esmaspäev, 18. november 2013

Miks peaksid margariinist kauge kaarega mööda käima


 

 

Õmblusmasinaõli ja bensiin margariinis! Margariinitootja bluff! Söö parem ehtsat võid!

Tere tulemast vabrikusse, kus püütakse margariini võiga sarnanema panna!

Lisaks veele on suurim koostisosa Rootsis müüdavates margariinides ja light-margariinides palmiõli. Selleks, et palmiõli saada, raiutakse igal aastal maha tuhandeid ruutkilomeetreid vihmametsi, kus nii taimed kui loomad peavad selle eest oma eluga maksma. Kui puhtaks raiutud ala on seejärel kultiveeritud ja sinna istutatud palmid täis kasvanud, saadetakse palmidest saadud õli rafineerimisele, kus see läbib mitmeid keemilisi protsesse, muuhulgas ka valgendamise. Seejärel valatakse õli suurtesse konteineritesse, milles on tihti transporditud ka muid kemikaale, ning nende vahepealne puhastamine on olnud tavaliselt väga pinnapealne.

Mida on ühist margariinil ja WC-pottidel? Kui see kõike muud kui meeldiv ollus lõpuks jõuab margariinivabrikusse, peab see läbima puhastusprotsessi, mille käigus püütakse õlist kogu ebameeldiv hais ja maitse ära võtta.

Kui aga eemaldatakse toorainete loomulikke omadusi, kasutatakse selleks naatriumhüdroksiidi (sama ainet, mis on ka WC-pottide puhastusvahendites), fosforhapet või sidrunhapet ning valgendajat (bentoniitsavi). Seejärel kasutatakse atsetooni, et eraldada polüküllastamata rasva küllastunud rasvast. Selleks, et margariin hakkaks võile sarnanema, peab rasvamassi esterdama, et seal vähem klimpe oleks. Seda tehakse nii, et lisatakse söövitavat lahust, mille nimi on naatriummetülaat. Rootsi Toiduaineameti andmeil on üheks esterdamise käigus tekkivaks aineks metanool, kuid seda ei teki piisavalt suures koguses, et nad seda veel alarmeerivaks peaksid.

 

Gunnar Lindgren, kes on üks Rootsi suurimaid eksperte margariinitootmise alal, ütleb esterdamisprotsessi kohta nii: „See on üks kõige riskantsemaid kemikaale, mida ma tean ja seda ei tohiks kunagi toiduainetes esineda. Ühe kirjelduse kohaselt liigub kogu rasvamass selle reaktsiooni all ja tekivad mustad jooned, nagu mingis õudusfilmis. Peale seda protsessi deaktiveeritakse jälle naatriummetülaat ja tulemus on nii määrdunud ilmega, et seda peab uuesti pleegitama.“

Kas margariinis on bensiini? Kui Rootsi Toiduaineamet mõned aastad tagasi analüüsis margariine „Milda“ ja „Becel“, siis leidus nendes toiduainetes olulisel määral bensiini. Enne seda oli tootja Unilever kategooriliselt eitanud väidet, nagu nende tootmisprotsessis sisalduks bensiini. Nimelt kasutatakse üht ekstraktsioonibensiini paljudes taimeõlides, mida võile lisatakse. Ka sojaletsitiinis, mis on üks margariini koostisosa, läheb vaja ekstraktsioonibensiini selleks, et eraldada letsitiini. On ülimalt raske bensiinist lahti saada, kui see juba margariini sees on, seega piirväärtused lubatud määra kohta on teadlikult kõrgemale tõstetud vastutavate riiklike ametkondade poolt. Nii et Toiduaineameti arvates on kõik korras, kui me sööme kantserogeenset ja allergiat tekitavat bensiini, ilma et me ise sellest teadlikud oleksime. Vähe sellest, kõiki lapsi Rootsi koolides ja lasteaedades „sunnitakse“ seda sööma, kuna Toiduaineamet leiab ju, et margariin on tervislikum kui või.

Lisatakse värvaineid ja hulgaliselt aroomiaineid, et panna seda keemilist ollust rohkem võile sarnanema. See on ülimalt pikk keemiline protsess.

Gunnar Lindgren: „Margariini tootmise probleem on selles, et püütakse imiteerida üht teist toiduainet – võid. Kui püütaks teha margariini loomulikul viisil näiteks oliivõlist, siis see jääks rohekashall ning lõhnaks ja maitseks nagu oliivid ning oleks vedel. Kui aga kasutataks looduslikku rapsiõli, tuleks see samamoodi kollakas, lõhnaks ja maitseks nagu raps ja oleks vedel. Kui me aga soovime tahket margariini, peame kasutama mingit tahket taimerasva – näiteks kookosrasva või palmiõli, aga ka see maitseks ja lõhnaks kookose/palmiõli järele ning sel oleks siis rohkem kingakreemilaadne konsistents. Kuna aga margariinitootmise juures nii põhjalikult muundatakse algsete toorainete identiteeti, siis ei saa sugugi väita, nagu margariin tõesti sisaldaks näiteks rapsiõli – nagu tihti pakendilt lugeda võib. Alles on jäänud vaid toitainealaselt „surnud“ rasvamolekulid, millel ei ole mingit identiteeti – umbes nagu õmblusmasinaõlis. Margariinile tehtud analüüsis vaevalt ilmneks see, millisest toorainest see valmistatud on.“

Teadlane Renaud näitas aastal 1989, et rottidel suureneb tunduvalt trombide teke, kui nad söövad esterdatud palmiõli. Teadlane Innis näitas aastal 1996, et sigadel tekib esterdatud palmiõlist moonutatud  kopsufunktsioon ja Elwood näitas aastal 1991, et esterdatud palmiõliga seoses on inimestel suurem oht südameinfarktiks.

Niisiis, kui tahad püsida terve ning ei soovi süüa bensiini, atsetooni ega muid töödeldud kemikaale, siis peaksid margariini söömise unustama ja tagasi originaali poole pöörduma:  söö julgelt võid!
 

 

 

1 kommentaar: