselt kreemine ja mõnus. Rootsi LCHF-järgijad eelistavad erinevatest kookoskoore sortidest ka just seda ning mullegi tundub see seni läbiproovituist raudselt parim!

Vähem süsivesikuid vähendab põletikku

Selline lihtne ja loogiline jutt süsivesikuvaese toitumise tervist parandavast mõjust oli ühes Rootsi ajakirjas:

pilt: 56kilo.se

Vähem süsivesikuid vähendab diabeetikute kehas põletikku. Seda näitas Linköpingi ülikoolis läbi viidud uuring. Uuringus osales kaks diabeetikute gruppi, üks grupp sõi süsivesikuvaest ja rasvarikast toitu ning teine rasvavaest ja süsivesikurikast toitu. Mõlemad grupid olid peale kuue kuu möödumist kaalus alla võtnud, aga sellel grupil, kes sõi vähem süsivesikuid ja rohkem rasva, oli toimunud suur põletikunäitajate vähenemine veres. Teise grupi veres oli sama kõrge põletikutase nagu enne. Seda mõõdetud kõrget põletikutaset peetakse veresoonte lupjumise märgiks, mis omakorda võib viia südame-veresoonkonna haigusteni. Allikas: liu.se

***

Minu tänane süsivesikuvaene ja rasvarikas õhtusöök: 

kuumsuitsulõhe ja salat 

(basiilikulehed, kirsstomatid, mozzarella juust, oliivõli, balsamiäädikas).

Külmkapikülma või kasutamisest

Mulle ei meeldi toasooja või maitse. Mulle meeldib just kõva ja külmkapikülm või. Aga seda on paha määrida. Tõsi küll, ega LCHF-is ei olegi tihti vaja võid kuhugi määrida, vaid lõikad lihtsalt noaga parajalt paksu kääru, aga vahel siiski. Näiteks Oopsie-leivakeste peale. Selleks puhuks sobib jälle suurepäraselt üks hea rootslaste soovitus - lõika külmkapikülma võid juustunoaga!

Meil siin Hiiumaal on üks ajalooline ligi 40 aastat vana ja täiesti töökorras Rootsist toodud juustunuga - see ajas asja 100% korralikult ära!

Üks hommikusöök: oopsie leivakesed või ja forelliga

Viimaste päevade suviseid sööke

Hommikusööke:

Keedetud talumunad, graaviforell, hellmann's majonees, 1 maasikas 

(juurde rasvakohv)

Oopsie leivakesed, 30% hapukoor, forellimari, punane sibul, till peenralt; 

juurde rasvakohv

salaami vorst, parmesani juust, pasteet, keedumuna majoneesiga;

juurde rasvakohv

Õhtusööke:

Pannkoogi sisse keeratud taco-maitseline Hiiumaa maheveise hakkliha koos tomati, kurgi ja lehtsalatiga, juurde veel riivjuust, tacokaste, jalopeno

Hiiumaa maheveise hakklihast kotlett, hautatud brokoli võiga

Jälle taco-maitseline Hiiumaa maheveise hakkliha! 

Seekord juures salatileht, paprika, punane sibul, värske kurk, tacokaste, jalopeno ja riivitud parmesan

Ebaõnnestunud Brie-juustu puffikutest saab mõnusa sulanud brie-pannkoogi, 

mille sisse on mõnus maasikatükke rullida - 

nädalavahetuse puhul sõin ka ühe magustoidu!

värsked maasikad peenralt 

(ei söönud neid kõiki üksi ära - sõin nii palju kui brie juustu juurde läks)

Päevitamisest ja D-vitamiinist

Hiiumaal

Rootsi LCHF-i teerajaja doktor Annika Dahlqvist hoiatab päevituskreemide eest. Tema seisukoht on selline, et tänapäeval viibivad inimesed tegelikult vähem õues päikese käes kui vanasti ja samas muudkui määrivad end päevituskreemidega, aga sellest hoolimata (tema arvates just sellepärast) nahavähki haigestumus järjest tõuseb. Ta ütleb, et eriti suur on nahavähki haigestumine Austraalias, kus inimesed kõige rohkem päevituskreeme kasutavad. Annika Dahlqvist soovitab seega päevituskreeme vältida. Aga samas ütleb ta, et aprillist septembrini võiks siiski oma päevase D-vitamiini annuse päikesest kätte saada. Tema soovitus on - kui vähegi ilma on - iga päev pool tundi kogu keha päevitada (väga heledanahalistel veidi lühemat aega), ilma päevituskreemita ja intensiivse päikese ajal (vahemikus kella 11-15). Ta ütleb, et selle poole tunniga saab vajaliku koguse D-vitamiini mitmekordselt kätte ning ühtlasi ei jõua nii lühikese ajaga päike veel nahka kahjustada. Ülejäänud ajal soovitab ta ennast riietega kinni katta, kuna pikemalt päevitades ei saa D-vitamiinist paremat efekti. See on siis väike kokkuvõte Annika Dahlqvisti artiklist: http://annikadahlqvist.com/2012/03/23/skadlig-effekt-av-solskyddskramer/

Ma ei oska päevituskreemide kahjulikku toimet kommenteerida. Ise kasutan siiski näo peal hoolikalt päevituskreemi, aga olen valinud ülimalt kvaliteetsete koostisosadega usaldusväärse toote, Filorga SPF 50. Kasutan seda sellepärast, et ei taha, et päike mu näole pigmendilaike ega enneaegseid kortse tekitaks. Muus osas tundub mulle küll see Annika Dahlqvisti seisukoht väga mõistlik. Parem päevitada ilma end kokku määrimata ja veidi lühemat aega - nii et nahakahjustust ei teki ja saada niiviisi oma D-vitamiin päikeselisel ajal loomulikul viisil kätte, kui et iga päev tundide viisi ennast praadida ja end pidevalt päikeskaitsekreemidega kreemitada, mis ühtlasi blokeerib ju ka D-vitamiini.

D-vitamiini kohta ütleb Dietdoctor ehk Andreas Eenfeldt nii, et 10-15 minutit kogu keha intensiivse keskpäeva päikese käes päevitades annab 10 000 iU (toimeühikut) D-vitamiini. Seega seda võimalust tasub praegu suvel päikesega kindlasti kasutada, sest niimoodi saab vaid loetud minutitega päevas päris mitmekordse D-vitamiini annuse "tasuta" kätte.

Ülejäänud osal aastast, kui päevitada ei saa, soovitavad kõik LCHF-gurud D-vitamiini purgist ilmtingimata juurde võtta. Näiteks peab Dietdoctor sobivaks päevaseks annuseks umbes 2500-5000 iU päevas. Kahjuks lubatakse Eestis müüa vaid kuni 1000 iU sisaldusega D-vitamiini. Soomes ja Rootsis on see piir tunduvalt kõrgem. Aga Eestis siiski vähemalt tõsteti seda piiri hiljaaegu, veel aasta tagasi lubati siin müüa vaid maksimaalselt kuni 400 iU sisaldavat D-vitamiini.