pühapäev, 13. oktoober 2013

Vastuolud




Selles pole kahtlustki, et LCHF toitumissoovitused on väga suures vastuolus sellega, mida seniste soovituste põhjal oleme harjunud tervislikuks toitumiseks pidama. LCHF soovitab meil ju süüa julgelt küllastanud rasva ja kõrge rasvasisaldusega toite, vajalikuks ei peeta ei täistera, kiudaineid ega puuvilju, trenni teha ega lifti asemel trepist minna ei olegi kaalulangetamiseks hädavajalik ning kõige selle juures lubatakse veel paremat tervist! Kui nüüd lugeda aga meie Tervise Arengu Instituudi soovitusi, kasvõi sellises kerges vormis, nagu need on toodud delfi naistekas: http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/10-soovitust-mitmekesiseks-toitumiseks.d?id=66818819, siis enamus nendest soovitustest on ju risti vastuolus LCHF-iga. Milleks küll soovitada inimestele juua mahla, süüa putru, võileibu, puuvilju, süüa iga kolme tunni tagant, süüa kiudaineid, tatart, tange, kruupe, täisterariisi, makarone, kartuleid, vähendada söödava rasva kogust, eelistada määrdemargariine?! Sellest kümnest soovitusest võin mina küll nõustuda vaid seitsmendaga - vältige suhkrut.  
Mõnel lugejal võib ju täiesti õigustatud küsimus tekkida, et kas ma olen ajupestud, et seda LCHF teooriat nii hirmus tõsiselt võtan ja kõike seda „risti vastupidist“ usun. Kas ajupestud või mitte, aga esiteks juba praktika on näidanud, et LCHF toimib minu peal väga kenasti. Teiseks kinnitab LCHF-i tõhusust ka teooria, sellest räägin kohe.

Kuid siiski pidasin ka mina LCHF-i enne sellega alustamist täielikuks hulluseks. Kui olime paar aastat tagasi suvel koos mu õe ja õemehega maal, kes siis juba LCHF-toitumist harrastasid, kui mina sellest veel kuulnudki polnud, siis vaatasin neid ikka nagu poolhulle, et praevad aga igal hommikul mune ja peekonit ja ise arvavad veel, et see on jube tervislik. Ka mina pidasin tol ajal siiski tervislikku toidu musternäiteks täisteraleiba, lahjat kodujuustu, puuvilju, kanafileed, täisterariisi, putrusid jne. Seega ma saan ju tegelikult aru praegu nende inimeste imestusest, kes kuulevad LCHF-ist esimest korda ja peavad seda ennekuulmatuks ning esimese hooga arvavad, et no ei ole võimalik lihtsalt selle abil kaalu langetada. Kui siis kaalulanguse ees ei ole võimalik enam silmi kinni pigistada, siis peavad nad sellist toitumist lihtsalt äärmiselt tervistkahjustavaks ja ekstreemseks.  

Minu pöördepunkt, mil lakkasin uskumast Eestis antavaid möödunud sajandi iganenud ja tervistkahjustavaid rasvavabasid-täistera toitumissoovitusi ja võtsin omaks LCHF-i, tuli muidugi kiiresti. Kuna valdan rootsi keelt ja Rootsis olid selleks ajaks juba suuremad rasvalahingud peetud, kui mina LCHF-i avastasin, oli mul kerge asja kohta kohe palju materjali leida ja kõik saigi kohe selgeks. Kui ikka Uppsala ülikooli teadlased on peale kaks aastat kestnud uurimist väljastanud ametliku paberi, millel seisab selge sõnaga, et „LCHF toitumine on vastavuses teaduse ja tõestatud kogemustega ning sobiv ravi ülekaalulisuse ja 2. tüüpi diabeedi raviks“, siis mis on minul enam kahelda või öelda. Olles ise ka Rootsis elanud, tean ju üsna hästi, kui põhjalik see rahvas on ning et midagi niisama uisapäisa nad omaks ei võta.

Panen siia ka viited 18 kõrgema taseme (RCT) teadusuuringule, mis kõik tõestavad süsivesikuvaeste-rasvarohkete dieetide paremust rasva- ja kalorivaeste dieetide ees:

Shai I, et al. Weight loss with a low-carbohydrate, mediterranean, or low-fat diet. N Engl J Med 2008;359(3);229–41.



Samaha FF, et al. A Low-Carbohydrate as Compared with a Low-Fat Diet in Severe Obesity. N Engl J Med 2003;348:2074–81.







Summer SS, et al. Adiponectin Changes in Relation to the Macronutrient Composition of a Weight-Loss Diet. Obesity (Silver Spring). 2011 Mar 31. [Epub ahead of print]







Partsalaki I, et al. Metabolic impact of a ketogenic diet compared to a hypocaloric diet in obese children and adolescents. J Pediatr Endocrinol Metab. 2012;25(7-8):697-704.

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar