Aga mida ma tahan öelda on see, et sport on küll tore, annab
hea toonuse ja enesetunde, aga sport ei ole otseses mõttes kaalulangetamiseks
vajalik. Kaal langeb ka ainult toitumist
korrigeerides. Siiski, kaudses mõttes on sport muidugi kaalulangetamisele väga kasulik
– hoiab tuju hea ja positiivse, toniseerib lihaseid ja parandab üldist
konditsiooni.
Inimene, kes on väga ülekaaluline, nagu mina LCHF-iga
alustades, ei peaks minu arvates kohe alguses omale väga suuri treeningplaane peale
sundima. Sest iga uue asjaga alustades tahetakse ju kohe väga korralik ja
püüdlik olla, arvatakse, et alla 5 korra nädalas treenimise ei tule üldse kõne
allagi, kõhulihaseharjutusi vähemalt 200 tk päevas jne ning sedasi alustades
võib omale kohe kindlasti liiga teha. Esiteks valutavad lihased, liiga suur
väsimus, teiseks võib kergesti tekkida käegalöömise tunne, et „ ah ma ei jõua
ju iga päev trenni teha, jääb ära, löön ka toitumisele käega“.
Teine aspekt on muidugi see, et kes teeb palju trenni, sellel
tuleb ka hea söögiisu. LCHF-toitumise puhul ei ole vaja karta väga ülesöömist,
küll aga ei võideta ju nende trenniga kulutatud kalorite osas suurt midagi.
LCHF soovitab meil süüa seni, kuni kõht saab täis. Kui nüüd ohtralt trenni teha
ja kaloreid kulutada ning peale seda normaalselt omal kõht täis süüa, siis
inimene sööbki nö. tasa. Tekib küll võit treenituse koha pealt, saab värskes
õhus olla ja muud hüved, aga kaalule see mingit erilist mõju ei avalda. Kaalu
langetab ikkagi sobiv toitumine, trenn on lihtsalt väikseks boonuseks ja minu
nägemuses eelkõige just tujutõstjaks.
Mind ajavad alati muigama soovitused stiilis: tule bussi
pealt üks peatus varem maha, siis saad saledaks või mine lifti asemel trepist
jne. Kahjuks ei saa keegi saledaks ainuüksi bussi pealt üks peatus varem maha
tulles või lifti asemel trepist minnes. Saab omale vaid kinnisideed J
Siiski, ka mina käin nüüd üsna regulaarselt metsas kõndimas,
6-7 km korraga ja umbes 3-4 korda nädalas, sõltuvalt sellest, kuidas tuju ja
aega on. Aga ma ei käi kõndimas küll kaalulangetamise eesmärgil, pigem on
mineku põhjuseks ikka, et end tuulutada, ilusat sügist nautida, värskes õhus
olla, tuju teeb heaks, mõnus on kuulata raadiosaateid ja audioraamatuid, koeral
on hea meel metsa minna jne.
Seega, minu soovitus on, et hulluks ei maksa minna, mingit
hüpersuper ülitreenitust taga ajada pole mõtet, võtke sporti mõnuga J
***
Teine teema, millest täna rääkida tahan, on kaalulangetamise
tempo. Mina kaotasin oma esimesed 20 kilo nelja ja poole kuuga ning täiesti ühe
jutiga, vahele ei tulnud ühtegi pluss- ega nullnädalat. See 20 kilo läks ka
ülimalt kerge vaevaga, st sõin tõesti palju ja kõike LCHF-sõbralikku. Seega
algajatel ja suurekaalulistel soovitan LCHF-i esialgu ikka vabalt võtta, mingit
erilist rangust pole taga ajada tarvis. Sellest 20 kilost edasi ei ole minu
isiklik kaalulangus aga nii libedalt läinud. Viimase 9 kilo langetamine on aega
võtnud teist samapalju, 4,5 kuud. Ilmselt võib nüüd päris viimase 15 kiloga
veel tunduvalt kauem minna. Aga see ongi normaalne. Vanast kaalujälgimise ajast
mäletan, et ma lugesin oma ülekilod kokku ja siis arvestasin, et iga nädal
võtan kilo maha ning võisin märkmikusse tärni teha, et vot sel ja sel kuupäeval
olen ma ideaalkaalus ja eks ma tavaliselt olingi. Kaalulangus pidi siis toimuma
kiiresti, et saaks ruttu kaelast ära, sest see protsess oli nii vastik, toidud
olid maitsetud ja lurrid, pidevalt piinas nälg ja nõrkus ning tõesti oli
kiiresti vaja sellest jamast pääseda. Kahjuks kadusid alati saavutatud
tulemused sama kiiresti või kiireminigi kui oli toimunud kaalulangus ;)
Nüüd LCHF-iga ei ole mul aga kiiret kuhugi. Nagunii ei ole
mul plaanis oma toitumist peale eesmärgi saavutamist muuta. Toidud on ju
niivõrd maitsvad, elu lihtne ja enesetunne hea – mis hea pärast ma peaksin
tahtma tagasi minna leiva, kartuli, jahu, makaronide ja suhkru juurde?! No
thanks! Kiiret ei ole tõesti mitte kõige vähematki. Võtku mul nende viimase 15
kilo allavõtmine 3 kuud või kasvõi aasta, eks läheb nii, nagu kehal hea on. On
ju ka võimalus, et mu kaal stabiliseerub hoopis varem, et ei lähegi päris 15
kilo enam alla. Ka sel juhul ei ole midagi hullu, ju siis nii on parem. Kes
ütles, et mu ideaalkaal just see ümmargune number peaks olema, mille ma praegu
olen enda jaoks välja valinud. Eks aeg näitab. LCHF juhised ütlevad ju üsna
selgelt, et see kaalu normaliseeriv, teed ja teed ning lõpuks jääb kaal selle
koha peal seisma, kus kehal hea on. Ja mingeid aja peale kiirdieete mul enam
tõesti ei ole tarvis teha, need jäävad nooruse lolluse aega.
Peaasi, et enesetunne selle toitumise juures hea püsib, siis
ja ainult siis on see jätkusuutlik. Või nagu ütles üks Rootsi LCHF-i
eestvedaja: andke LCHF-ile võimalus üheks aastaks ja te näete, kuidas teie
tervis saab korda ning kaal selle kõrvalt samuti. Seega, jällegi on minu
soovitus, et võtke LCHF-toitumist mõnuga J
Lisan siia lõppu veel pildi oma tänasest hommikusöögist.
Rasvakohv, pisike viil gouda juustu, vähisabad koos porru, tilli ja hellmann’s 80%
majoneesiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.