neljapäev, 24. oktoober 2013

Näidismenüü, nädal nr 43


Otsustasin nüüd siia ka aeg-ajalt oma näidismenüüsid panema hakata. Siiski ütlen kohe alustuseks ära, et need ei ole mõeldud üks-ühele kopeerimiseks. Igaüks peaks ikka sööma nii, nagu tal isu on - ja kes soovib süüa kolm korda või viis korda päevas, siis jumala eest, kõht tuleb täis süüa, soovitatavalt õigetest asjadest! See ongi LCHF-i point! 

Teile võib jääda mulje, et ma söön vähe, aga tegelikult ei ole minu söödava toidu kogused sugugi väikesed, kuigi menüüst võib see tõesti nii tunduda. Hommikune rasvakohv ise sisaldab juba kokku ca 60 g rasva (või + kookosrasv), ja kui ma söön hommikul toorsuitsusinki, siis ikka terve paki, sinna juurde juustu tubli 40-60 grammi. Täidetud mune vähemalt 5-6 tükki. Õhtuks liha või kala või hakkliha on 200 grammi vähemalt, salatit tõesti rohkem garneeringuks, aga 80% majoneesi see-eest kõvasti. Mina saan tõesti omal kõhu sellest täis ja sellise ülirasvase hommikusöögi ja õhtusöögi vahele ei jaksa ma enam lõunat süüa. Eks minu söögiisu vähendab muidugi suuresti rasvakohv, kui ma seda ei jooks, küllap siis tuleks ka lõunat süüa. Asja point on ikkagi high fat, ilma suure rasvata niimoodi süüa ei saaks.

Tühja kõhu tunne on üks selline asi, mida ma olen endale lubanud, et seda ma enam ei kavatse taluda. Seetõttu ma ju vahepeal aastaid oma kaaluga ka üldse ei tegelenud, kuna teadsin juba ette, et rasvavaese punktilugemisega tuleb paraku igal õhtul vähem või rohkem tühja kõhuga magama minna. Praegu sellist asja õnneks ei ole üldse.

Esmaspäev
H: rasvakohv, täidetud munad, juust
Õ: veiseguljašš, hapukapsas

Teisipäev
H: rasvakohv, soolalõhe, juust
Õ: veiseguljašš, hapukapsas

Kolmapäev
H: rasvakohv, krevetiomlett
Õ: suur grillkanakoib, salat, või

Neljapäev
H: rasvakohv, toorsuitsusink, juust
Õ: lihapallid, kapsa-sibulasalat majoneesiga

Reede
H: rasvakohv, mandlijahust kuklid, või, juust
Õ: kebab, marineeritud sibul, majoneesikaste; pähklivõi

Laupäev
H: rasvakohv, pähklijahust kuklid, või, juust
Õ: sea kaelakarbonaad, šampinjonikaste, spargel; jäätis

Pühapäev
H: rasvakohv, toorsuitsusink, juust
Õ: praetud kana kintsuliha, brokoli, küüslauguvõi

7 kommentaari:

  1. Kõigepealt tahan öelda, et olin väga rõõmus, kui avastasin selle blogi ja jälgin seda nüüd huviga :) Siiani uurisin välismaiseid blogisid, aga leida selliseid uskumatuid tulemusi ka lähedalt, see on eriti inspireeriv, aitäh! Sellised tulemused nii lühikese aja jooksul, ma lihtsalt imetlen!
    Minu teekond LCHF tundmaõppimisel on olnud siiani paraku väga konarlik ja heitlik. Otsisin internetist infot ja tellisin ka Sten Sture Skaldemani raamatu, mida siis inglise keelt mitteõppinuna kuidagimoodi uurisin. Ja ma pean tunnistama, et vastupidiselt tublidele kaalulangetajatele, on minu katsetused toonud mulle ridamisi pettumusi, eelkõige iseendas. Võibolla sellepärast, et mul on juba väljakujunenud toidusõltuvus? Suurt segadust tekitas minu jaoks kõikjalt loetud väide, et kaloreid pole vaja lugeda, söö lihtsalt rasvast toitu täiskõhutundeni ja küll kaal langeb. No ei juhtunud minuga niimoodi, minu täiskõhutunne ei saabunud õigel ajal. Kaal hoopis tõusis, sest minu keha andis ikkagi pidevalt mingeid isude signaale ja uskudes soovitusi, ma lihtsalt kas sõin liiga palju või murdusin lõpuks toiduvaliku osas. Lootsin küll, et rasvase toidu söömisel kaovad vanad isusööstud kuna veresuhkur ei tee enam rallit ja piisab suhteliselt väikestest toidukogustest, sest toit ise on väga energiarikas. Kõik tundus loogiline. Paraku minu puhul see ei töötanud, eriti läks nässu siis, kui üritasin väga range olla ja süsivesikud miinimumini viia. Siis hakkasid isud mingil hetkel eriti painama ja lugu lõppes raudselt murdumise ja ülesöömisega. Selline asjade käik muidugi kurvastab mind ja tekitab suurt masendust. Kolm kuud üritamist ja samas ebaõnnestumist tõi mulle juurde ca 5 kg ja kaalunumbri tõusu oma elu maksimumini! Normaalkaalu saavutamiseks pean alla võtma nüüdseks juba 30 kg, kitsaks jäänud riietest pole mõtet rääkidagi... Olukord on meeleheitlik ja sellest on isegi piinlik rääkida. Nuputan nüüd, kuidas edasi, sest tundub, et ranget LCHF ma teha ei suuda, see on igapäevane võitlus ja ei ole minu puhul jätkusuutlik. Oma menüüst olen küll nende kuude jooksul välja jätnud jahud, pasta, kartuli, leiva, riisi jms.ja tänaseks ei tunne nende järgi vajadust enam. Samas midagi magusat muidugi vahel tahaks, see on mu nõrkus ja sõltuvus. Aga näiteks tomatid, igasugune värske aedvili ja muidugi puuviljad on need, milleta ma olla ei suuda. Nüüd peale korduvaid ebaõnnestumisi otsustasin proovida nüüd aedvilja vabalt tarbida, puuvilja iga päev ainult natuke, näiteks üks õun ja siis juurde LCHF lubatud toiduained, ehk sobib mulle liberaalsem variant. Mõtlesin isegi välja, et puuvilja võiks jätta õhtuks, et kui siis veresuhkur rohkem tõuseb ja pärast langeb, ei mõjuta sellest tekkiv isu mind enam, sest lähen magama. Aga teadmine, et saan endale päevas ühe puuvilja lubada, mõjub mulle meeli rahustavalt, ikkagi väike naudinguhetk. Ka pean ma hakkama toitu kaaluma ja kaloreid lugema, sest minu keha ei anna mulle neid vajalikke signaale õigel ajal, ma pean õpetama teda õigete toidukogustega harjuma. Nii et ma ei anna veel alla ja otsin edasi oma teed. Ei tea, kas olen ainus ebaõnnestuja? Aga muide, süsivesikute piiramine on toonud ühe positiivse tulemuse, mu vererõhk läks normaalseks. Kaalualandamiseks loodan saada siit jõudu ja inspiratsiooni :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Soovitan lugeda parem eestikeelset "Toidurevolutsiooni".

      Kustuta
  2. No mina olen selle kuu aja jooksul, mis LCHF-i peale üleminekut katsetanud olen, vähemalt kolm korda "kommikotti kukkunud" (see Kadi termin imponeeris mulle tõsiselt :-)). Sellele vaatamata 3 kilokest kaalust alla võtnud ja silmanägemist äravõtvat näljatunnet kah nagu pole. On küll vahel kõht tühi, aga üldjuhul ikka siis, kui hommikul piisavalt süüa ei jõua.

    Mul üldse on sellised segase rütmiga päevad, et hommikul lapsed lasteaeda, siis kibekähku koju sööma, sealt jooksuga kooli, koolist tööle (mõnikord jõuan vahepeal kodus söömas käia, teinekord jälle mitte), töölt jälle lasteaeda-koju. Söömine käib enamasti nö. jooksu pealt, st. püstijalu, ilma eriliselt peenutsemata. Laon portsu taldrikule valmis ja selle ka ära söön, juurde üldjuhul ei võta, kui, siis majoneesi (kipub miskipärast kiiremini otsa saama kui põhitoit). See Hellmann's Original on mulle täitsa meeldima hakanud. Päris uskumatu, kui mõelda, et enne ostsin ainult (vist Felixi?) 3% rasvasisaldusega majoneesi. Töö on mul istuv, loenguis samuti ju istun, nii et energiakulu on üsna minimaalne. Aga kuhugi on need 3 kilo kadunud. :-)

    Muide, mul on samuti eesmärgiks 30 kilo alla võtta, siis on normaalkaalu ülemine piir käes.

    VastaKustuta
  3. Kas oskate öelda, kui palju kaloreid umbes päeva lõikes koguneb?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei mõõda igapäevaselt oma kalorikogust, küll aga kontrollin aeg-ajalt www.tap.nutridata.ee abil oma süsivesikute, valkude ja rasvade osakaalu, siis paratamatult saab teada ka kaloraaži. Kui olin 30 kg raskem, langes minu kaal ka julgelt üle 2000 kcal päevas süües (LCHF toitu süües siis), praegusel hetkel söön vahemikus 1550-1800 kcal nädala sees, aga reedeti-laupäeviti kindlasti rohkem, ma pakun, et kuskil 2000-3000 vahel.
      LCHF-is ei ole kalorid põhilised, kui valid söögiks rasva. Kui süsikad on viidud miinimumini ja valku on ka paras kogus, siis võib julgelt rasvast kõhtu täis süüa. Siin on üks päris huvitav artikkel selle kohta, kuidas LCHF-is ei ole kalor päris kalor: http://www.dietdoctor.com/what-happens-if-you-eat-5800-calories-daily-on-an-lchf-diet

      Kustuta
  4. Üks küsimus on mul veel, natuke piinlik ehk, aga minu jaoks kipub see LCHF järgi toitudes probleemiks olema. Nimelt kas LCHF -le üle minnes kõhukinnisus ei kimbutanud? Ei teagi, kas saab loota, et see on mööduv nähtus, kuni keha muutustega kohaneb. Tõsi, ma ei joo vett eriti palju, sest ei tunne vajadust ja ei tule nagu meeldegi. Kuidas selle vee joomisega on, kas selle tarbimine on eesmärk omaette?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul kõhukinnisus probleemiks pole. Üldiselt soovitan guugeldada "magneesium kelasin", sealt tuleb vastus välja.
      Mis vee joomisse puutub, siis ma olen alati palju vett joonud, nii ka praegu. Omale sisse ei suru, aga veepudel peab alati kaasas olema, ma kohe tahan palju juua.

      Kustuta