Range LCHF teatavasti välistab kõiksugu suhkrud – valge või
pruun roosuhkur, agaavisiirup, mesi, kookossuhkur ja muud tavapärased
magustajad sisaldavad kõik liiga palju süsivesikuid selleks, et keha saaks
ketoosis püsida ning osa saada rasvakütusel olemise eelistest.
Siiski, kellel ei ole soovi teha niivõrd ranget LCHF-i ega
soovi ka ketoosis kogu aeg olla, ja need
on tavaliselt inimesed, kellel ei olegi suhkrusõltuvust ega eriliselt suuri
muresid kehakaaluga, neile sobib kindlasti aeg-ajalt magustamiseks väga väikestes
kogustes näiteks mett või kookossuhkrut või paar puuvilja päevas. Need on head
looduslikud magusaallikad inimestele, kes oskavad magusaga piiri pidada. Siiski
tasub ka selliste magustajatega ettevaatlik olla, siin on mul üks varem
tõlgitud artikkel looduslike magustajate kohta: http://lchfeesti.blogspot.com/2013/12/6-tervislikku-suhkrut-mis-voivad-tappa.html
Ülejäänutele aga, kes soovivad ketoosis olla ja nautida ketoosiga
kaasnevat söögiisu vähenemist ning vabanemist oma suhkrusõltuvusest, loomulikult
ei sobi ei mesi ega kookossuhkur isegi väikeses koguses, kuna need sisaldavad
ikkagi liiga palju süsivesikuid. Kõige sirgjoonelisem ja puhtam tee oleks
siinkohal üldse igasugustest magustajatest 100% loobuda ning süüagi ainult
liha, muna, kala, võid, kookosrasva ja köögivilju ja ongi asi korras. Pole
magusat, pole probleemi magusasöömisega, keha on ketoosis ja elu on ilus :)
Suhkruasendajate kasutamise juures ongi kõige tugevamaks
vastuargumendiks just see, et väidetavalt osade inimeste kehad tajuvad igasugust
magusat maitset suhkruna, sisaldagu see suutäis siis keha jaoks omistatavaid
süsivesikuid või mitte, mistõttu need allikad väidavadki, et kehas tekib ka
peale 0 g sv sisaldavate magustajate söömist insuliinitaseme tõus, mis omakorda
peatab ketoosi / keha rasvakütusel olemise.
Teine vastuargument on see, et magus maitse kutsub esile suuremat
magusaisu ja üldse suurendab söögiisu (= rikub ketoosi) – mina usun just seda teist
vastuargumenti, et süües juba killuke magusat, tahan ma ikkagi veel ja veel.
Osad kogenud rootsi lchf-inimesed ütlevad aga, et mitte
suhkruasendaja iseenesest ei pane meid rohkem sööma ega peata ketoosi, vaid
pigem need asjad, millele me seda suhkruasendajat lisame – tavaliselt siis
vahukoor ja mandli- või pähklijahu, mis vastupidiselt suhkruasendajale
sisaldavad üsna palju süsivesikuid ja rikuvadki ketoosi.
Aga eks me kõik oleme ikkagi inimesed ja ka igapäevaselt kõige
rangemat LCHF-i harrastav inimene tahab kasvõi paar korda aastas (või mis
iganes on kellegi jaoks sobiv intervall) siiski midagi magusat küpsetada,
maitsta või pakkuda. Nendele liberaalse või vahel harva liberaalse LCHF-i
harrastajatele sobivadki looduslikud suhkruasendajad, mis kehas imenduvaid süsivesikuid ei sisalda. Aga kindlasti mitte ükskõik millised
suhkruasendajad! Siinkohal tahakski rääkida erinevatest suhkruasendajatest.
1. Asparataam, sahhariin (näiteks Huxol,
Canderel, Diamant, Coca light jt).
Ütlen kohe ära, et sahhariini ja asparataami sisaldavad
suhkruasendajad võib kohe ära unustada. Need on väga, väga hull keemia ning
isegi tavaline valge suhkur on nendest tunduvalt tervislikum valik, hoolimata
sellest, et sahhariin ja asparataam ei sisalda süsivesikuid. Hoiduge palun
sahhariinist ja asparataamist, kes vähegi oma tervisest hoolib.
2. Stevia+erütritool
Tänapäevased suhkruasendajad on loodusliku päritoluga ning LCHF-maailmas
on valdavateks magustajateks kujunenud stevia ja erütritool ning nende segud. Siin
kirjutasin ükskord varem ka erütritoolist: http://lchfeesti.blogspot.com/2013/12/suhkruasendaja-erutritool.html
Siiski, ka erinevad stevial või erütritoolil põhinevad
magustajad võivad üksteisest erineda nagu öö ja päev. Kõige tavalisemaks
probleemiks nende puhul on tihti häiriv lääge kõrvalmaitse. On väga raske leida
korralikku stevial põhinevat suhkruasendajat, millel puuduks kõrvalmaitse.
Odavamate steviate puhul saadakse stevia magus ekstrakt lehest kätte benseeni abil ning seda segatakse/lahustatakse pärast dekstroosiga – mis kõik kokku moodustab hoolimata looduslikust algainest siiski paraja keemiakompoti.
Selliseid odavaid stevial põhinevaid magustajaid võib osta tavalistest
supermarketitest diabeetikutele mõeldud letist. Kahjuks ilmneb nendega
magustamisel üsna pea, et kõrvalmaitse on talumatu ning õigesti teeb see, kes
nende kasutamisest loobub.
Lisaks on just nn „roheline stevia“ see, millel on tugev
aniisi meenutav kõrvalmaitse.
Me otsisime väga pikalt, enne kui leidsime sellise
suhkruasendaja, mida soovisime oma LCHF-poodi müüki võtta. Otsisime pikalt just
sellist suhkruasendajat, millel ei oleks kõrvalmaitset ja tõesti, lõpuks leidsimegi
sellise. Meie LCHF Poes müüdava suhkruasendaja Bakery+ täpse retsepti on
välja töötanud kuulus rootslasest LCHF-küpsetuskokaraamatute autor Mariann Andersson, see on parim võimalik LCHF-magustaja, mida hetkel on vähemalt
Rootsist võimalik leida.
Ise olen praegu Bakery+ magustajat juba mõnda aega erinevate magustoitude juures katsetanud ning mingit häirivat kõrvalmaitset ei
ole tuvastanud ka kõige kriitilisema maitsemeelega katseisikud. Kindlasti on siinkohal
aga tähtis meeles pidada, et näiteks Bakery+ on suhkrust 3x magusam, seega tasub seda panna pigem vähem kui
rohkem. Mul kulub ühe tavalise magustoidu retsepti sisse umbes 1-2 spl Bakery+ (olen bakery+ga katsetatud bountyt, martsipanikomme,
mandliküpsiseid ning olen nende retseptid oma blogis ka nüüd bakery+ järgi ümber
muutnud).
Tõlgin Bakery+ tootmisprotsessi kohta Marianni kodulehelt: http://mariannslchf.se/hur-tillverkas-stevia-och-erythritol/
Siin saadakse stevia magus
maitse taimest kätte joogivee ja alkoholi abil. Selleks, et ekstraheerida
steviosiide stevia taime kõige maitserikkamatest osadest, leotatakse taime
lehti puhtas joogivees ja alkoholis. Ekstraktsiooni käigus vabanevad
looduslikud ja väga magusad ained, mida nimetatakse stevioglükosiidideks.
Seejärel puhastatakse ja filtreeritakse stevioglükosiidid meetodi abil, mis
meenutab tavalist veefiltrit. Ei lisata mingeid keemilisi lisaaineid, tegemist
on loodusliku protsessiga, mis sisaldab ainult stevia lehtedest pärit magusust.
See on steviaekstrakti saamise loomulik viis.
Erütritooli saadakse viinamarjasuhkru
fermenteerimisel. Glükoosile lisatakse üks bakterikultuur, mis muundub
eürtritooliks. See on sama protsess, mille teevad läbi ka vein, juust ja jogurt
ning see on täiesti looduslik.
SteviaVital Bakery+ on
kvaliteettoode, milles kasutatakse vaid kõige eksklusiivsemat, magusamat ja
puhtamat Stevia ekstrakti, mis pärineb Stevia lehtedest. Tootel on ka
öko-sertifikaat: http://www.mynewsdesk.com/se/pressreleases/steviaproducent-vaender-blad-ekologiskt-certifikat-ger-steviavital-ny-vaextkraft-784975
Mariann jagab ka lahkelt oma väljatöötatud magustaja
retsepti: 3 spl erütritooli ja ¼ - ½ ml steviat.
Miks neid kaht üldse segada? Miks mitte kasutada ainult
korralikult toodetud steviat või puhast erütritooli? Põhjus on lihtne: ainuüksi
erütritool võib anda jäist kõrvalmaitset ning ainuüksi stevia on mitmeid kordi
magusam kui suhkur, seetõttu on puhast steviat väga raske doseerida.
Bakery+ doseerimine on lihtne, lisa seda magustoitudele vähe
ning ole teadlik, et 2 spl Bakery+ = 1
dl suhkrut!
3. Erütritool ehk Sötin
LCHF Poes on erütritool müügil Sötin kaubamärgi all. Üks neist meenutab oma konsistentsilt tavalist lauasuhkrut, teine tuhksuhkrut.
Sötini koostises on siiski vaid 100% erütritool, mis on suhkrualkohol ning selle mõju veresuhkrule on 0. Doseerimine on lihtne: see on umbes 60-70% suhkru magususega, seega üledoseerimise ohtu ei ole. Kõrvalmaitset ei ole, mõni väga tundliku maitsemeelega inimene tunneb ehk kergelt jäist tunnet selle tarbimisel. Osadesse retseptidesse sobib paremini tuhksuhkruasendaja kujul (Nemo rull), teistesse tavalise kristallidena.
Erütritooli esineb looduslikult näiteks viinamarjades, melonites ja seentes ning ka fermenteeritud toiduainetes nagu vein, juust ja soja. Erütritoolis ei ole imenduvaid süsivesikuid ega kaloreid, see ei tekita ka hammastele kaariest. Väga hea lihtne ja looduslik magustaja.
3. Erütritool ehk Sötin
LCHF Poes on erütritool müügil Sötin kaubamärgi all. Üks neist meenutab oma konsistentsilt tavalist lauasuhkrut, teine tuhksuhkrut.
Sötini koostises on siiski vaid 100% erütritool, mis on suhkrualkohol ning selle mõju veresuhkrule on 0. Doseerimine on lihtne: see on umbes 60-70% suhkru magususega, seega üledoseerimise ohtu ei ole. Kõrvalmaitset ei ole, mõni väga tundliku maitsemeelega inimene tunneb ehk kergelt jäist tunnet selle tarbimisel. Osadesse retseptidesse sobib paremini tuhksuhkruasendaja kujul (Nemo rull), teistesse tavalise kristallidena.
Erütritooli esineb looduslikult näiteks viinamarjades, melonites ja seentes ning ka fermenteeritud toiduainetes nagu vein, juust ja soja. Erütritoolis ei ole imenduvaid süsivesikuid ega kaloreid, see ei tekita ka hammastele kaariest. Väga hea lihtne ja looduslik magustaja.
Ära unusta ka, et isegi 0 g imenduvaid süsivesikuid sisaldavate magustajate kasutamine võib tekitada suuremat magusaisu ning peatada kaalulanguse!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.