Kolesterool

Selline teema, nagu kolesterool, tuleb LCHF-i raames ikka kõne alla. Kes ütleb sulle, et tal lähevad juba sellise koguse juustu vaatamisest sooned umbe, nagu sina sööd, kes tunneb lihtsalt huvi, et kas sa ära ei karda surra, kui nii suures koguses rasva sööd ;)

Selleks, et saaksite aru, et muretsemiseks pole põhjust, vahendan teile täna Dietdoctori / Andreas Eenfeldti kodulehelt kolesterooli teemat. Rootsikeelne algallikas asub siin: http://www.kostdoktorn.se/kolesterol. Järgneb minu tõlge.

Kolesterool on eluks hädavajalik aine. See on vajalikuks alustalaks igale rakule sinu kehas. Kolesterooli vajame muuhulgas selleks, et luua ja stabiliseerida rakumembraane, mis on kaitsvaks kihiks sinu rakkude ümber. Kolesteroolil on täpselt sama ülesanne kõikide loomade juures.

Lisaks on kolesterool ka selliste steroidhormoonide ehituskiviks, nagu suguhormoonid testosteroon ja östrogeen. Ka D-vitamiin on steroidhormoon, mis koosneb kolesteroolist.

Kolesterooli transporditakse ka vere kaudu, et see jõuaks rakkudeni, mis seda vajavad. See transport toimub spetsiaalsetes „pakendites“, mida kutsutakse LDL („halb kolesterool“) ja HDL („hea kolesterool“).

Kõrgem kolesteroolitase võib statistiliselt tähendada veidi suuremat ohtu südamehaigusteks. Aga see sõltub. Näiteks kõrge „hea“ kolesterooli HDL tase tähendab vastupidi tunduvalt väiksemat ohtu südamehaigusteks. Ning kui sööd palju küllastunud rasva, siis tavaliselt sinu HDL-kolesterool tõusebki.

„Kõrge“ kolesterool on ülimalt tavaline
Tänapäeval on selline probleem, et ravimitööstus tahab müüa kolesterooli alandavaid ravimeid mitte ainult nendele, kellel sellest tõendatud kasu oleks. Nad tahavad seda müüa nii palju kui võimalik. Siis saavad nad (näiteks www.kolesterool.ee) väita, et kõigi üldkolesterool peaks olema alla 5. Kui see on kõrgem, siis on neil selleks puhuks kohe ravimeid võtta, näiteks Lipitor. Ja nad müüvadki. Lipitor on maailma enimmüüdud ravim ja aastal 2007 müüdi seda 90 miljardi Rootsi krooni eest aastas.

Sellised müüginumbrid on muidugi mõistetavad, kui vaadata, kuivõrd tavaline on kolesteroolitase ˃5. Igal teisel tervel kolmekümneaastasel rootslasel on see üle 5. Ja 95 protsendil kõigist 60-aastastest.

Seega tundub, et üldkolesterool üle 5 on täiesti normaalne. Ravimitööstus soovib väita, et see nii ei ole. Kõik oleks ju hästi, kui selle kohta oleks tõendusmaterjali, et suurem enamus tervisest pakatavatest täiskasvanud rootslastest, kelle kolesterool on üle 5, saaksid sellisest ravimist kasu. Kahjuks ühtegi sellist tõendusmaterjali ei ole. Enamasti ei saada mingit kinnitust selle kohta, et kolesterooli alandavaid ravimeid võtvad inimesed sellest tervemaks saaksid. Veelgi vähem kinnitust saab selle kohta, nagu võimalikud kasud kaaluksid üles kõrvaltoimete ohu. Kõige tavalisemad kõrvaltoimed on lihasevalu ja lihasnõrkus. Aga veelgi halvem, kolesterooli alandavad ravimid suurendavad diabeeti haigestumise ohtu.

Üldkolesterool – üle lihtsustatud, aga  ülimalt tasuv pilt

Kui vaadata ainult üldkolesterooli numbrit või LDL-i, annab see väga ebakindla riskihinnangu. Aga see on väga tasuv, kuna sel juhul satub enamus rootslasi „riskigruppi“ ning nendest saavad uued potentsiaalsed ravimitööstuse kliendid. Igapäevased ravimid elu lõpuni …

Tänapäevasem vaade kolesteroolile

Üldkolesterooli väärtus üksi ütleb enamikul juhtudel üpris vähe südamehaiguste riski kohta (välja arvatud ekstreemjuhtudel, geneetiliste kõrvalekallete puhul). Palju kindlama riskide hinnangu annab vererasvade jaotus.

Probleem on selles, et see teeb asja keerulisemaks. Sõnum, et „kõrge kolesterool on ohtlik“ on kergesti mõistetav. Kolesterooli jaotuse analüüsimine nõuab veidi rohkem teadmisi kui enamus inimestel huvi oleks.

Enamus rasva veres transporditakse väikestes „pakendites“, mida kutsutakse lipoproteiinideks. Suuruse järjekorras on need järgmised:

·        VLDL – analüüside peal kirjas kui triglütseriidid
·        LDL
·        HDL

LDL – „halb“ kolesterool

Kõigepealt selgitus: LDL-i kutsutakse küll „halvaks kolesterooliks“, kuid veidi LDL-i on kehale eluliselt vajalik. See võib saada ohtlikuks vaid siis, kui selle teatud osi liiga palju saab.

Söögist saadav rasv ja kolesterool transporditakse kõigepealt maksa, kus see pakendatakse suurtesse pakenditesse, mille nimi on VLDL. Neid eritatakse verre ja seotakse aeg-ajalt keharakkudega, mis vajavad lisarasva ja -kolesterooli (energiaks või ehitusmaterjaliks).

Seoses sellega, et rasva imendub järjest rohkem, muutub VLDL järjest väiksemaks ning kui see on teatud suuruseni kahanenud, kutsutakse seda LDL-iks. Kuni selleni, kui LDL imendub mingisse rakku, mis kolesterooli vajab, jätkab LDL kahanemist ning muutub üha väiksemaks ja tihedamaks LDL-osakeseks.

Ühtlasi on ilmnenud, et mida väiksem ja tihedam LDL-osake on, seda lihtsam on sel oksüdeeruda (rääsuda) ning kinnituda kahjustunud veresooneseinale. Seeläbi võib see kaasa aidata protsessile, mis tekitab südame-veresoonkonna haigusi (mis sõltuvad ka paljudest muudest protsessidest).

Huvitav on aga see, et nende kõige väiksemate ja ohtlikemate LDL osakeste arvu ei suurenda rasva söömine, vaid hoopis suures koguses kiireid süsivesikuid!

HDL – „hea“ kolesterool

Selle pakendi nimi on HDL, mis suudab kolesterooli ülejääke kehast kokku korjata ning transportida need tagasi maksa (niisiis vastupidine funktsioon LDL-ile). Kõrged HDL-kolesterooli tasemed alandavad statistiliselt vaadatuna tugevasti südamehaigustesse haigestumise ohtu. On spekuleeritud selle üle, kas see võiks sõltuda sellest, et HDL on suuteline endaga kaasa võtma rasva ja kolesterooli, mida väikesed LDL-osakesed on veresoonte seintele ladustanud.

Kaitsva HDL kolesterooli taset suurendab peamiselt loodusliku rasva söömine, näiteks küllastunud rasva. Seevastu suures koguses kiireid süsivesikuid alandab tavaliselt HDL-i.

Kuidas küll nii palju eksida võidi?

Kui süsivesikute söömine annab halvema kolesterooli ja rasva söömine tagab parema kolesteroolitaseme, siis kuidas küll on võimalik, et viimastel aastakümnetel on ametlikud soovitused täpselt vastupidised olnud? Selleks on kindlasti palju põhjuseid, aga kõige olulisemaks põhjuseks on see, et alguses hakati keskenduma LDL-ile, seda peeti südamehaiguste peamiseks riskifaktoriks.

Teati, et küllastunud rasv toidus paistis veidike tõstvat LDL-i (vähemasti lühiajaliselt, mõneks kuuks). Siis tulid statiinid (kolesterooli alandavad rohud) ja tundus, et need alandasid nii LDL-i kui südamehaigetel ohtu südameinfarkti saada.

Järsku oli väga tulus soovitada inimestele oma kolesterool kontrolli all hoida, et saaks selle vastu ravimeid müüa. Nagu öeldud, müüdi ainuüksi 2007. aastal 90 miljardi rootsi krooni eest Lipitori, mis on maailma kõige tulusam ravim.

Niisiis praegu ollakse paljude jaoks väga tasuvas olukorras, selle taga on tohutud ressursid, mis tahavad takistada status quo muutmist.

Küsimus on aga selles, kas see (ja vanamoodne prestiiž) on põhjuseks, miks endiselt keskendutakse täielikult LDL-i alandamisele, ohtlikke vererasvade vältimiseks. Uuemad teadusuuringud näitavad nimelt, et LDL koosneb erineva suurusega osakestest. Suured „kohevad“ LDL-osakesed ei tundu eriti ohtlikud. Siiski märgatakse neid LDL-väärtuses kõige rohkem, kuna need on kõige suuremad ja tavaline LDL väärtus näitab vaid kogust.

Kokkuvõte

Suuri ja häid „kohevaid“ LDL-osakesi ja „head“ HDL-kolesterooli tõstab söödav küllastunud rasv.
Väikseid, tihedaid, ohtlikemaid LDL-osakesi märgatakse kahjuks vähem tavalise LDL-väärtuse juures, kuna need on väiksed. Neid suurendab just süsivesikute söömine.

Ravimifirmadel on tunduvalt tulusam müüa kalleid rohtusid kõigile, kellel on kõrgem LDL-väärtus, kui vaid neile, kellel sellest tõendatult kasu oleks. Neid on arvatavasti tunduvalt vähem kui kõik, kes neid täna saavad.

Iroonia on selles, et põhjus, miks just nimelt rasv ja küllastunud rasv ohtlikuks tembeldati, on see, et need suurendavad LDL-i ja üldkolesterooli! Nüüd me teame, et see suurenemine tuleneb suurtest LDL-osakestest, mis ei ole ohtlikud ja HDL-kolesteroolist, mis lisaks ka kaitseb.

Kui sellise soovituse järgi rasvasöömist piirata, asendatakse see rasv tavaliselt kergesti seeditavate süsivesikutega, et kõhtu täis saada. Need süsivesikud aga kõrgendavad väikeste ohtlike LDL-osakeste taset, mida tavalise LDL-testi käigus väga ei märgata. Ühtlasi väheneb suurte ohutute LDL-osakeste arv ning langeb ka kaitsva HDL-i tase. See kõik võib anda veidi madalama üldkolesterooli ja madalama LDL-väärtuse analüüsil, aga just sellise jaotusega, mis juhtumisi suurendab südamehaigustesse haigestumise ohtu!

Niisiis, kui süüa vähem rasva ja rohkem süsivesikuid, viib see selleni, et hea HDL-kolesterool alaneb ning ohtlikud triglütseriidid tõusevad. Ülalmainitud triglütseriidid transporditakse maksast välja oma VLDL-osakestes, mille suurus aja jooksul kahaneb ja need muutuvad LDL-iks. Nende LDL-osakeste suurus muudkui kahaneb, kuni need imenduvad. Suurem triglütseriidide tase tähendab, et on oht rohkemate väikeste, tihedate ja ohtlike LDL-osakeste tekkeks.

Prestiiž ja paradigma-mõtlemine

Tegelikult teatakse ju päris hästi, kuidas see kõik toimib. Need seosed ei ole kolesterooli-uurijate hulgas sugugi vastuolulised. Nende teadmiste probleem seisneb aga selles, et need on risti vastupidi varasemate nõuannetega. Varasemad soovitused olid ju toituda rasvavaeselt. Paljud meditsiinilised autoriteedid ei taha kindlasti tunnistada (isegi mitte endale), et nad on kõik need aastad eksinud.

Raha

Ravimifirmad ei soovi loobuda suurest osast oma hiiglaslikust ravimiturust. Ning suured toiduainete tootjad ei soovi kaotada oma väga tulusate rasvavaeste toodete müüki. Tulemuseks on, et need uued teadmised ei ole loomulikult kuigi populaarsed ning nendele töötatakse vastu igast võimalikust suunast.

Kas kolesterooli söömine on kahjulik?

Tihti on väidetud, et tuleks vältida liiga suures koguses kolesterooli söömist, näiteks mune. Munakollane on kõige kolesteroolirikkam toit, mida teatakse – kogu seda kolesterooli on ilmselt vaja selleks, et ehitada üles kõik rakud tibu jaoks.

Mitte kunagi ei ole suudetud tõestada seda, et vähem söödavat kolesterooli annab parema tervise. Niisamuti pole suudetud tõestada, nagu kolesterooli sooles imendumist vähendavad ravimid (nagu Ezetrol) omaksid mingit positiivset mõju tervisele.

On ilmnenud, et umbes 80% kehas vajaminevast kolesteroolist luuakse keha enda poolt, eelkõige maksas. Kui süüa vähem kolesterooli, siis tekitab keha seda ise rohkem juurde. Kui süüa rohkem kolesterooli, tekitab keha seda vähem. Niisiis mängib toidust saadav kolesterool väikest rolli ning tõenäoliselt ei ole mingit põhjust muretseda selle pärast, kui palju kolesterooli süüa.

Niisiis: söö nii palju mune, kui tahad. Kõik viitab sellele, et see on vaid toitev ja kasulik.

Kuidas tõlgendada kolesterooliväärtusi?
Kui oled terve, siis tavaliselt ei ole põhjust oma kolesterooli kontrollida, kui siis vaid uudishimust. See lõpeb kahjuks tihti sellega, et sulle tehakse ettepanek hakata võtma ravimit, millel puudub teaduslikult tõendatud kasu, kuid on palju kõrvalnähtusid.

Erinevad kolesterooliväärtused

·        Üldkolesterool – enamus juhtudel on üldkolesterool üksi suhteliselt halb riski mõõtja. Tihti soovitatakse, et see väärtus oleks alla 5,0 – mis tegelikult kehtib vaid juba südamehaigusega inimestele. Muidu tervetele inimestele ei ole see sobiv tase ravi alustamiseks – 70% rootslastel, kes on 30-50 aastased, on see väärtus kõrgem ning 90-95% üle 50-aastastest see väärtus kõrgem. Raskesti tõlgendatav ja piiratud väärtus, kui ülejäänud kolesteroolinäitusid pole arvesse võetud.

·        Triglütseriidid. Madal väärtus on hea. Kõrged väärtused tulenevad tavaliselt suurest süsivesikute söömisest. ˃1,7 on halb, see on märk metaboolsest sündroomist ja sellega kaasneb suurenenud oht südamehaigusteks. Enamusel LCHF-toitumise järgijatel on see väärtus väga madal. Madal on hea. Peab olema vähemalt alla umbes 1,7. 

·        HDL – kõrge väärtus on hea, loomulik rasv suurendab HDL-i. Madalad väärtused annavad suurenenud ohu südamehaigusteks ning suur süsivesikute tarbimine alandab HDL-i. Alla 1,0 (meestel) või 1,3 (naistel) on halb ning ka see on metaboolse sündroomi märgiks. Enamusel LCHF-toitumise järgijatel on kõrged väärtused. Kõrge on hea. Peab olema vähemalt üle 1,0 (meestel) või 1,3 (naistel). 

·        LDL – Tihti soovitatakse, et see väärtus oleks alla 3,0. Siiski on selle väärtuse tõlgendamine keerukas, sest nagu me rääkisime, koosneb LDL erineva suurusega osakestest ning ohtlikud on vaid väikesed LDL-osakesed. Madal triglütseriidide tase (ja kõrge HDL) viitavad sellele, et enamus LDL-osakestest on paremad suured osakesed – siis võib olla ka tunduvalt kõrgem LDL ilma suurenenud ohuta. Seevastu kõrge triglütseriidide väärtus (ja madal HDL) viitavad sellele, et on rohkem väikseid ja ohtlikke LDL-osakesi. Üldiselt tundub nii, et LDL-väärtusi ülehinnatakse analüütilis-tehnilistel põhjustel siis, kui triglütseriidid on alla 1,1* (mis on süsivesikuvaese toitumise juures väga tavaline). Raskesti tõlgendatav ja piiratud väärtus, kui arvesse pole võetud ülejäänud kolesterooliteste. 

·        Üldkolesterool/HDL suhe. Madal on hea, soovitatavalt alla 6. Kui soovitakse vaid üht lihtsat mõõtu oma kolesteroolianalüüsist südamehaiguste ohu väljalugemiseks, siis see suhe on parim. See ütleb palju rohkem kui üldkolesterool, LDL ja isegi rohkem kui triglütseriidid. See on ka parem kui LDL/HDL suhe, mida samuti mõnikord kasutatakse. LCHF-toitumise järgimine annab siinkohal tihti väga hea väärtuse. See on kõige kindlam riski hindamise vahend. Madal on hea. Peab olema vähemalt alla 6, aga soovitatavalt alla 5 ja veelgi parem, kui alla 4.

Lihtne riskianalüüs
Kolesterooliväärtuste tõlgendamine on keeruline ning kui vaadata ainult üldkolesterooli või LDL-i, siis tekib oht tarbetute ravimite võtmiseks. Mida omakorda ravimitööstus innukalt meile peale surub.

Kui suur osa kolesteroolist on „hea“ HDL, võib inimese kolesteroolitase olla tunduvalt kõrgem, ilma mingi statistilise riski suurenemiseta.

Siin on üks lihtsam ja parem reegel inimestele, kellel EI  ole juba südamehaigust:

1.      Jaga oma üldkolesterool oma HDL-väärtusega. Kui su üldkolesterool on 8,0 ja HDL 2,0, siis saad tulemuseks 4,0.

2.      Kui tulemus on alla 5: võid olla rahulik: sinu kolesterool on hea.

3.      Kui väärtus on kõrgem: eriti kui väärtus on üle 6, on põhjust mõelda oma elustiili muutmisele. Siis võib analüüsi uuesti teha, umbes poole aasta pärast. Kui see pikas perspektiivis ei parane, võib erandjuhtudel kaaluda ravimite kasutamist.

Kui sul on juba diagnoositud südamehaigus (stenokardia, südameinfarkt), siis peaks püüdlema veelgi paremate väärtuste poole. Sellisel juhul võivad kolesterooli alandavad ravimid olla motiveeritud. Konsulteeri oma arstiga.

(tõlke lõpp)

*Miks LDL väärtust ei saa tõsiselt võtta? Teen tõlke siit: http://forum.kostdoktorn.se/topic/3418-varf%C3%B6r-man-alldrig-skall-bry-sig-om-ldl/

"Põhjuseks on see, et LDL väärtus arvutatakse välja ühe valemi abil ning kui üks kolesteroolianalüüsi väärtustest muutub, muutub ka LDL, vahel halvemuse poole.

Valemi nimi Friedewaldi valem, mis on järgmine (Üld)-(HDL)-(0,45 x triglütseriidid)

Ja nüüd võtame ühe suvalise väärtuse, Üld= 6,2, HDL = 1,5 ja triglütseriidid = 1!

Arvutuseks tuleb siis 6,2-1,5-0,45=LDL=4,25

Nüüd hakkad LCHF-i järgi toituma ja triglütseriidid alanevad, aga muud näidud jäävad samaks.

Üld=6,2, HDL=1,5 ja triglütseriidid alanesid ütleme kuni 0,7!

Järsku saad tulemuseks 6,2-1,5-0,315 = LDL = 4,385.. ja.. LDL tõuseb rasvarikka dieediga!

Kuigi see nii ei ole, sest see on ju võimatu, kuna üldkolesterool ja HDL on jäänud samaks. Sinul ei ole viga midagi, viga on valemis!

Niisiis, tavalise kolesteroolitesti puhul kasuta ikka riskifaktori näitajana Üld/HDL! 

Ja see peab olema 6 või madalam, soovitatavalt 5 või madalam, eriti hea, kui see on 4 või madalam!

Siin on ühtlasi ka üks Friedewaldi valemi kalkulaator, kus saate seda proovida: http://homepages.slingshot.co.nz/~geoff36/LDL_mmol.htm

(kasutage koma asemel punkti)

 

***

Ühtlasi lisan pika teema lõppu veel paar filmilinki, need on inglise keeles.

Need on siis möödunud ja ülemöödunud nädalal Austraalias eetris olnud kaheosaline telesaade kolesteroolist ja kolesterooli alandavatest ravimitest ehk siis sellest, et neid ravimeid ei ole kindlasti nii palju vaja välja kirjutada, kui seda tegelikult tehakse. Selle teise osa linastumise eel tahtis Austraalia südameliit selle näitamise ära keelata, aga vaba maa ja saade oli ikkagi eetris, koos väikse diskleimeriga, et pidage oma ravimite osas nõu oma arstiga.

Esimene osa siin: http://www.youtube.com/watch?v=rDVf-00w5gk

Teine osa siin: http://www.youtube.com/watch?v=wAKaM330xzg

 

Ja on veel üks pikem film kolesteroolist ja statiinidest: „The statin nation“, aga see on täiskujul praeguseks youtube-ist maha võetud, osade kaupa saab vaadata. Kasutage pealkirja abil otsingut.