esmaspäev, 28. oktoober 2013

Kust need kiudained siis saadakse?

Oleme ju harjunud kuulma seda halleluujat kiudainete tervislikkuse kohta, et nii ja nii mitu grammi kiudaineid peame kindlasti päevas sööma, muidu juhtub oi-oi-oi mis paha asi. Tegelikult kehtivad need soovitused vaid nn saiasööjatele – kes tarbivad palju teraviljaprodukte. Ehk et kui segad omavahel jahu ja vett, siis saadki ju kokku kenakese tapeediliimi ning selleks, et see sul soolestikku kinni ei jääks, on mõistagi tarvis sinna natuke ballasti vahele segada.

Siiski, kui me nüüd LCHF-i raames teraviljade söömise lõpetame, ei vaja me enam mingit kiudainet. Keha saab väga hästi sellise toidu soolestikus liigutamisega ise hakkama, kui me vaid julgeme piisavalt rasva süüa.

Samas, eks esialgu ühelt toitumiselt kardinaalselt teisele üleminekuperioodil võib muidugi kõht korraks veidi kinni minna. Abi võib siis olla näiteks rasvasest kreeka/türgi jogurtist koos linaseemnetega. Eks alguses ollakse ka rasva söömisega vanast harjumusest veidi arglikumad, aga kui juba käsi on harjunud igale toidule võid lisama, siis kaovad ka üleminekuraskused. Aga sellised üleminekuvaevused ei tohiks üle 1-2 nädala kesta.

Teen ka tõlke Dietdoctori kodulehelt:

„Kiudaine peamiseks eesmärgiks on pidurdada süsivesikute imendumist soolestikust, aga kuna LCHF-toitumisega süüakse niigi vähe süsivesikuid, siis sel pole erilist tähtsust. Selle väikse koguse süsivesikuid, mis süüakse, pidurdab vähemalt niisama hästi valk ja rasv, mis annab väga aeglase ja leebe mõju veresuhkrule. Kuna kiudainet ennast me ei omasta, siis ei ole sel tegelikult meie soolestikule ka mingit mõju.
Varem arvati ka, et kiudainete lisamine kaitseb jämesoolevähi eest – selle kohta on nüüd suuri uuringuid tehtud ja need ei ole näidanud mingit positiivset mõju. Boonuseks väiksemale kiudainete söömisele on see, et osadel inimestel tekib seetõttu vähem gaase ja seeläbi ka vähem kõhukrampe, sest kui kiudained jämesoolde jõuavad, siis läheb see bakteritele toiduks ja tekitab kõhuvaevusi. Sellistest ebameeldivustest pääseb, kui kiudaineid vähem süüa.“

Siin on ka üks rootsikeelne artikkel, kus 56-aastane Margareta lõpetas Uppsala ülikooli meditsiiniprofessor Per Hellstömi soovitusel kiudainete söömise ning ühtlasi lõppes tema jaoks teda terve elu saatnud kõhuvalu – IBS (irritable bowel syndrome).

„Paljud elavad vanas arusaamas, et kiudained on halva kõhu parim sõber. Aga tegelikult on tihti just kiudained peamised kurja juured,“ ütleb Per Hellström, kes on Uppsala Ülikoolis gastroenteroloogia professor.
„Kui süüa vähem kiudaineid, siis ei ole vaja bakteritel nii palju tööd teha ja gaaside teke väheneb“.

„Kes lõpetab kiudainete söömise, võib oma kõhus paranemist tunda juba peaaegu koheselt, tavaliselt umbes 30 tunni jooksul“.
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar