1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

pühapäev, 20. oktoober 2013

Veel üks suurepärane artikkel



Rootsi on esimene läänemaailma riik, kus loobutakse väherasvasest dieedidogmast ning see asendatakse süsivesikuvaese-rasvarikka toitumisega

Rootsist on saanud esimene läänemaailma riik, kus on välja töötatud riiklikud toitumisalased soovitused, mis hülgavad populaarse väherasvase dieedidogma ning mis asendatakse soovitusega süüa süsivesikuvaest ja rasvarikast toitu.
Need uued toitumissoovitused anti välja peale kaks aastat kestnud uuringu avaldamist, mille teostas sõltumatu Rootsi tervisetehnoloogia hindamise komitee. Komitee vaatas läbi 16 000 uuringut, mis on ilmunud kuni 31. maini 2013.

Rootsi arst, Andreas Eenfeldt, kes peab Skandinaavia kõige populaarsemat terviseblogi (www.dietdoctor.com), tõi mõned punktid sellest uuringust ka inglise keeles välja:
Tervisenäitajad paranevad süsivesikuvaese dieediga:

… suurem HDL-kolesterooli („hea kolesterool“) tõus, ilma et see mõjutaks negatiivselt LDL-kolesterooli („halb kolesterool“). See kehtib nii mõõduka süsivesikute tarbimise juures, mis on vähem kui 40% kogu energiahulgast kui ka rangemalt süsivesikuid piirava dieedi juures, kus süsivesikuid süüakse vähem kui 20% kogu energiahulgast. Lisaks tagab rangem süsivesikuvaene dieet paranenud glükoositaseme inimestel, kellel on ülekaal või diabeet ning veidi paremad triglütseriidide näidud.“
Dr Eenfelt tõlkis ka artikli ühest kohalikust Rootsi ajalehest, mis võtab kokku komitee järeldused:

Või, oliivõli, vahukoor ja peekon ei ole kahjulikud toidud. Hoopis vastupidi. Rasv on parim asi neile, kes soovivad kaalus alla võtta. Ning puudub seos suures koguses rasva söömise ning südamehaiguste vahel.
Esmaspäeval  paiskas Rootsi tervisetehnoloogia hindamise komitee, SBU, valla pommi. Peale kaks aastat kestnud 16 000 uuringu läbivaatamist, lükkab raport „Toitumissoovitused ülekaalu puhul“ ümber konventsionaalsed toitumissoovitused ülekaalulistele ja diabeetikutele.

Pikka aega on tervishoiusüsteem andnud avalikkusele soovitusi vältida rasva, eriti just küllastunud rasva, ning kaloreid. Süsivesikuvaene dieet (LCHF – low carb high fat ongi Rootsi leiutis) on vabastatud oma algsest mainest, justkui see oleks kahjulik, pettus või moedieet, millel justkui poleks teaduslikku põhja.
Seevastu on tervishoiusüsteem soovitanud diabeetikutel süüa palju puuvilju (=suhkrut) ja madala rasvasisaldusega tooteid, kus on palju suhkrut ja kunstlikke magusaineid, millest viimane võib suhkrusõltuvusega inimesele saada ohtlikuks tõukeks.

Käesolev raport aga pöörab need põhimõtted tagurpidi ning soovitab hoopis süsivesikuvaest ja rasvarikast dieeti kui kõige efektiivsemat relva ülekaalu vastu.

Ekspertkomitee koosnes kümnest arstist, kellest nii mõnigi oli uuringu alguses süsivesikuvaeste dieetide suhtes skeptiline.
Üks komitee liikmetest oli Prof. Fredrik Nyström, kes on pärit Rootsist Linköpingist – ta on pikaajaline rasvavaeste dieetide kriitik ja selliste küllastunud rasvade nagu või, vahukoor ja peekon pooldaja. Mõned tsitaadid Prof. Nyströmilt:

„Ma olen selle kallal nii pikalt töötanud. On tore, et nüüd on meil olemas käesolev teaduslik raport ning et skeptilisus süsivesikuvaeste dieetide suhtes on minu kolleegide hulgas selle töö käigus kadunud. Kui kõik hiljutised teadusuuringud ritta panna, siis on tulemus vaieldamatu: meie pikaajaline rasvahirm on täiesti põhjendamatu. Sa ei lähe paksuks rasvastest toitudest, nii nagu sa ei saa ateroskleroosi kaltsiumist ega ei muutu roheliseks roheliste köögiviljade söömisest.“
Nyström on juba pikka aega soovitanud tunduvalt vähendada süsivesikurikaste toitude söömist, mis on täis suhkrut ja tärklist, eesmärgiga saavutada tervislik insuliini-, vererasvade ja hea kolesterooli tase. See tähendab, et loobuda tuleks suhkrust, kartulitest, pastast, riisist, nisujahust ja leivast ning eelistada tuleks oliivõli, pähkleid, võid, vahukoort, rasvast kala ja rasvasemaid lihatükke. „Kui sööd kartulit, siis võiksid samahästi juba kommi süüa. Kartulid sisaldavad glükoosiühikuid ahelas, mis muudetakse seedetraktis suhkruks. Selline toit põhjustab veresuhkru ja seejärel hormooni nimega insuliin meeletutesse kõrgustesse tõusu“.

On mitmeid mantraid, mida meile on õpetatud tõe pähe võtma:
„Kalorid on kalorid, ükskõik, kust need tulevad“.
„Kõik sõltub sissetulevate ja väljaminevate kalorite tasakaalust“.
„Inimesed on paksud seetõttu, et nad end piisavalt ei liiguta“.
„Hommikusöök on päeva kõige tähtsam eine“.

„Loomulikult ei ole need tõsi. Sellised rumalad ütlused panevad kaaluprobleemidega inimesi vaid end halvasti tundma. Nagu kõik oleks nende halva iseloomu süü. Paljude inimeste jaoks tähendab suuremas koguses rasvasöömine seda, et nad tunnevad täiskõhutunnet, mis kestab pikemat aega ning neil on väiksem vajadus iga viie minuti tagant süüa. Teiselt poolt jällegi, peale ühe kokakoola joomist ei tunne keegi täiskõhutunnet või peale mingi peaaegu rasvavaba suhkrut täis jogurti söömist. Loomulikult on sport mitmes mõttes kasulik, aga kaalu mõjutab tegelikult siiski vaid toitumine.“
Kas USDA vaatab nüüd oma toitumissoovitused samuti üle?

Teaduslik kirjandus selle kohta, et rafineeritud süsivesikud on ohtlikud ning tervislikud rasvad kasulikud, on olnud olemas juba mitmeid aastakümneid. Üks tõenäoline põhjus sellele, miks see uuring Rootsis tehti, on see, et palju inimesi juba niigi järgib edukalt seda toitumisviisi. Praegu on Rootsis hinnanguliselt vaid 14% rahvastikust ülekaalulised, võrreldes ühe kolmandikuga USA-s.
Nii et kas siis USA järgneb ja hakkab samuti USDA toitumissoovitusi üle vaatama? See on vähe tõenäoline.

USDA toitumissoovitused soosivad tugevalt rahastatud nisu-, soja- ja maisitootmist. Hetkel ei ole USA poliitilised jõud piisavalt tugevad, et lubada toitumissoovitusi, mis vähendaksid suurkorporatsioonide kasumeid ning nende odavat toidutootmist, mis domineerib maailma toidutagavarade üle.
Siiski on selline LCHF dieedi sarnane toitumissoovitus olnud olemas juba alates 1920-ndatest aastatest, kui John Hopkinsi haiglas loodi ketogeenne dieet epilepsiahaigete laste raviks, kelle haigus ei allunud ravimitele. Kui aga tulid USDA toitumissoovitused, alates McGovern raportist 1970-ndatel, mõisteti rasv hukka ja madala rasvasisaldusega toitumissoovitusi hakati promoma terves tervishoiusüsteemis.

Aastal 2002 hakkas teadusajakirjanik Gary Taubes kirjutama süsivesikurikka dieedi ohtudest ning rasvarikka dieedi kasulikkusest ja tema töö ilmus nii N.Y. Times-is kui ka Time Magazine-is. Tema artikli pealkiri oli: „Mis siis, kui see kõik oli vaid üks suur vale!“

Nüüd, kui peavoolu meedia kajastab juba tõde rasvavabade dieetide loogikavigade kohta alates 2000-ndate algusest, sai Dr Atkins ja tema süsivesikuvaene-rasvarohke dieet jälle tohutult palju järgijaid. Tänasel päeval eksisteerib USA-s mitmeid erinevaid süsivesikuvaese-rasvarikka dieedi vorme, aga kõiki neid peetakse „äärmuslikeks“ ja „ekstreemseteks“. Süsivesikuvaest-rasvarikast dieeti ründab pidevalt valitsus ja tervishoiusüsteem, kuigi ravimifirmad kiirustavad, et luua patenteeritud ravimeid, mis kopeeriksid selle dieedi ketogeenset efekti, eriti vähiravis, mis on ravimitööstuse suurim turuosa.
Niisiis, samal ajal, kui Rootsi on astunud suure sammu edasi, järgides komisjoni uuringut, mis töötas läbi 16 000 uurimust ja kinnitas, et sellekohane teaduslik materjal on juba aastaid olemas olnud, ei ole mõtet oodata, et USA valitsus midagi sarnast lähiajal ütleks. See sõltub nüüd sinust endast, et ise uuriksid ja mõistaksid TÕELISI fakte tervisliku toitumise kohta.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.