teisipäev, 15. oktoober 2013

Suhkruasendajatest ja jahuasendajatest

Võib ju mõelda nii, et kuna suhkruasendajad süsivesikuid ega toiduenergiat ei sisalda, siis võib neid LCHF-i raames julgelt kasutada. Coca zero, närimiskummid, steviaga magustatud magustoidud, koogid jne. Atkinsi firma ongi ju selliste asendajate peale üles ehitatud, nende äri ju põhinebki low-carb šokolaadidel, makaronidel jms. Tegelikult on see asendajate kasutamine ikka libe tee ja ma ise sellest midagi head ei arva. Üks asi on see, et mulle meeldib LCHF just selle lihtsuse ja puhtuse pärast – söödki liha, kala, muna, juustu, koort, võid ja köögivilju, veidi pähkleid ja marju ka. Kõik on loodusest tulevad asjad, puhtad ja töötlemata. Kõhu saab täis ja nautida saab ka. Kui nüüd aga hakata igapäevaselt kõiksugu asendajaid sinna lisama, siis see ei oleks minu jaoks enam SEE. Kui mul oleks vaja kõike asendada, siis võiks arvata, et midagi jääb nagu puudu ju. Aga no mul ei jää puhta LCHF-i juures igapäevaselt küll midagi puudu. Olen kohe täitsa rõõsa ja rahul omadega :)



See on asja üks külg – ehk et kuidas me asendajatest mõtleme. Keemiliselt töödeldud valge pulber (suhkruasendaja) jääb küll loomulikust toidust nii kaugele kui vähegi võimalik. Olgu sinna pealegi peale kirjutatud, et stevia pärineb loodusest. Looduslik on ta sel juhul, kui võtadki värske stevia taime lehe ja seda närid.

Teine külg on ilmselt ka füsioloogiline. Ma ei ole küll pädev seda selgitama, aga räägin oma kogemusest. Kuna mulle tegelikult maitseb aeg-ajalt coca zero, siis ma siiski umbes kord kuus luban omale selle väikse purgitäie. Aga ma tean juba ette, mis sellele järgneb. Kui ma muidu oma „puhast LCHF-i“ harrastades olen täiesti vaba igasugustest magusaisudest ja tunnen täpselt ära, millal kõht on täis ja enam süüa ei soovi, siis niipea, kui ma joon ühe väikse purgitäie coca zero, on mul kohe kõiksugu isud paariks tunniks tagasi. Ega seal midagi ületamatut ei ole, aga see on ka teine põhjus, miks ma seda omale niivõrd harva luban. Kuigi matemaatiliselt võttes (null süsivesikut, null energiat) võiks ju iga päev kasvõi 2 liitrit seda juua.

Kolmas asi on see, et Dietdoctor ehk Andreas Eenfeldt tegi enda peal testi. Ta mõõtis testi käigus igapäevaselt oma ketoonide taset veres, sõi ranget lchf-i ja oli kenasti tugevas ketoosis (rasvapõletusrežiimil). Siis ühel päeval sõi jälle samamoodi, aga lisas menüüsse pepsi maxi (sama ju, mis coca zero) ning koheselt oli ketoos kadunud. Kuigi teoreetiliselt võttes ju ei peaks midagi juhtuma (null süsivesikut, null energiat). Aga ta seletas seda kuidagi nii, et aju saab magusa maitsest juba signaali, et veel magusat on tulemas ja algab suurem insuliinitootmine. See omakorda teeb lõpu ketoosile ehk aktiivsele rasvapõletusrežiimile.

Eks siis sama kehtib kõikide suhkruasendajat sisaldavate asjade kohta – närimiskummid, magustoidud jne.

Siiski, vahel võib neid ju omale lubada. Esiteks ei ole LCHF-i õnnestumise eelduseks see, et keha peaks kindlasti tugevas ketoosis kogu aeg olema. Teiseks ei ole LCHF mingi piinalaager. Näiteks hakkas mind kevadel vaevama hirmus isu jäätise järele. Ma olin siiski paar korda juba mõtlemas, et no mida värki, kas see minu jaoks ideaalne LCHF leiab tõesti oma lõpu tänu mingile Ben & Jerry’s jäätisele, mida järsku himustama olin hakanud. Ükskord siis lubasin omale topsitäie seda õiget, aga selgus, et minu maitsemeel on niivõrd palju muutunud. See, mis enne LCHF-i oli tundunud normaalselt magus, oli nüüd väljakannatamatult lääge minu jaoks. Seega Ben & Jerry’s jäätise isu sain ära, aga jäätisesoov ikka jäi. Siis õnneks kuulsin kusagilt, et LCHF-jäätist võib ju ka edukalt ise teha. (Vt minu blogi 2. postituse all on pikk nimekiri, seal on selle jäätise retsept olemas). Seega tegin oma ülimalt kreemist vahukoorest jäätist, magustasin seda vähese „loodusliku“ stevia valge keemiapulbriga ja sõin iga päev, peale hommikusööki ja peale õhtusööki, kuni isu täis sai. Mis seal ikka. Süda oli lõpuks rahul. Kaal mul tookord langes ilusti, isu rohkema muu söögi järele tookord ei täheldanud ja jäätiseisu sai ka paari nädala pärast otsa.
 

***

Veel tahaks rääkida jahuasendajatest ja leivaasendajatest. On ju olemas ja lausa kenasti kasvõi selveri maitseaineletis müügil pähklijahu ja mandlijahu, lisaks ökopoodides kookosjahu ja kõikvõimalikud psülliumid ja värgid. Kõigist nendest asjadest koos muna, või, koore jms-ga saab kenasti erinevaid saiakesi ja koogikesi küpsetada. Jällegi – minu esimene reaktsioon on, et need rikuvad ju mu LCHF-i puhta pildi ära. Ma ei taha olla mingi LCHF-sildi taha varjunud saiasööja! :) Ma pigem tunnen veidike uhkust selle üle, et ma enam saia ei vaja kui et tahaksin seda igapäevaselt mingi muu saiaga asendada.

Teine asi on see, et tegelikult ei pruugi sellise suure pähklisöömisega (mida need jahuasendajad kahjuks on) kaal väga hästi langeda. Kellel on palju ülekaalu ja alles alustab LCHF-iga, see võib muidugi hommikust õhtuni kasvõi kahe suupoolega omale pähkleid ja pähklijahust saiakesi sisse ajada ning seejuures ikka kaalu kaotada, aga rasvakihi vähenedes või juba algselt väiksema rasvakihiga kodanikel kahjuks siiski igapäevane pähklite söömine kaalul allapoole liikuda ei lase. Seega ma ei arva väga hästi jahuasendajatest tehtud saiakestest igapäevaseks söömiseks. Küll aga jällegi – kui nüüd on ikka tunne, et vot enam ilma saiata edasi elada ei saa ja tulgu või veeuputus, aga ma pean mingi saiakese saama – siis sel juhul on muidugi see pähklijahust saiaasendaja parem variant kui nisujahust päris saiake. Või siis vahel näiteks mõneks pidulikumaks ja erilisemaks pühapäevahommikuseks nautimiseks mõni lchf-saiake koos eriliselt hea tõelise LCHF-kattega – näiteks kalamari, hapukoor, punane sibul, till.

Selliseks puhuks jagan siin ka üht retsepti, mille eest tänan Manni ja Kati ning saadan nende poole tervitused teele!
 

4 suurt muna vahtu

100 g Philadelphia toorjuustu

soola, pipart, rosmariini

(purustatud) linaseemneid (u 2 spl)

päevalilleseemneid (u 2spl)

4 spl seda india teelehe kestasid (=psyllium = fiberhusk)

umbes 3 spl mandlijahu

50 g sulavõid

veidi riivjuustu (u. 50 g või paar spl sulatatud juustu, võib ka täitsa ära jätta)

 2 teelusikat küpsetuspulbrit

 

Ahi kuumutada 175 kraadini. Munad mikserdada, kuni see miks kerge ja õhuline (mõned minutid). Sega juurde maitseained, sulavõi ja toorjuust, mikserda. Lisa seemned. Sega kuivained ja lisa taignasse.

 

Tee 6 pooleteise cm paksust kakukest, pealt võid siluda veega.

Kokku küpseta 175-kraadises ahjus u 20 min, aga sõltub ahjust! Esimesed 10 min küpseta nii, et küpsetuspaber on ka peal - ei lase pealt kõrbeda.

 

 

8 kommentaari:

  1. Tervitused vastu võetud :) Mandlijahu võib asendada ka kookosjahuga, just sellised minu 'käkid' saigi :)

    Terv.,

    K

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu kogemus on selline, et kookosjahu paisub väga palju. Seega, kui asendada mandli- või pähklijahu kookosjahuga, siis võib kookosjahu peaaegu poole vähem panna. Mis on ka hea, sest kookosjahus on tunduvalt rohkem süsikaid kui näiteks Meira mandli- või sarapuupähklijahus.

      Kustuta
  2. Ja originaalretsept siiski siit: http://www.mariannslchf.com/bread/round-bread-a-versatile-recipe/

    VastaKustuta
  3. Ma olen vist igal korral modifitseerinud seda retsepti. Viimasel korral enam mandlijahu ei pannudki, põhiliselt kookos ja need india teepuulehe koored. Tegelikult ma tahtsin uurida, et kuidas seda jäätist ikkagi täpselt teha ning kas selleks on kindlasti jäätisemasinat vaja? Ahsoo, ja kuidas sa täpselt rasvakohvi teed? Kas mingi koor läheb ka sisse? Sest kui ma ainult kookosrasva panen, siis ta nii heledavahuline küll pole...Su kohvi pildi peal on ikka nii isuäratav :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mann, kas Su kookosjahul on süsikate sisaldus ka peale kirjutatud? Ma olen väga huvitatud. Mul omal on mingi Cosmoveda kookosjahu, millel süsikate sialdust peal ei ole. Kahjuks või õnneks on kookosjahusid väga erineva süsikasisaldusega, alates 4 g kuni 18 g/100 g kohta. Kui leiaks, siis ma järgmise ostaksin pigem selle 4 g/100 g.
      Aga vastan siis rasvakohvi kohta kõigepealt. Mina panen 1 tassi keskmise kangusega masinakohvi (meil masin vist seadistatud 175 ml peale) ja lisan umbes 30 g võid ja 30 g kookosrasva, seejärel saumiksriga vahtu ja nii iga päev. Aga jällegi kordan üle - kõik ei pruugi nii suurt rasvakogust taluda ja süda võib pahaks minna. Ma olen 9 kuud harjutanud, mul ei lähe :)

      Teine vastus siis jäätise kohta. Panen siia kunagi ilusti retsepti koos oma piltidega ka üles, oleks lausa täna pannud, aga poes oli ainult mingit lollakat light philadelphiat, ei viitsinud teise poodi rasvasemat otsima minna, seega sellekohane blogipostitus jääb teiseks korraks. Aga retsept siis siia praegu:

      Originaal on siin: http://56kilo.se/philadelphiaglass-lchf/ (see koduleht on ühe rootsi kuulsama lchf-blogija oma, ta elatubki sellest ;) )

      Mul on tema retsept üle viidud sellistele kogustele, et saab ära kasutada terve paki vahukoort, terve paki philadelphiat.

      4 dl pakk vahukoort
      4 munakollast
      1 vanillikaun
      veidi stevia pulbrit
      1 pk / 200 g philadelphia original toorjuustu (23% rasva) (kindlasti tuleb teha philadelphiaga, näiteks farmi toorjuustuga jäi maitse väga vastik)

      Muna ja vahukoor eraldi vahustada, vaniljekauna seest sisu välja kraapida ja jäätise koostisosadele lisada, stevia ka sisse, vahustada veel kõiki koostisosi koos ja seejärel kas jäätisemasinasse või sügavkülma, mul kahjuks veel jäätisemasinat ei ole. Kui sügavkülmas teha, siis tuleb lihtsalt enne söömist pooleks tunniks tavalisse külma sulama võtta, sobib väga hästi.

      Kustuta
    2. Oo, ma tänan. Muideks, ma ikka päris kookosjahu ei kasuta, sest seal on süsivesikuid tõesti rohkem, kui riivitud kookoses. Aga ma ostsin mingi eriti peeneks riivitud :)
      Ma katsetan, äkki ma sellist rasvakogust juba talun ka. Hetkel panen törtsu vahukoort, kui on ja teelusikatäie kookosrasva.
      Aitäh jäätiseretsepti eest. Ma hoiatan juba ette, et hakkan seda natuke mugandama ja proovin teha ilma steviata (kuid samas ikkagi maitsva). Sain nimelt tavalise kookosjäätise retsepti, kuid üritan seda sinu retseptiga ühendada. Samuti saaks hästi teha ka lchf jäätist ju tegelikult selle sama hachez shokolaadiga (osa oleks muidugi toorkakao pulber). Kõik oleneb ka kogustest, kuid ma annan peagi teada, kuidas see kõik (ilma steviata) välja tuleb ;)

      Kustuta
    3. Kookosjahu ongi riivitud kookos, nii nagu mandlijahu on peenestatud mandel ja pähklijahu peenestatud pähkel. Erinevatel kookose-, mandli- ja pähklisortidel on lihtsalt erinev süsivesikusisaldus, nii lihtne see ongi ;)

      Kustuta
    4. Jaa, just, loogiline :) Aga tundub tihtipeale, et seda jahu tehakse siis nendest teistsugustest kookostest kui seda riivitud varianti. Seega, panustasin riivitud omale. Ei ole olnud piisavalt aega ökopoodides ringi tuuseldada, et seda "õiget" leida.

      Kustuta