Täna tahaks peatuda korraks teemal kõrvalnähud, mis
tavaliselt ilmnevad LCHF-toitumisega algajatel. Kui inimene on harjunud
üldlevinud toitumissoovituste kohaselt saama oma põhilise energia
süsivesikutest (leib, puder, pasta, kartul jms) ning ühtlasi harjunud rasva
pelgama (a la hirmud stiilis rasv teeb paksuks ja on südametervisele kahjulik
jms), siis LCHF toitumisele üle minnes ilmnevad varem või hiljem teatavad
üleminekuvaevused. Kui nüüd kohe rangele süsivesikuvaesele toitumisele üle
minna, siis keha enam harjumuspärast glükoosil põhinevat kütust ei saa, aga oma
rasvade põletamisele ka ei ole jõudnud veel üle minna. Mida tühjemaks saavad
sinu keha glükogeenivarud, seda lähemal on tegelikult ketoos (= keha toitub oma
rasvast = kaalulangus) ning ühtlasi enne ketoosi teket ei ole tavaliselt
enesetunne just kõige parem. Pea võib veidi valutada, vaevata võib väsimus –
kõik sellised suurele näljale sarnanevad tundemärgid, kuigi kõht peaks ju
lihast-rasvast-köögiviljast täis olema. Sel hetkel paljud inimesed loobuvadki
LCHF-toitumisest ja väidavad, et neile see ikkagi ei sobi. Tegelikult oleks
võib-olla veel 1-2 päeva kannatust vaja olnud ja kõik oleks kardinaalselt
muutunud. Nimelt käib ketoosiga kaasas selline tore asi, nagu eufooriatunne J Kõik tundub lihtne ja
mõnus, energiat on palju ilma söömatagi jne. Seetõttu soovitan kõigil algajatel
panna vaim valmis, et esimesel paaril nädalal ei pruugi enesetunne kõige parem
just olla. Samas kui need kõrvalnähud tekivad, siis see on hea märk – oled õigel
teel ja kohe-kohe saabub ketoos ja algab tõeline rasvapõletamine. Muide, Rootsi
rasvadoktorid soovitavad nende üleminekuvaevuste leevendamiseks tarbida rohkem
soola – toidule, soolased mineraalveed, puljong jms.
Kes aga ketoosi kardab, sellele ütlen julgustuseks, et
Rootsi arstid, kes LCHF-toitumist propageerivad, ütlevad, et ketoos on keha
normaalne seisund ning et selles ei ole midagi ebatervislikku.
Algajad võivad oodata esimese nädala kaalulanguseks 1-2
kilo, see on väga tavaline. Kahjuks ei tule esimese nädala kaalulangus küll
suurt oma peki arvelt, vaid see on vesi. Nimelt seovad süsivesikud endaga palju
vett ning kui nüüd süsivesikuid enam mitte süüa, siis tuleb see liigne vesi ka
kehast kenasti välja. Edaspidi langeb kaal tavaliselt ikka alla 1 kilo nädalas
ning täiesti tavalised on ka sellised „lambist“ kaalukõikumised kilo piires.
Nendest ei maksa end väga heidutada lasta – peaasi, kui ise tead, et pole saia
söönud ja südametunnistus on puhas ;)
Veel tahtsin rääkida söödava rasva kogustest. Kuulen tihti,
kuidas tuttavad peale minu rasvakohvi ise järele proovimist end halvasti
tunnevad. Sellega on selline lugu, et igaüks peab ise ära tundma, kui palju
tema keha rasva kannatab. Ilmselt kohe LCHF-iga alustades ei oleks mõistlik
väga suuri koguseid sisestada. Mina olen selles mõttes juba staažikas
rasvasööja, aga eks algul läks minulgi süda pahaks, kui sõin hommikusöögiks
kaks muna, sinna juurde terve paki praetud peekonit ja lisaks veel rasvakohvi
ka otsa. Siis mingil hetkel sain aru, et nendel hommikutel, kui peekonit söön,
võib rasvakohvi joomata jätta või lihtsalt vähem sinna rasva lisada. Iga
inimese keha on erinev ja keegi teine ei saa öelda, mis koguses sa midagi sööma
peaksid. Proovi, tunneta ja naudi!
Siin pilt ka minu tänaõhtusest naudingust – võis praetud
kana kintsutükid, aurutatud brokoli ja maitsevõi (lisatud soola, valget pipart,
sidrunimahla ja tilli).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.