Praegune ajahetk on toitumises üsnagi murranguline. Rootsis
on teatavasti küll süsivesikute piiramise ja julgelt rasva söömise soovitused
enamus inimesteni jõudnud, siin aga on asi uus ja alles väga erakordne. Paljude
jaoks on LCHF kindlasti šokeerivgi. Ma täiesti mõistan neid inimesi. Eriti
raske võib olla LCHF-i omaks võtta neil, kelle töö on seotud inimestele
toitumissoovituste andmisega. Arstid, õed, toitumisnõustajad, toitumisõpetajad
jne, keda on koolitatud hoopis vastupidist nõu andma. Kui nemad nüüd kõik kohe
rõõmsalt tunnistaksid, et tõepoolest, rasva söömine ei teegi ei paksuks ega
haigeks, vaid et piiri tuleks pidada hoopis pudru ja leiva ja igasugu muude
süsivesikutega, siis see oleks nende poolt ju nagu tunnistamine, et kogu nende
senine töö on olnud vale mis vale. Arusaadav, et enamus neist punnib sellele teemale
vastu. Aga mul on õnn tunda ka nendelt erialadelt palju tarku ja avatud maailmavaatega inimesi, kes
asjast kohe aru said! Lootust on :)
Ma olen endale juba paksu naha kasvatanud selle peaaegu 10
kuuga, mis ma LCHF-i harrastanud olen. Ma ei lase enam sel teemal omale
kellelgi nii lihtsalt midagi öelda, eks olen seda asja ka juba piisavalt
uurinud ja tean juba, et tegemist ei ole mingi järjekordse
alternatiivhulluse või moeröögatusega, kõik põhineb ju ikkagi teadusel. Siiski peab olema valmis kõiksugu
kommentaarideks. Õnneks on kõikide skeptikute küsimused väga etteaimatavad ja
korduva loomuga, eriti originaalseid vastuväiteid ma kuulnud ei ole. Toon mõned dialoogid,
mis minu elus viimase kümne kuu jooksul ikka korduma kipuvad. Vastusedki juba pähe kulunud :)
-
Ma küll
seda LCHF-i ei julge teha, pidevalt tuleb igasugu uusi dieete, kes ütleb, et
nüüd varsti jälle ei öelda, et see lchf on ikka kahjulik ja hoopis vastupidine on
kasulik.
-
LCHF ei
ole midagi uut siin ilmas. Lihtsalt nimi on uus. Sisult on see sarnane söök,
nagu on inimesed 2,5 miljonit aastat söönud, kui olime kütid-korilased. Inimese
geneetika on välja arenenud just niimoodi rasvast liha ja juurikaid süües.
Alles viimased 10 000 aastat on söödud teravilja ja vaid viimased 50
aastat on kardetud rasva, samal ajal on viimase 50 aasta jooksul tekkinud suur
ülekaalulisuse ja diabeedi epideemia.
-
Kas sul
sooned umbe ei lähe sellest suurest rasvasöömisest? Mis su kolesterool selle
rasva peale teeb?
-
Küllastunud
rasv tõstab just hea HDL taset. Süsivesikute vältimine alandab triglütseriide.
Mu tervis on parem kui ei kunagi varem. Sooned ajab umbe liigne saiasöömine.
-
Kas sul süda
pahaks ei lähe, kui nii palju rasva sööd?
-
Ma söön
täpselt nii palju, kui mul isu on. Kui süda pahaks peaks minema, siis järelikult
olen liiga palju söönud.
-
Kuidas sa
küll nii vähe sööd, ainult kaks korda päevas?
-
Vaata
eelmist vastust.
-
Kuidas sa
suudad nii tubli olla ja kõigele maitsvale ei öelda?
-
Ma ei
arva, et ma mingi tubli oleksin. LCHF ei nõua kelleltki mingit pingutust ega
tublidust. On vaja vaid teadlikkust, mida ja kuidas süüa ja kõik loksub paika
iseenesest. Enesedistsipliiniga pole siin mingit pistmist, kõik on puhas
biokeemia.
-
Oled sa
hull või, et sa oma lastele ka saia, makaroni jms ei anna?
-
Mis
vitamiine on siis küll nii väga saias, makaronis jms, mida nad korralikust
lihast, kalast, munast, koorekastmetest ja köögiviljast küll kätte ei saa?
Saiavitamiin äkki?
-
Kui kaua
sa kavatsed seda teha ja mis sa pärast siis teed?
-
Miks ma
peaks üldse kunagi midagi muutma, kui ennast niigi hästi tunnen?
-
Kas see
LCHF liiga kalliks ei lähe?
-
Arvestades,
et mul enne LCHF-i kulus ikka tublisti üle poole kilo komme päevas, siis on
päris toit tunduvalt odavam. Lisaks saab täisväärtuslikust toidust kõhu
paremini täis, kogused ei ole nii suured.
-
Kuidas
küll pidudel hakkama saada?
-
Olen alati
hakkama saanud, alati pakutakse ju pidudel kas juustu, liha, singirulle,
täidetud mune või muud säärast. Iga kell valin koogi asemel juustutüki, mis on
ju palju maitsvam.
-
Mulle
meeldib ikka toitu nautida, kui tahan söön saia, kui tahan söön kooki või
pastat.
-
Mulle
meeldib ka toitu nautida, söön just neid asju, mis maitsevad ja mille söömise järgselt
ennast ka hästi tunnen – rasvane sealiha võikastmes, vahukoorest ja tumedast
šokolaadist tehtud puding, vein, juust jne jne.
-
Ikkagi on
ebanormaalne nii palju liha süüa!
-
LCHF
toitumine tähendab vähe süsivesikuid, palju rasva – mitte palju valku. Valku,
st liha ja muna süüakse täiesti tavalises normaalses koguses. See on ka ainuke
asi, milles vana rasvahirmus toitumisteadus ja tänapäevane teadus ühel meelel
on. Liha söön ma ikka sama palju kui enne või mistahes muu toitumise juures.
LCHF ei ole proteiinidieet.
-
Aga minu
arst ütles, et see LCHF on ikkagi üks kõige kahjulikumaid asju, mida oma
tervisele teha võid. Keha on pidevas mürgitusseisundis!
-
Kas sinu
arstil on ilmunud artikleid British Medical Journalis või äkki mõnes veelgi
paremas meditsiiniajakirjas? Äkki oleks hoopis sinu arstil aeg end väljaspool
Eestit koolitada või vaadata, mis tuuled mujal maailmas puhuvad? Rootsis
näiteks tunnistasid Uppsala Ülikooli teadlased ja Rootsi riik LCHF-i teadusega kooskõlas
ja järelproovitud kogemusega vastavuses olevaks raviks ülekaalulisuse ja 2.
tüüpi diabeedi vastu.
-
No aga
ikkagi on ju täielik lauslollus puuvilju ja marju mitte süüa!
-
Kõik sõltub
LCHF-i harrastava inimese eesmärkidest. Kes lepib vahepeal kaaluseisakuga või on juba oma
soovkaalu saavutanud, see lubab omale vahepeal mõõdukalt marju-puuvilju. Kes
tahab kangesti kaalu kaotada, see jätab puuviljad-marjad söömata või
läheb kaalujälgijatesse tagasi :) Või siis sööb omale karu moodi
puuviljadest-marjadest talvevarud naha vahele. Kuna aga näiteks minul tekitab üleliigne
süsikakogus (puuviljad, marjad kaasa arvatud) magusahoogusid, siis minu jaoks oleks lauslollus hunnik puuvilju-marju
süüa, mis mind pärast veel lisaks ka kommi sööma paneks.
-
Ma saan
aru, et liha ja köögivili on tervislik söök ja ma võiks seda LCHF-i isegi
tegema hakata, aga nii palju rasva ma küll ei suuda süüa.
-
Kui jätta
menüüst välja nii rasvad kui enamus süsivesikuid, siis on tegemist väga
ekstreemse näljakuuriga, millel head lõppu ei ole. Kaal ei lange, sest keha
läheb säästurežiimile ning halb on olla, sest kõht on tühi. Lõppeb varem või
hiljem suure süsikate = kiire energia ahmimisega
Ma sooviksin ühe asja puhul siiski vastu vaielda, kuigi ma tegelikult toetan LCHF toitumist.
VastaKustutaKohe kindlasti ei ole see söök, mida kütid-korilased sõid 2,5 miljonit aastat tagasi. Mõnipäev sai süüa, mõnipäev ei saanud. Inimene polnud homo sapiens'ki siis veel. Kui nüüd kasutada seda loogikat, et see lähtub 2,5 milj vanusest toidukultuurist, siis peaks olema keelatud igasugune piimarasv (või, juustu, koor), kuna see arenes välja alles maaharijate ühiskonnas u 9000 aastat tagasi. Teravilja söödi juba palju varem, seda lihtsalt ei kasvatataud meelega. Pluss inimene sai üldse siiamaani areneda tänu süsivesikuterikkale toidule, kuna see tähendas, et täis kõht tuli lihtsama vaevaga ja jättis aega muude töödega tegelemiseks ehk kultuuri ja oskuste arendamiseks.
Minu jutu iva on see, et nagu paljude erinevate toitumiste puhul ei tohiks kasutada argumenti, a'la meie esivanemad sõid niimoodi. LCHF on hea ja kasulik ning kindlasti väärt promomist, aga kas seda peab tõesti õigustama vaid valitud punktidega ajaloost? Tõsi on, et nüüd oleks jälle aeg seda söömiskultuuri muuta ikka paremuse poole ja LCHF on ennast juba tõestanud.
Olen Sinuga piimatoodete osas täiesti nõus. Kahjuks või õnneks avastavad enamus LCHF-i abil kaalulangetajaid õige pea, et nad tegelikult ei saagi piimatooteid väga süüa, kui on soov kaalu langetada. Ega keegi ei arvagi, et kütid-korilased piimatooteid sõid, aga LCHF-suunistesse jäeti need sisse just nimelt väikese mööndusega – arvestades nende head valkude-rasvade-süsivesikute suhet.
KustutaMuus osas aga ei ole ma Sinu kommentaariga sugugi nõus. Soovitan Sul silmaringi arendamise mõttes väga vaadata filmi „In Search of the Perfect Human Diet“ (2012), sealt saad täpselt teada, tänu millisele toidule üldse ahvist inimene sai ja millist toitu süües tänapäeva inimene välja arenes. Vihjeks olgu öeldud, et see ei ole „tänu süsivesikuterikkale toidule“, nagu Sina näid arvavat. Minul ja Sinul ei ole mõtet tegelikult siin üldse vaielda, sest vähemalt mina ei ole ajaloolane, antud filmis räägivad aga just nimelt erinevate kuulsate ülikoolide professorid sellest, kuidas on tõendatud, et inimese eellase aju sai arenema hakata just nimelt tänu ohtrale rasva ja liha söömisele. Need ahvid, kes jäid banaani sööma, on tänapäevani veel ahvid ;) Filmis tõendavad teadlased ära ka selle, et teravili ei ole üleüldse inimese toit, vaid sobilik näiteks hiirtele ja muudele närilistele. Filmis astuvad üles sellised nimed nagu Micheal R. Eades MD, Loren Cordain PhD, Gary J. Sawyer, Leslie Aiello PhD, Dr Shannon McPherron, Professor Jean-Jacques Hublin Phd, Professor Mike Richards, Lane Sebring MD jne jne.
Mul riivas see väide sellepärast silma, kuna ma olen ajalooga ülimalt kursis ja õpin seda ka ülikoolis. Samamoodi soovin sul lugeda näiteks Jared Diamondi "Püssid, pisikud ja teras" mõndasid peatükke, kus ta seletab väga veenvalt millist osa põllukultuuride valik inimkonna ajaloos mängis. Ajaloolasi on erinevaid, igal ühel on omad teooriad, ega omandatud kraad ei võrdu kohe 100% tõene jutt. Igal ajaloolasel on omad teooriad inimkonna suhtes.
KustutaInimese aju hakkas muidugi arenema alates liha söömisest, sellega olen ma täiesti nõus. Aga samuti 'ohtrat rasva' on söönud vaid osa kultuure. Teravilja osa inimkonna arengus ei saa kindlasti alahinnata, aga nagu ma eelnevalt ka mainisin, kõik areneb ja lisaks, et vanades asjades ei saa kinni olla, st kui LCHF mõjub hästi, siis on kõik orras.