kolmapäev, 20. november 2013

Mis saab minu LCHF-ist siis, kui ma söön veidi süsivesikuid?

Leidsin sellisel põneval teemal hea artikli Rootsi LCHF-toitumisnõustajalt Anna Hallénilt. Teen tõlke siit: http://www.annahallen.se/hur-blir-det-med-lchf-om-jag-ater-lite-kh


Tuleb leida oma süsivesikute lagi. Ja see on meil kõigil erinev.
Varem sõime valku ja süsivesikuid põhitoiduna ning lisasime veidi rasva juurde, sõltuvalt siis sellest, kui palju meie keha seda talus, ilma et me oleks kaalus juurde võtnud. Me ei raatsinud millestki loobuda, seepärast valisime light-tooteid, kuigi need maitsevad ju palju halvemini.

Me sõime siis valku, mida keha tõesti vajab ja millest keha end hästi tunneb.
Me sõime siis süsivesikuid, mida keha ei vaja ja me valisime palju erinevaid süsivesikuid, mis tekitavad kehas palju probleeme. Me sõime rohkem süsivesikuid, kui vajasime ja kogusime oma kehale valu, liigset kaalu, väsimust, kõhuprobleeme jms.

Me ei söönud siis rasva, mida keha vajab paljudeks erinevateks funktsioonideks, et hoida end saleda, terve  ja energilisena. AGA me lugesime selle kohta, kui palju rasva me võiksime süüa, ilma et kaal tõuseks … (Me loobusime tervislikust toidust selleks, et kaalu hoida).
Nüüd me peame sööma valku – mida keha tõesti vajab. Me peame sööma rasva, mis teeb meid terveks, saledaks ja vähendab valusid. Ja siis võime lisada süsivesikuid sõltuvalt sellest, kui palju ja mida keha talub. Siin peame leidma endale sobiliku piiri, aga jutt käib niisiis millegi lisamisest, mis ei ole hädavajalik. Süsivesikud on vaid midagi, mida me soovime oma elukvaliteedi pärast.

Kust läheb sinu süsivesikute piir, enne kui algavad negatiivsed kõrvalmõjud?
Minu esimene soovitus on lisada köögivilju, et saada C-vitamiini, foolhapet ja mitmekesisust. Seejärel pähkleid magneesiumi ja seleeni pärast (parapähklid).

Seejärel piimatooteid ja võib-olla marju ja juurvilju.
Siis võid proovida seemneleiba, mandlileiba… Siin on juba väga paljud oma „parima enesetunde“ piiri ületanud. Vähemalt meie, kes me oleme olnud aastaid professionaalsed jo-jo-dieeditajad.

Aga kui sul on terve ja normaalne keha ning soovid süüa vaid parima enesetunde nimel, siis sina võid küll veidi rohkem taluda. Sa soovid süüa tervislikult, olla terve ja energiline ning pääseda vanaduse hädadest. Nojah, mul ei ole mingit raudkindlat vastust, aga siin on minu teadmistel põhinev arvamus. Ja selle sa nüüd saad.
Mida siis sina võiksid lisada?

Ma soovitan toorriisi, ei mingit täistera, 40 minutilise keetmisajaga. Selles ei ole gluteeni, lektiine ega jahu.
Võib-olla ka kinoad, ka see on gluteenivaba.

Ma ei soovita pastat, kuna see on kohutav toode. Kartul sisaldab veidi lektiine ja see ei ole inimestele loomuomane toit, aga 1-2 kartulit aeg-ajalt ei tee kedagi haigeks.
Nisujahu ja pärmi sisaldav leib ei ole kunagi hea valik. Kui sa tõesti leiba vajad, siis vali rukkijahust ja juuretisega tehtud leib. Ei, ma ei soovita leiba. Ma pakun vaid teadmisi selle kohta, mis on kõige vähem halb.

Väikestes kogustes puuvilja ei tee sind haigeks.
Nüüd tuleb kõige olulisem. (Ja nüüd ma olen natuke kade.) See on teile, kes te saate omale aeg-ajalt midagi head lubada. See ei tee kahju!! Aga veendu selles, et see oleks tõesti midagi fantastiliselt head, mida sa tõesti naudiksid ja mis su meele rõõmsaks teeks, kui oled selle ära söönud! Ära vali kunagi midagi poolenisti head vaid sellepärast, et see oleks kasulikum. Rämps on rämps ja ilma suhkrusõltuvuseta keha talub ka veidi rämpsu. Hoolitse selle eest, et see oleks söömist väärt. Naudi!

Kus on sinu süsivesikute lagi? Tõendiks selle kohta on see, et oled energiline, kõht toimib, valud on kadunud või palju väiksemad ja sa ei hooli oma kaalust, sest see on stabiilne ja sa oled rahul.
Minu lagi läheb maa peal kasvavate köögiviljade ja 2-3 dl vahukoore juurest päevas.

Ma võin lisada 1-2 dl  pähkleid umbes üks kord nädalas.
Juurvilju söön ma ainult restoranis.

Seemneleiba saan omale lubada maksimaalselt üks kord kuus (ja siis söön ma kahjuks ära kogu plaaditäie ühe päevaga. Ohkan.)
Koorejäätist üks kord kahe kuu jooksul (muidu tuleb suhkruisu tagasi).

Tumedat šokolaadi kaks korda nädalas (umbes).
Türgi jogurtit 1-2 korda nädalas (kuigi see tõstab mul kahjuks isu).

Ma söön LCHF-magustoite ainult siis, kui mul on külalised. Ma ei söö mitte kunagi LCHF-kooke mitte mingisuguses vormis. Mitte kunagi vahukoort marjadega. Mitte kunagi koorikleiba ega Finn crispi.
Ma käin alati 2 zumba ja 2 pilatese trennis nädalas.

Ma käin tihti veel 2 korda nädalas jooksmas.
Ja mõnikord teen veel 2 vibratsioonitrenni nädalas.

Kuidas leida kõige kergemini oma lagi? Ole kolm kuud rangel LCHF-il ja pane seejärel tagasi see asi, mille järele kõige rohkem puudust tunned. Üks asi korraga, aeglaselt. Ole tähelepanelik. Millal sul jälle isud välja ilmuvad? Millal hakkad sööma rohkem, kui oleks vaja? Mis juhtub kõigi nende eelistega, mida range LCHF-toitumine sulle pakkus?
Su enesetunne ei saa olema särav samal ajal, kui su keha on haigeks jäämas. Nii et võid rahulikult oma keha signaale kuulata.


1 kommentaar:

  1. Mulle väga meeldivad need rootsi blogide tõlked :) Ise ma rootsi keelt ei mõika. Aga kuna sealmaal palju huvitavaid blogisid, siis loeks neid eesti keeles hea meelega :)

    VastaKustuta