1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

kolmapäev, 9. oktoober 2013

Kõrvalnähud

Täna tahaks peatuda korraks teemal kõrvalnähud, mis tavaliselt ilmnevad LCHF-toitumisega algajatel. Kui inimene on harjunud üldlevinud toitumissoovituste kohaselt saama oma põhilise energia süsivesikutest (leib, puder, pasta, kartul jms) ning ühtlasi harjunud rasva pelgama (a la hirmud stiilis rasv teeb paksuks ja on südametervisele kahjulik jms), siis LCHF toitumisele üle minnes ilmnevad varem või hiljem teatavad üleminekuvaevused. Kui nüüd kohe rangele süsivesikuvaesele toitumisele üle minna, siis keha enam harjumuspärast glükoosil põhinevat kütust ei saa, aga oma rasvade põletamisele ka ei ole jõudnud veel üle minna. Mida tühjemaks saavad sinu keha glükogeenivarud, seda lähemal on tegelikult ketoos (= keha toitub oma rasvast = kaalulangus) ning ühtlasi enne ketoosi teket ei ole tavaliselt enesetunne just kõige parem. Pea võib veidi valutada, vaevata võib väsimus – kõik sellised suurele näljale sarnanevad tundemärgid, kuigi kõht peaks ju lihast-rasvast-köögiviljast täis olema. Sel hetkel paljud inimesed loobuvadki LCHF-toitumisest ja väidavad, et neile see ikkagi ei sobi. Tegelikult oleks võib-olla veel 1-2 päeva kannatust vaja olnud ja kõik oleks kardinaalselt muutunud. Nimelt käib ketoosiga kaasas selline tore asi, nagu eufooriatunne J Kõik tundub lihtne ja mõnus, energiat on palju ilma söömatagi jne. Seetõttu soovitan kõigil algajatel panna vaim valmis, et esimesel paaril nädalal ei pruugi enesetunne kõige parem just olla. Samas kui need kõrvalnähud tekivad, siis see on hea märk – oled õigel teel ja kohe-kohe saabub ketoos ja algab tõeline rasvapõletamine. Muide, Rootsi rasvadoktorid soovitavad nende üleminekuvaevuste leevendamiseks tarbida rohkem soola – toidule, soolased mineraalveed, puljong jms.  

Kes aga ketoosi kardab, sellele ütlen julgustuseks, et Rootsi arstid, kes LCHF-toitumist propageerivad, ütlevad, et ketoos on keha normaalne seisund ning et selles ei ole midagi ebatervislikku.

Algajad võivad oodata esimese nädala kaalulanguseks 1-2 kilo, see on väga tavaline. Kahjuks ei tule esimese nädala kaalulangus küll suurt oma peki arvelt, vaid see on vesi. Nimelt seovad süsivesikud endaga palju vett ning kui nüüd süsivesikuid enam mitte süüa, siis tuleb see liigne vesi ka kehast kenasti välja. Edaspidi langeb kaal tavaliselt ikka alla 1 kilo nädalas ning täiesti tavalised on ka sellised „lambist“ kaalukõikumised kilo piires. Nendest ei maksa end väga heidutada lasta – peaasi, kui ise tead, et pole saia söönud ja südametunnistus on puhas ;)

Veel tahtsin rääkida söödava rasva kogustest. Kuulen tihti, kuidas tuttavad peale minu rasvakohvi ise järele proovimist end halvasti tunnevad. Sellega on selline lugu, et igaüks peab ise ära tundma, kui palju tema keha rasva kannatab. Ilmselt kohe LCHF-iga alustades ei oleks mõistlik väga suuri koguseid sisestada. Mina olen selles mõttes juba staažikas rasvasööja, aga eks algul läks minulgi süda pahaks, kui sõin hommikusöögiks kaks muna, sinna juurde terve paki praetud peekonit ja lisaks veel rasvakohvi ka otsa. Siis mingil hetkel sain aru, et nendel hommikutel, kui peekonit söön, võib rasvakohvi joomata jätta või lihtsalt vähem sinna rasva lisada. Iga inimese keha on erinev ja keegi teine ei saa öelda, mis koguses sa midagi sööma peaksid. Proovi, tunneta ja naudi!

Siin pilt ka minu tänaõhtusest naudingust – võis praetud kana kintsutükid, aurutatud brokoli ja maitsevõi (lisatud soola, valget pipart, sidrunimahla ja tilli).
 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.