1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

kolmapäev, 6. november 2013

KKK ehk Korduma Kippuvad Küsimused


 
Praegune ajahetk on toitumises üsnagi murranguline. Rootsis on teatavasti küll süsivesikute piiramise ja julgelt rasva söömise soovitused enamus inimesteni jõudnud, siin aga on asi uus ja alles väga erakordne. Paljude jaoks on LCHF kindlasti šokeerivgi. Ma täiesti mõistan neid inimesi. Eriti raske võib olla LCHF-i omaks võtta neil, kelle töö on seotud inimestele toitumissoovituste andmisega. Arstid, õed, toitumisnõustajad, toitumisõpetajad jne, keda on koolitatud hoopis vastupidist nõu andma. Kui nemad nüüd kõik kohe rõõmsalt tunnistaksid, et tõepoolest, rasva söömine ei teegi ei paksuks ega haigeks, vaid et piiri tuleks pidada hoopis pudru ja leiva ja igasugu muude süsivesikutega, siis see oleks nende poolt ju nagu tunnistamine, et kogu nende senine töö on olnud vale mis vale. Arusaadav, et enamus neist punnib sellele teemale vastu. Aga mul on õnn tunda ka nendelt erialadelt palju tarku ja avatud maailmavaatega inimesi, kes asjast kohe aru said! Lootust on :)
Ma olen endale juba paksu naha kasvatanud selle peaaegu 10 kuuga, mis ma LCHF-i harrastanud olen. Ma ei lase enam sel teemal omale kellelgi nii lihtsalt midagi öelda, eks olen seda asja ka juba piisavalt uurinud ja tean juba, et tegemist ei ole mingi järjekordse alternatiivhulluse või moeröögatusega, kõik põhineb ju ikkagi teadusel.  Siiski peab olema valmis kõiksugu kommentaarideks. Õnneks on kõikide skeptikute küsimused väga etteaimatavad ja korduva loomuga, eriti originaalseid vastuväiteid ma kuulnud ei ole. Toon mõned dialoogid, mis minu elus viimase kümne kuu jooksul ikka korduma kipuvad.  Vastusedki juba pähe kulunud :)

-        Ma küll seda LCHF-i ei julge teha, pidevalt tuleb igasugu uusi dieete, kes ütleb, et nüüd varsti jälle ei öelda, et see lchf on ikka kahjulik ja hoopis vastupidine on kasulik. 

-        LCHF ei ole midagi uut siin ilmas. Lihtsalt nimi on uus. Sisult on see sarnane söök, nagu on inimesed 2,5 miljonit aastat söönud, kui olime kütid-korilased. Inimese geneetika on välja arenenud just niimoodi rasvast liha ja juurikaid süües. Alles viimased 10 000 aastat on söödud teravilja ja vaid viimased 50 aastat on kardetud rasva, samal ajal on viimase 50 aasta jooksul tekkinud suur ülekaalulisuse ja diabeedi epideemia. 

-        Kas sul sooned umbe ei lähe sellest suurest rasvasöömisest? Mis su kolesterool selle rasva peale teeb? 

-        Küllastunud rasv tõstab just hea HDL taset. Süsivesikute vältimine alandab triglütseriide. Mu tervis on parem kui ei kunagi varem. Sooned ajab umbe liigne saiasöömine.  

-        Kas sul süda pahaks ei lähe, kui nii palju rasva sööd? 

-        Ma söön täpselt nii palju, kui mul isu on. Kui süda pahaks peaks minema, siis järelikult olen liiga palju söönud.  

-        Kuidas sa küll nii vähe sööd, ainult kaks korda päevas? 

-        Vaata eelmist vastust. 

-        Kuidas sa suudad nii tubli olla ja kõigele maitsvale ei öelda? 

-        Ma ei arva, et ma mingi tubli oleksin. LCHF ei nõua kelleltki mingit pingutust ega tublidust. On vaja vaid teadlikkust, mida ja kuidas süüa ja kõik loksub paika iseenesest. Enesedistsipliiniga pole siin mingit pistmist, kõik on puhas biokeemia. 

-        Oled sa hull või, et sa oma lastele ka saia, makaroni jms ei anna? 

-        Mis vitamiine on siis küll nii väga saias, makaronis jms, mida nad korralikust lihast, kalast, munast, koorekastmetest ja köögiviljast küll kätte ei saa? Saiavitamiin äkki? 

-        Kui kaua sa kavatsed seda teha ja mis sa pärast siis teed? 

-        Miks ma peaks üldse kunagi midagi muutma, kui ennast niigi hästi tunnen? 

-        Kas see LCHF liiga kalliks ei lähe? 

-        Arvestades, et mul enne LCHF-i kulus ikka tublisti üle poole kilo komme päevas, siis on päris toit tunduvalt odavam. Lisaks saab täisväärtuslikust toidust kõhu paremini täis, kogused ei ole nii suured. 

-        Kuidas küll pidudel hakkama saada? 

-        Olen alati hakkama saanud, alati pakutakse ju pidudel kas juustu, liha, singirulle, täidetud mune või muud säärast. Iga kell valin koogi asemel juustutüki, mis on ju palju maitsvam. 

-        Mulle meeldib ikka toitu nautida, kui tahan söön saia, kui tahan söön kooki või pastat. 

-        Mulle meeldib ka toitu nautida, söön just neid asju, mis maitsevad ja mille söömise järgselt ennast ka hästi tunnen – rasvane sealiha võikastmes, vahukoorest ja tumedast šokolaadist tehtud puding, vein, juust jne jne. 

-        Ikkagi on ebanormaalne nii palju liha süüa! 

-        LCHF toitumine tähendab vähe süsivesikuid, palju rasva – mitte palju valku. Valku, st liha ja muna süüakse täiesti tavalises normaalses koguses. See on ka ainuke asi, milles vana rasvahirmus toitumisteadus ja tänapäevane teadus ühel meelel on. Liha söön ma ikka sama palju kui enne või mistahes muu toitumise juures. LCHF ei ole proteiinidieet. 

-        Aga minu arst ütles, et see LCHF on ikkagi üks kõige kahjulikumaid asju, mida oma tervisele teha võid. Keha on pidevas mürgitusseisundis! 

-        Kas sinu arstil on ilmunud artikleid British Medical Journalis või äkki mõnes veelgi paremas meditsiiniajakirjas? Äkki oleks hoopis sinu arstil aeg end väljaspool Eestit koolitada või vaadata, mis tuuled mujal maailmas puhuvad? Rootsis näiteks tunnistasid Uppsala Ülikooli teadlased ja Rootsi riik LCHF-i teadusega kooskõlas ja järelproovitud kogemusega vastavuses olevaks raviks ülekaalulisuse ja 2. tüüpi diabeedi vastu. 

-        No aga ikkagi on ju täielik lauslollus puuvilju ja marju mitte süüa! 

-        Kõik sõltub LCHF-i harrastava inimese eesmärkidest. Kes lepib vahepeal kaaluseisakuga või on juba oma soovkaalu saavutanud, see lubab omale vahepeal mõõdukalt marju-puuvilju. Kes tahab kangesti kaalu kaotada, see jätab puuviljad-marjad söömata või läheb kaalujälgijatesse tagasi :) Või siis sööb omale karu moodi puuviljadest-marjadest talvevarud naha vahele. Kuna aga näiteks minul tekitab üleliigne süsikakogus (puuviljad, marjad kaasa arvatud) magusahoogusid, siis minu jaoks oleks lauslollus hunnik puuvilju-marju süüa, mis mind pärast veel lisaks ka kommi sööma paneks. 

-        Ma saan aru, et liha ja köögivili on tervislik söök ja ma võiks seda LCHF-i isegi tegema hakata, aga nii palju rasva ma küll ei suuda süüa.  

-        Kui jätta menüüst välja nii rasvad kui enamus süsivesikuid, siis on tegemist väga ekstreemse näljakuuriga, millel head lõppu ei ole. Kaal ei lange, sest keha läheb säästurežiimile ning halb on olla, sest kõht on tühi. Lõppeb varem või hiljem suure süsikate = kiire energia ahmimisega
 

 

 

 

3 kommentaari:

  1. Ma sooviksin ühe asja puhul siiski vastu vaielda, kuigi ma tegelikult toetan LCHF toitumist.
    Kohe kindlasti ei ole see söök, mida kütid-korilased sõid 2,5 miljonit aastat tagasi. Mõnipäev sai süüa, mõnipäev ei saanud. Inimene polnud homo sapiens'ki siis veel. Kui nüüd kasutada seda loogikat, et see lähtub 2,5 milj vanusest toidukultuurist, siis peaks olema keelatud igasugune piimarasv (või, juustu, koor), kuna see arenes välja alles maaharijate ühiskonnas u 9000 aastat tagasi. Teravilja söödi juba palju varem, seda lihtsalt ei kasvatataud meelega. Pluss inimene sai üldse siiamaani areneda tänu süsivesikuterikkale toidule, kuna see tähendas, et täis kõht tuli lihtsama vaevaga ja jättis aega muude töödega tegelemiseks ehk kultuuri ja oskuste arendamiseks.
    Minu jutu iva on see, et nagu paljude erinevate toitumiste puhul ei tohiks kasutada argumenti, a'la meie esivanemad sõid niimoodi. LCHF on hea ja kasulik ning kindlasti väärt promomist, aga kas seda peab tõesti õigustama vaid valitud punktidega ajaloost? Tõsi on, et nüüd oleks jälle aeg seda söömiskultuuri muuta ikka paremuse poole ja LCHF on ennast juba tõestanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen Sinuga piimatoodete osas täiesti nõus. Kahjuks või õnneks avastavad enamus LCHF-i abil kaalulangetajaid õige pea, et nad tegelikult ei saagi piimatooteid väga süüa, kui on soov kaalu langetada. Ega keegi ei arvagi, et kütid-korilased piimatooteid sõid, aga LCHF-suunistesse jäeti need sisse just nimelt väikese mööndusega – arvestades nende head valkude-rasvade-süsivesikute suhet.
      Muus osas aga ei ole ma Sinu kommentaariga sugugi nõus. Soovitan Sul silmaringi arendamise mõttes väga vaadata filmi „In Search of the Perfect Human Diet“ (2012), sealt saad täpselt teada, tänu millisele toidule üldse ahvist inimene sai ja millist toitu süües tänapäeva inimene välja arenes. Vihjeks olgu öeldud, et see ei ole „tänu süsivesikuterikkale toidule“, nagu Sina näid arvavat. Minul ja Sinul ei ole mõtet tegelikult siin üldse vaielda, sest vähemalt mina ei ole ajaloolane, antud filmis räägivad aga just nimelt erinevate kuulsate ülikoolide professorid sellest, kuidas on tõendatud, et inimese eellase aju sai arenema hakata just nimelt tänu ohtrale rasva ja liha söömisele. Need ahvid, kes jäid banaani sööma, on tänapäevani veel ahvid ;) Filmis tõendavad teadlased ära ka selle, et teravili ei ole üleüldse inimese toit, vaid sobilik näiteks hiirtele ja muudele närilistele. Filmis astuvad üles sellised nimed nagu Micheal R. Eades MD, Loren Cordain PhD, Gary J. Sawyer, Leslie Aiello PhD, Dr Shannon McPherron, Professor Jean-Jacques Hublin Phd, Professor Mike Richards, Lane Sebring MD jne jne.

      Kustuta
    2. Mul riivas see väide sellepärast silma, kuna ma olen ajalooga ülimalt kursis ja õpin seda ka ülikoolis. Samamoodi soovin sul lugeda näiteks Jared Diamondi "Püssid, pisikud ja teras" mõndasid peatükke, kus ta seletab väga veenvalt millist osa põllukultuuride valik inimkonna ajaloos mängis. Ajaloolasi on erinevaid, igal ühel on omad teooriad, ega omandatud kraad ei võrdu kohe 100% tõene jutt. Igal ajaloolasel on omad teooriad inimkonna suhtes.
      Inimese aju hakkas muidugi arenema alates liha söömisest, sellega olen ma täiesti nõus. Aga samuti 'ohtrat rasva' on söönud vaid osa kultuure. Teravilja osa inimkonna arengus ei saa kindlasti alahinnata, aga nagu ma eelnevalt ka mainisin, kõik areneb ja lisaks, et vanades asjades ei saa kinni olla, st kui LCHF mõjub hästi, siis on kõik orras.

      Kustuta

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.