kolmapäev, 16. oktoober 2013

Mis siis leival ja kartulil viga on

Ma mõtlesin ise ka alguses, kui LCHF-ist alles teada sain, et no mis siis leival ja kartulil küll viga peaks olema. Leiba ja kartulit on eestlased ju ikka ajast aega söönud ja ma pidasin neid ju nii kasulikeks, mõelda –  kodus küpsetatud rukkileib ja ise kasvatatud kartul! Mis mõttes need nüüd järsku enam head ei ole?! Aga no ei ole head, nüüd saan sellest hästi aru.

Teoreetiliselt aitas mul seda väga hästi mõista Toidurevolutsiooni raamat. Seal on ilusti selgitatud, et kuigi meile tundub, et kartulit ja leiba ning muid põllumajanduslikke teraviljasaadusi on ajast aega söödud, siis tegelikult on see aeg üürike – võrreldes kogu inimese geneetilise arenguga. Umbes 99% protsenti kogu inimkeha väljaarenemise ajast oleme siiski olnud kütid-korilased, kes on söönud liha, kala, muna, köögivilju, marju, pähkleid. Põllumajandus tuli tunduvalt hiljem. Inimene ei ole tegelikult üldse nii hästi kohandunud neid põllumajanduslikke saadusi sööma – nende söömine on justkui bensiinikütusel autole diislit sisse valada. Teravili, kartul jms ei ole inimese loomuomane toit, nii nagu me kassile küpsist ei sööda ega kanadele seapraadi ei paku.
 

Siin siis üks oluline tsitaat Andreas Eenfeldti raamatust „Toidurevolutsioon“, lk 19:

„… Et pilt oleks ülevaatlikum, surugem need miljonid aastad, mille kestel inimene pärast teistest praegu elavatest sugulastest lahknemist arenes, kokku üheks aastaks. Kujutame inimese kogu arengut niisiis ühe aastana. Selles võrdluses oleme olnud jahimehed ja korilased peaaegu kogu aasta kestel – umbes 364 päeva, vana aasta viimase päeva varahommikuni. Põllumajandus levis üle kogu planeedi aasta viimasel päeval. See muutis meie toidulauda ja nüüd tekib küsimus, kuivõrd me sellega nii lühikese aja jooksul harjuda jõudnud oleme. Tekib küsimus, kas see toit võib ikka veel meie tervisele ohtlik olla …“

Jah, on inimesi, kes teravilja/kartulit paremini taluvad ning kes leiva-saia-kartuli-magusa söömise juures terveks ja saledaks jäävad. Palju õnne neile, neil on geenidega lihtsalt vedanud. Samas väga palju on inimesi, kes teravilja/kartulit ei talu niivõrd hästi. Paljudele on tehtud gluteeni talumatuse test, mis kohe ütleb, et nisujahu jms on nende jaoks kahjulik. Samas paljud inimesed kogevad kõiksugu kergemaid ebameeldivaid kõrvalnähtusid neid asju süües (kõhuvalu, puhitused, gaasid, kõhus oleks justkui telliskivi), kuid test ei ütle midagi. Usaldatakse pimesi ühte testi ja arvatakse, et ju siis võib ikka jahu edasi süüa.
Mina isiklikult ei ole omale mingit testi teha lasknud. Mulle piisab täiesti minu enda läbi viidud testist nimega LCHF :) Ehk et kui ma teravilja ja tärkliserikkaid tooteid ei söö, siis ongi mul hea olla -  mu kõht rahulik ja kerge. Niipea, kui ma söön kasvõi viilu leiba või ühe kartuli, on mul pärast kaks päeva kõht raske ja punnis ning mind piinavad gaasid ja kõhuvalu. Selle äratundmiseni jõudsin üsna ruttu LCHF-iga alustades, et appi, kui hea kerge mu kõht on ja kui mõnus mul olla on - ning see tõsiasi muudab muidugi ka LCHF-i järgimise minu jaoks väga lihtsaks. Ei ole raske ära öelda asjadest, mille kohta ma juba tean 100% ette, et need mu enesetunde kohe ja pikaks ajaks halvaks muudavad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar