neljapäev, 7. november 2013

On sul raskusi LCHF abil kaalu kaotamisega?

Täna tõlkisin artikli kõigile neile, kes teevad korralikku LCHF-i, aga on juba lootust kaotamas, et kaal ikka ei lange.

Artikli autoriks on Anna Hallén, tuntud ja tunnustatud LCHF-toitumisnõustaja Rootsis. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid LCHF-ist, on oodatud lektor LCHF-teemalistel loengutel ning loomulikult on ka oma kaalu selle toitumise abil korda saanud. Tema enne ja pärast pildid siin.

 
 
Tõlgin siit:
 


On sul raskusi kaalu kaotamisega?
Kas mäletad oma esimest dieedikuuri? Kilod lihtsalt sulasid. Mina mäletan, et võtsin kuue nädalaga kümme kilo alla ja olin ülimalt õnnelik (vähemalt korraks). Seejärel, iga minu järgmine kord dieeditamist läks aeglasemalt ja aeglasemalt, kuni lõpuks olin sunnitud appi võtma pulbridieedid, et üldse midagi juhuks.
Mis siis juhtus? Nojaa, paljugi juhtus. Nii minu kehas kui ka minu toiduvalikus.

Ma hakkasin pidevalt väikest viisi dieeditama. Püüdsin süüa vähe kaloreid ja minimaalselt rasva. Ma valisin lahja margariini või üldse mitte midagi võileiva peale. Läksin üle rasvatu piima ja magusa puuviljajogurti peale, kus on 0,1 grammi rasva. Valisin riisigaletid, teraleiva, popkorni, värskelt pressitud mahla ja suhkruvaba müsli. Nii et kogu mu söök oli kalorivaene süsivesikudieet, miilles oli ülimalt vähe rasva. (Mis käivitab nii isu kui nälja!!)
Nendel päevadel, kui olin tubli, sõin liiga vähe. Samas teistel päevadel jällegi kaotasin kontrolli ja õgisin valimatult, et järgmisel päeval jälle näljutada ja seda kompenseerida.

Ma dieeditasin niiviisi aastast aastasse. Mõnikord olin ma hüsteeriliselt tubli (kui seda nüüd tubliks võib nimetada) ja mõnikord lõin ma kõigele käega, sest nagunii ei tulnud sellest ju midagi välja. Lõpuks ei toiminud minu peal enam mitte ükski meetod. Viimane kord, kui püüdsin dieeditada, käisin kümme kuud Kaalujälgijates. Ja ma võtsin alla ÜHE kilogrammi. See pidi küll olema kilo safranit, mitte rasva – selle raha eest. 10 kuud x 4 nädalat x 100 sek. Kokku oli see siis 4000 sek ühe kilo rasva eest. Ohjah.
Mis siis ikkagi kehas juhtub? Palju asju. Esiteks loob rasvavaba dieet sellise keha, mis väga halvasti rasva põletab.

Rasva söömine SUURENDAB ju keha energiakulu!
Lisaks tekitab süsivesikutel põhinev dieet isusid, mis põhjustas selle, et ma näksisin kalorivaeseid süsivesikuid (mida ma tervislikuks pidasin), mis omakorda tekitasid uut isu jne. See kõik põhjustaski selle, et ma tegelikult sõin igapäevaselt palju rohkem, kui arvasin. Minu arusaam oli selline, et ma ei söö ju üldse, aga tõde oli see, et ma ei söönud kunagi korralikku sooja toitu söögikordade ajal, vaid ma näksisin pidevalt toidukordade VAHEL. Kuigi, kuna ma valisin ju ainult neid asju näksimiseks, mida ma tervislikuks pidasin, siis ei leidnud ma, et minu teguviisis midagi valet oleks. Ma uskusin, et olin tubli ega saanud aru, miks ma ainult paksemaks läksin. Segadus oli suur.

Süsivesikurikas toit suurendab ka insuliini, mis omakorda SUURENDAB rasva ladestamist!
Siit tekkiski järgmine probleem. Kuna ma teatud nädalatel eriti palju ei söönud, arvas mu keha, et ma olen näljas. Siis hakkab keha paljudel erinevatel viisidel energiat säästma. Niisiis selle asemel et kulutada oma 2000-2500 kcal päevas, vähendas mu keha kulutamist nii palju, et ma nälja üle elaksin. Ning kui siis lõpuks sööki tuli (kui mul jõud otsa sai, nälg väljakannatamatuks muutus ja ma palju rumalaid asju sõin), oli keha ülimalt õnnelik ja ladestas KÕIK, mis vähegi võimalik.

Madala kalorsusega dieedid vähendavad rasvapõletust, vähendavad energiakulu ja panevad keha SÄILITUSREŽIIMILE!
Mida rohkem kordi ma dieeditasin, seda kiiremini hakkas mu keha kohanduma ja energiakulutamist vähendama. Lõpuks jäi mu kaal samaks ka siis, kui ma sõin ainult ligikaudu 1000 kcal päevas. Niisiis minu tavaline kalorikulu oli 1000 kcal päevas!! Kui ma nüüd alla tahtsin võtta, olin sunnitud sellest tasemest veelgi allapoole minema. Siis ei jäänud ju enam mingit sööki alles. See tähendas aga, et ma võtsin kaalus JUURDE, niipea, kui ma normaalselt sõin.

Nii ma siis istusingi klassikalises dieedi-nõiaringis. Ainuke asi, mis toimis, oli pulbridieet, kui ma vaid suutsin seda nädalate viisi välja kannatada. Kui ma normaalselt sõin, võtsin kaalus juurde. Ja isu oli muidugi lootusetult tugev.
Just siin tunnebki enamus kaalulangetajaid end „lootusetu juhtumina“. Eriti siis, kui nad saavad selliseid idiootseid soovitusi nagu „kui sööd vähem kui kulutad, siis võtad kaalus alla“. Sellest vähem ei saa ju enam süüa!

Mis siis nüüd tegema peaks?
Peab uuesti sööma hakkama. Ohuga üks-kaks kilo juurde võtta. Kõigepealt teed sellega oma keha üliõnnelikuks. Toit - seda tuleb tagavaraks hoida! Aga kui keha märkab, et näljaaeg on möödas, siis ei ole tal rohkem tarvis tagavaraks hoida. Toitu tuleb ju mitu korda päevas juurde. Need võimalikud lisakilod (maksimaalselt 2-3 kg) kaovad mõne nädala pärast jälle ning need ei jää püsima. Ma luban!

Nimelt on täiesti lootusetu kaalus alla võtta, kui keha vajab vaid 1000 kcal päevas. Samas jällegi on üsna lihtne kaalus alla võtta, kui keha kulutab 2500 kcal päevas. Nii et seepärast peame valima toitu, mis annab palju kaloreid, aga vähe energiat. Nii, et keha tahaks neid kaloreid millekski muuks kulutada. VALGUD. Enamus kaloreid läheb kehas soojuseks ja ehitusmaterjaliks. Mitte energiaks, mida võib rasvana ladestada.
Me tahame süüa ka toitu, mis stimuleerib suurenenud rasvapõletust ja mis annab kehale turvatunde:  RASVAD. Rasv ei stimuleeri üldse insuliini ja see omakorda on suurepärane. (Liiga palju valku stimuleerib insuliini. OSADE jaoks, mitte kõigi jaoks, võib valku liiga palju saada. See on tavaline just 2. tüüpi diabeetikute puhul).

Ja me peaksime vältima sellist sööki, mis aitab kaasa rasva talletamisele. Sööki, mis vabastab insuliini – niisiis süsivesikuid. Aga mitte absurdini. Söö maa peal kasvavaid köögivilju, söö pähkleid, kui neid talud ja ole veidi ettevaatlik laktoosiga.
Kui kaua selline muutus kehas aega võib võtta?

Teatud kehad rahunevad maha ja hakkavad rasva põletama juba 8-10 nädalaga. Teised kehad on jonnakamad ja sa oled sunnitud ilma kaalulanguseta sööma kuni pool aastat, võib-olla isegi terve aasta. Aga su kaal hakkab langema … kuigi aeglaselt. Kui oled oma keha katki söönud, siis ei hakka sinu kilod enam kunagi „sulama“. Aga loomulikult saad kaalus alla võtta.
Parim asi süsivesikuvaese toitumise juures on see, et sa saad ennast selle ajal hästi tunda. Hea söök, palju sööki, vaheldusrikas söök, toitev söök, ei mingeid isusid (veel üks põhjus, miks see nii paljudel õnnestub). Sa muutud tervemaks, energilisemaks, saad omale paremini toimiva kõhu ja magad paremini.

Muuda oma elustiili ja vaata kaalu ühe aasta pärast! Ma luban, et see rõõmustab sind.
Otseteed?

Otseteed ei ole. Ja need otseteed, mida varem proovinud oled, on juba ennast sellega tõestanud, et need EI toiminud. Pigem on sellised otseteed tekitanud tohutult probleeme ja hilisema kaalus allavõtmise veelgi raskemaks muutnud. Just need ongi su keha praeguse kaitsereaktsiooni põhjuseks!
Kui otseteid oleks olemas, siis oleks küll kõik inimesed neid juba kasutanud ja kõik oleksid oma unistuste kaalus! Või kuidas?

SÖÖ ennast saledaks ja terveks!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar