Tänapäeval sööb enamus inimesi liiga palju Omega-6
rasvhappeid.
Samal ajal süüakse ülimalt vähe Omega-3 rikast loomset toitu.Selline moonutatud polüküllastamata rasvhapete tasakaal võib olla üheks kõige kahjulikumaks läänemaailma toitumise aspektiks.
MIKS ME PEAKS ÜLDSE
HOOLIMA OMEGA-6 JA OMEGA-3 RASVHAPETEST?
Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid kutsutakse polüküllastamata
rasvhapeteks, kuna neil on palju kaksiksidemeid.
Meie kehadel ei ole ise nende tootmiseks ensüüme ja seetõttu
peame neid saama toiduga.
Kui me neid toidust ei saa, siis meil tekib nende puudus ja
jääme haigeks. Seetõttu kutsutaksegi neid hädavajalikeks rasvhapeteks.
Siiski erinevad need rasvhapped enamusest teistest
rasvadest. Neid ei kasutata lihtsalt
energiaks ega ladustata, vaid need on bioloogiliselt aktiivsed ja neil on
oluline roll sellistes protsessides nagu näiteks vere hüübimine ja põletik.
Aga asi on selles, et Omega-6 ja Omega-3 ei ole ühesuguse
mõjuga. Omega-6 on põletikku soosiv ja Omega-3 põletikuvastane.
Loomulikult, põletik on meie ellujäämiseks hädavajalik. See
aitab kaitsta meie kehasid viiruste ja vigastuste eest, aga see võib samuti
põhjustada tõsist kahju ning aidata kaasa haiguste tekkimisele, kui
põletikuline reaktsioon on ebasobiv või liiga suur.
Tegelikult on nii, et liigne põletik võib olla üks peamisi nende
tõsiste haiguste põhjustajaid, millega tänapäeval rinda pistetakse, näiteks
südamehaigused, metaboolne sündroom, diabeet, artriit, Alzheimeri tõbi, paljud
erinevad vähivormid jne.
Lihtsustatult öeldes, kui su toit sisaldab palju Omega-6,
aga vähe Omega-3, siis põletik kasvab, aga kui su toit sisaldab mõlemat
tasakaalus, siis põletik väheneb.
Tänapäeva probleem on selles, et meie tüüpiline läänemaailma
dieet sisaldab absoluutselt liiga palju Omega-6 võrreldes Omega-3-ga.
Omega-6 : Omega-3
suhe, mis on liiga kõrge, võib kaasa aidata liigsele põletiku tekkele kehas,
mis võib potentsiaalselt suurendada kõiksugu haiguste tekkimise ohtu.
MIDA SÕID MAAILMAS
TERVED RAHVAD?
Heaks viisiks selle hindamisel, mis on inimestele tervislik,
on vaadata neid populatsioone, kes on terved ja kellel pole läänemaailma
haigusi.
Kahjuks ei sobi ükski tööstuslik maa selle kirjelduse alla.
Sest igal maal, kus süüakse tööstuslikult töödeldud sööki, jäädakse haigeks.
Seepärast tuleb vaadata mitte-tööstuslikke populatsioone,
nagu tänapäevaseid kütte-korilasi.
Dr Stephan Guyenet, kes on teinud palju uuringuid
mitte-tööstuslike populatsioonide kohta, ütleb, et selliste rahvaste tüüpilised
Omega-6 : Omega-3 suhted jäid vahemikku 4:1 kuni 1:4.
Küttidel-korilastel, kes sõid enamasti maal elavaid loomi,
jäi see suhe 2:1 kuni 4:1 vahele, aga inuittidel, kes sõid enamasti Omega-3
poolest rikkaid mereande, oli see suhe 1:4. Teised mitte-tööstuslikud
populatsioonid jäid kuhugi sinna vahepeale.
Kõik need populatsioonid olid suurepärase tervise juures ega
kannatanud selliste krooniliste haiguste käes, mis tapavad praegu läänemaailma
inimesi miljonite kaupa.
Pane ka tähele, et ükski nendest populatsioonidest ei söönud
palju Omega-6. Tõenäoliselt ei ole hea mõte süüa palju Omega-6 ja siis sinna
otsa veel kompensatsiooniks palju Omega-3. Kõige parem oleks hoida suhteliselt
madalat ja tasakaalus kogust.
Antropoloogilised tõendid viitavad sellele, see omega-6 :
omega-3 suhe, millist süües inimesed geneetiliselt välja arenesid, oli umbes
1:1, kuid tänane tavapärane suhe on meil 16:1!
Inimestel, kes söövad
mitte-tööstuslikku toitu, on Omega-6 : Omega-3 suhe umbes 4:1 kuni 1:4,
enamusel kusagil seal vahepeal. Tänapäeva tüüpiline suhe on 16:1, mis on palju
kõrgem kui see, milleks me geneetiliselt kohandunud oleme.
MILLES PEITUB
LÄÄNEMAAILMA TOITUMISE PROBLEEM
Inimesed ei söö mitte ainult palju vähem Omega-3, vaid
süüakse suurtes kogustes töödeldud seemne- ja taimeõlisid, mis on pungil
Omega-6 rasvhappeid.
Umbes 100 aastat tagasi meil lihtsalt puudus tehnoloogia
selliste õlide valmistamiseks ning MEIL EI OLE OLNUD AEGA, et geneetiliselt
kohanduda sellistele suurtele Omega-6 kogustele.
Sellest graafikust võid näha dramaatilist sojaõli tarbimise
kasvu USA-s, nullist kuni 11 kilogrammini inimese kohta aastas. See kogus
moodustas aastal 1999 7% kaloritest – mis on tohutult suur kogus!
Sojaõli on praegusel hetkel kõige suurem Omega-6 rasvhapete
allikas USA-s, kuna see on tõesti odav ja seda leidub kõiksugu töödeldud
toitudes.
Alltoodud graafikust võid näha, kuidas Omega-6 rasvhapete
kogused, mida leidub keha rasvavarudes on suurenenud üle 200% vaid viimase 50
aasta jooksul.
Niisiis, need ebaloomulikud rasvad, mida me sööme, viivad
tõeliste muutusteni, nii meie keha rasvavarudes kui ka rakumembraanides üle
kogu meie keha. Ja see on hirmuäratav mõte.
Suurt hulka Omega-6 rakumembraanides seostatakse
südamehaiguste ohuga, mis on ka täiesti loogiline, arvestades nende põletikku
soosivat mõju.
On tehtud mitmeid kontrollitud uuringuid, kus inimesed
asendasid küllastunud rasvad Omega-6 rasvadega ja neil tekkis selgelt
suurenenud risk südamehaigusteks.
Seevastu aga Omega-3 vähendab südamehaiguste ohtu.
Suurt Omega-6 tarbimist seostatakse ka agressiivsuse ja
depressiooniga, aga Omega-3 jällegi parandab kõiksugu vaimseid häireid nagu
näiteks depressioon, skisofreenia ja bipolaarne häire.
Teine probleem suure Omega-6 tarbimise juures on see, et kaksiksidemed
rasvhappe molekulides on väga reaktiivsed.
Nad kipuvad reageerima hapnikuga, luues vabade radikaalide
ahelreaktsioone, mis võivad põhjustada rakumolekulide vigastusi, mis on üks
vananemise ja vähi tekkimise taga olevaid mehhanisme.
Õnneks on oma rasvhapete söömise tasakaalu viimine
suhteliselt lihtne.
Omega-6 poolest
rikaste taimeõlide tarbimine on viimase 100 aasta jooksul dramaatiliselt
kasvanud. On palju tõendeid, et see võib tõsist kahju tekitada.
VÄLDI OMEGA-6 RIKKAID
TAIMEÕLISID
Üks kõige olulisemaid asju, mida võid teha vähendamaks oma
Omega-6 tarbimist, on vältida töödeldud seemne- ja taimeõlisid, mis sisaldavad
palju Omega-6, nagu ka töödeldud toite, mis neid õlisid sisaldavad.
Sellised toidud tulid inimeste toidulauale alles viimase 100
aasta jooksul ning need on täielikult
moonutanud selliste hädavajalike rasvhapete loomulikku tasakaalu.
Siin on üks graafik osade tavaliste rasvade ja õlidega.
Väldi siit kõike, millel on suur Omega-6 proportsioon (sinine ala).
Päevalilleõli, maisiõli, sojaõli ja puuvillaseemneõli on
kõige hullemad. Neid tasuks vältida kui katku.
Aga ole tähelepanelik ka muude toitude suhtes, mis võivad
sisaldada taimeõlisid. Väga oluline on lugeda silte. Näiteks tuunikalakonserv õlis on
enamasti kahjuks just päevalilleõliga, samamoodi suurem enamus poes müüdavaid majoneese (kui
on kirjutatud „taimeõli“, siis on see tavaliselt just see siinmail kõige odavam
päevalilleõli – vali majonees, mis on tehtud rapsiõlist või veel parem, tee oma majonees ise).
Terved sojaoad sisaldavad väga palju Omega-6 ja neid tuleks
vältida.
Ka pähklid ja seemned on üsna suure Omega-6 sisaldusega, aga
need on täisväärtuslikud toidud, millel on lisaks ka palju muid tervisele
kasulikke omadusi ning need sobivad väga hästi söömiseks. Paljud teravilja
sisaldavad toidud sisaldavad samuti suures koguses Omega-6.
Kõige tähtsam asi,
mida teha võid Omega-6 piiramiseks, on välistada oma menüüst töödeldud
taimeõlid ning töödeldud toidud, mis neid sisaldavad.
SÖÖ LOOMSEID TOITE,
MIS SISALDAVAD SUURES KOGUSES OMEGA-3 RASVHAPPEID
Loomne toit on parim Omega-3 rasvhapete EPA ja DHA allikas.
Üks tänapäeva probleeme on aga kahjuks selles, et loomi on
söödetud tavaliselt teraviljal põhinevate söötadega, nagu näiteks soja ja mais.
Seeläbi kahaneb Omega-3 sisaldus, seega lihas sisalduvad
polüküllastamata rasvad on enamjaolt siiski Omega-6.
Seega, kui saad seda endale lubada, siis optimaalne oleks
süüa rohtu söönud loomade liha. Siiski, ka tavaliselt kasvatatud loomade liha
on tervislik, kuni seda pole tööstuslikult töödeldud.
Mõned konventsionaalselt kasvatatud lihad nagu näiteks kana
ja sealiha on eriti kõrge Omega-6 sisaldusega. Kui soovid oma Omega-6 tarbimist
võimalikult madalale viia, siis tasub sellistest lihadest lahjemaid palasid
eelistada.
Kõige parem on osta ka vabalt kasvanud kanade või Omega-3
rikastatud mune, millel on palju suurem Omega-3 sisaldus kui selliste kanade
munadel, keda söödetakse teraviljal põhineva söödaga.
Siiski kõige parem ja tervislikum viis Omega-3 saamiseks on
süüa mereande üks-kaks korda nädalas. Rasvane kala nagu näiteks lõhe on eriti
heaks Omega-3 allikaks. Loodusest püütud kala on parim, aga kasvandusest püütud
kala on siiski parem kui üldse mitte mingi kala.
Juhul kui sööd palju konventsionaalselt kasvatatud liha
ja/või ei söö palju mereande, siis tasuks kaaluda kalaõli toidulisandina
võtmist. Kalamaksaõli on parim, kuna see sisaldab ka palju D-vitamiini ja
A-vitamiini.
On ka teatud taimseid Omega-3 allikaid, nagu näiteks
linaseemned ja chia seemned. Kuid need sisaldavad ALA-tüüpi Omega-3. Kahjuks ei
ole inimesed kuigi efektiivsed ALA sünteesijad sellistesse aktiivsetesse
vormidesse nagu EPA ja DHA.
Sel põhjusel ongi loomse päritoluga Omega-3 allikad kõige
paremad, nagu näiteks kala ja rohtu söönud loomade liha.
PEAMINE
On tähtis aru saada, et see on pikaajaline protsess.
Enamus inimesi ladustab oma keha rasvavarudes tohutul hulgal Omega-6 rasvhappeid ning
võib kuluda aastaid, et nendest lahti saada.
Siin on lihtne juhis, kuidas oma Omega rasvhapete tasakaalu
optimeerida:
1. Väldi taimeõlisid, mis sisaldavad suures
koguses Omega-6 (ning töödeldud toitu, mis selliseid taimeõlisid sisaldab).
2. Söö rohkesti Omega-3 rikkaid loomseid
tooteid, sealhulgas mingeid mereande vähemalt üks-kaks korda nädalas.
3. Vajadusel võta toidulisandina Omega-3,
näiteks kalamaksaõli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.