Võib ju mõelda nii, et kuna suhkruasendajad süsivesikuid ega
toiduenergiat ei sisalda, siis võib neid LCHF-i raames julgelt kasutada. Coca
zero, närimiskummid, steviaga magustatud magustoidud, koogid jne. Atkinsi firma
ongi ju selliste asendajate peale üles ehitatud, nende äri ju põhinebki low-carb šokolaadidel, makaronidel
jms. Tegelikult on see asendajate kasutamine ikka libe tee ja ma ise
sellest midagi head ei arva. Üks asi on see, et mulle meeldib LCHF just selle
lihtsuse ja puhtuse pärast – söödki liha, kala, muna, juustu, koort, võid ja
köögivilju, veidi pähkleid ja marju ka. Kõik on loodusest tulevad asjad, puhtad
ja töötlemata. Kõhu saab täis ja nautida saab ka. Kui nüüd aga hakata
igapäevaselt kõiksugu asendajaid sinna lisama, siis see ei oleks minu jaoks enam
SEE. Kui mul oleks vaja kõike asendada, siis võiks arvata, et midagi jääb nagu
puudu ju. Aga no mul ei jää puhta LCHF-i juures igapäevaselt küll midagi puudu.
Olen kohe täitsa rõõsa ja rahul omadega :)
See on asja üks külg – ehk et kuidas me asendajatest
mõtleme. Keemiliselt töödeldud valge pulber (suhkruasendaja) jääb küll
loomulikust toidust nii kaugele kui vähegi võimalik. Olgu sinna pealegi peale
kirjutatud, et stevia pärineb loodusest. Looduslik on ta sel juhul, kui võtadki
värske stevia taime lehe ja seda närid.
Teine külg on ilmselt ka füsioloogiline. Ma ei ole küll
pädev seda selgitama, aga räägin oma kogemusest. Kuna mulle tegelikult maitseb aeg-ajalt
coca zero, siis ma siiski umbes kord kuus luban omale selle väikse purgitäie.
Aga ma tean juba ette, mis sellele järgneb. Kui ma muidu oma „puhast LCHF-i“
harrastades olen täiesti vaba igasugustest magusaisudest ja tunnen täpselt ära,
millal kõht on täis ja enam süüa ei soovi, siis niipea, kui ma joon ühe väikse
purgitäie coca zero, on mul kohe kõiksugu isud paariks tunniks tagasi. Ega seal
midagi ületamatut ei ole, aga see on ka teine põhjus, miks ma seda omale
niivõrd harva luban. Kuigi matemaatiliselt võttes (null süsivesikut, null
energiat) võiks ju iga päev kasvõi 2 liitrit seda juua.
Kolmas asi on see, et Dietdoctor ehk Andreas Eenfeldt tegi
enda peal testi. Ta mõõtis testi käigus igapäevaselt oma ketoonide taset veres,
sõi ranget lchf-i ja oli kenasti tugevas ketoosis (rasvapõletusrežiimil). Siis
ühel päeval sõi jälle samamoodi, aga lisas menüüsse pepsi maxi (sama ju, mis
coca zero) ning koheselt oli ketoos kadunud. Kuigi teoreetiliselt võttes ju ei
peaks midagi juhtuma (null süsivesikut, null energiat). Aga ta seletas seda
kuidagi nii, et aju saab magusa maitsest juba signaali, et veel magusat on
tulemas ja algab suurem insuliinitootmine. See omakorda teeb lõpu ketoosile ehk
aktiivsele rasvapõletusrežiimile.
Eks siis sama kehtib kõikide suhkruasendajat sisaldavate
asjade kohta – närimiskummid, magustoidud jne.
Siiski, vahel võib neid ju omale lubada. Esiteks ei ole
LCHF-i õnnestumise eelduseks see, et keha peaks kindlasti tugevas ketoosis kogu
aeg olema. Teiseks ei ole LCHF mingi piinalaager. Näiteks hakkas mind kevadel
vaevama hirmus isu jäätise järele. Ma olin siiski paar korda juba mõtlemas, et
no mida värki, kas see minu jaoks ideaalne LCHF leiab tõesti oma lõpu tänu
mingile Ben & Jerry’s jäätisele, mida järsku himustama olin hakanud.
Ükskord siis lubasin omale topsitäie seda õiget, aga selgus, et minu maitsemeel
on niivõrd palju muutunud. See, mis enne LCHF-i oli tundunud normaalselt magus, oli
nüüd väljakannatamatult lääge minu jaoks. Seega Ben & Jerry’s jäätise isu sain ära,
aga jäätisesoov ikka jäi. Siis õnneks kuulsin kusagilt, et LCHF-jäätist võib ju
ka edukalt ise teha. (Vt minu blogi 2. postituse all on pikk nimekiri, seal on
selle jäätise retsept olemas). Seega tegin oma ülimalt kreemist vahukoorest
jäätist, magustasin seda vähese „loodusliku“ stevia valge keemiapulbriga ja sõin iga
päev, peale hommikusööki ja peale õhtusööki, kuni isu täis sai. Mis seal ikka. Süda
oli lõpuks rahul. Kaal mul tookord langes ilusti, isu rohkema muu söögi järele
tookord ei täheldanud ja jäätiseisu sai ka paari nädala pärast otsa.
***
Veel tahaks rääkida jahuasendajatest ja leivaasendajatest.
On ju olemas ja lausa kenasti kasvõi selveri maitseaineletis müügil pähklijahu
ja mandlijahu, lisaks ökopoodides kookosjahu ja kõikvõimalikud psülliumid ja värgid.
Kõigist nendest asjadest koos muna, või, koore jms-ga saab kenasti erinevaid saiakesi
ja koogikesi küpsetada. Jällegi – minu esimene reaktsioon on, et need rikuvad
ju mu LCHF-i puhta pildi ära. Ma ei taha olla mingi LCHF-sildi taha varjunud
saiasööja! :) Ma pigem tunnen veidike uhkust selle üle, et ma enam saia ei vaja kui et tahaksin seda igapäevaselt mingi muu saiaga asendada.
Teine asi on see, et tegelikult ei pruugi sellise suure
pähklisöömisega (mida need jahuasendajad kahjuks on) kaal väga hästi langeda.
Kellel on palju ülekaalu ja alles alustab LCHF-iga, see võib muidugi hommikust
õhtuni kasvõi kahe suupoolega omale pähkleid ja pähklijahust saiakesi sisse
ajada ning seejuures ikka kaalu kaotada, aga rasvakihi vähenedes või juba
algselt väiksema rasvakihiga kodanikel kahjuks siiski igapäevane pähklite
söömine kaalul allapoole liikuda ei lase. Seega ma ei arva väga hästi
jahuasendajatest tehtud saiakestest igapäevaseks
söömiseks. Küll aga jällegi – kui nüüd on ikka tunne, et vot enam ilma saiata
edasi elada ei saa ja tulgu või veeuputus, aga ma pean mingi saiakese saama – siis
sel juhul on muidugi see pähklijahust saiaasendaja parem variant kui nisujahust
päris saiake. Või siis vahel näiteks mõneks pidulikumaks ja erilisemaks pühapäevahommikuseks
nautimiseks mõni lchf-saiake koos eriliselt hea tõelise LCHF-kattega – näiteks
kalamari, hapukoor, punane sibul, till.
Selliseks puhuks jagan siin ka üht retsepti, mille eest
tänan Manni ja Kati ning saadan nende poole tervitused teele!
4 suurt muna
vahtu
100 g
Philadelphia toorjuustu
soola, pipart,
rosmariini
(purustatud)
linaseemneid (u 2 spl)
päevalilleseemneid
(u 2spl)
4 spl seda
india teelehe kestasid (=psyllium = fiberhusk)
umbes 3 spl
mandlijahu
50 g sulavõid
veidi
riivjuustu (u. 50 g või paar spl sulatatud juustu, võib ka täitsa ära jätta)
2 teelusikat küpsetuspulbrit
Ahi
kuumutada 175 kraadini. Munad mikserdada, kuni see miks kerge ja õhuline (mõned
minutid). Sega juurde maitseained, sulavõi ja toorjuust, mikserda. Lisa
seemned. Sega kuivained ja lisa taignasse.
Tee
6 pooleteise cm paksust kakukest, pealt võid siluda veega.
Kokku
küpseta 175-kraadises ahjus u 20 min, aga sõltub ahjust! Esimesed 10 min
küpseta nii, et küpsetuspaber on ka peal - ei lase pealt kõrbeda.
Tervitused vastu võetud :) Mandlijahu võib asendada ka kookosjahuga, just sellised minu 'käkid' saigi :)
VastaKustutaTerv.,
K
Minu kogemus on selline, et kookosjahu paisub väga palju. Seega, kui asendada mandli- või pähklijahu kookosjahuga, siis võib kookosjahu peaaegu poole vähem panna. Mis on ka hea, sest kookosjahus on tunduvalt rohkem süsikaid kui näiteks Meira mandli- või sarapuupähklijahus.
KustutaJa originaalretsept siiski siit: http://www.mariannslchf.com/bread/round-bread-a-versatile-recipe/
VastaKustutaMa olen vist igal korral modifitseerinud seda retsepti. Viimasel korral enam mandlijahu ei pannudki, põhiliselt kookos ja need india teepuulehe koored. Tegelikult ma tahtsin uurida, et kuidas seda jäätist ikkagi täpselt teha ning kas selleks on kindlasti jäätisemasinat vaja? Ahsoo, ja kuidas sa täpselt rasvakohvi teed? Kas mingi koor läheb ka sisse? Sest kui ma ainult kookosrasva panen, siis ta nii heledavahuline küll pole...Su kohvi pildi peal on ikka nii isuäratav :)
VastaKustutaMann, kas Su kookosjahul on süsikate sisaldus ka peale kirjutatud? Ma olen väga huvitatud. Mul omal on mingi Cosmoveda kookosjahu, millel süsikate sialdust peal ei ole. Kahjuks või õnneks on kookosjahusid väga erineva süsikasisaldusega, alates 4 g kuni 18 g/100 g kohta. Kui leiaks, siis ma järgmise ostaksin pigem selle 4 g/100 g.
KustutaAga vastan siis rasvakohvi kohta kõigepealt. Mina panen 1 tassi keskmise kangusega masinakohvi (meil masin vist seadistatud 175 ml peale) ja lisan umbes 30 g võid ja 30 g kookosrasva, seejärel saumiksriga vahtu ja nii iga päev. Aga jällegi kordan üle - kõik ei pruugi nii suurt rasvakogust taluda ja süda võib pahaks minna. Ma olen 9 kuud harjutanud, mul ei lähe :)
Teine vastus siis jäätise kohta. Panen siia kunagi ilusti retsepti koos oma piltidega ka üles, oleks lausa täna pannud, aga poes oli ainult mingit lollakat light philadelphiat, ei viitsinud teise poodi rasvasemat otsima minna, seega sellekohane blogipostitus jääb teiseks korraks. Aga retsept siis siia praegu:
Originaal on siin: http://56kilo.se/philadelphiaglass-lchf/ (see koduleht on ühe rootsi kuulsama lchf-blogija oma, ta elatubki sellest ;) )
Mul on tema retsept üle viidud sellistele kogustele, et saab ära kasutada terve paki vahukoort, terve paki philadelphiat.
4 dl pakk vahukoort
4 munakollast
1 vanillikaun
veidi stevia pulbrit
1 pk / 200 g philadelphia original toorjuustu (23% rasva) (kindlasti tuleb teha philadelphiaga, näiteks farmi toorjuustuga jäi maitse väga vastik)
Muna ja vahukoor eraldi vahustada, vaniljekauna seest sisu välja kraapida ja jäätise koostisosadele lisada, stevia ka sisse, vahustada veel kõiki koostisosi koos ja seejärel kas jäätisemasinasse või sügavkülma, mul kahjuks veel jäätisemasinat ei ole. Kui sügavkülmas teha, siis tuleb lihtsalt enne söömist pooleks tunniks tavalisse külma sulama võtta, sobib väga hästi.
Oo, ma tänan. Muideks, ma ikka päris kookosjahu ei kasuta, sest seal on süsivesikuid tõesti rohkem, kui riivitud kookoses. Aga ma ostsin mingi eriti peeneks riivitud :)
KustutaMa katsetan, äkki ma sellist rasvakogust juba talun ka. Hetkel panen törtsu vahukoort, kui on ja teelusikatäie kookosrasva.
Aitäh jäätiseretsepti eest. Ma hoiatan juba ette, et hakkan seda natuke mugandama ja proovin teha ilma steviata (kuid samas ikkagi maitsva). Sain nimelt tavalise kookosjäätise retsepti, kuid üritan seda sinu retseptiga ühendada. Samuti saaks hästi teha ka lchf jäätist ju tegelikult selle sama hachez shokolaadiga (osa oleks muidugi toorkakao pulber). Kõik oleneb ka kogustest, kuid ma annan peagi teada, kuidas see kõik (ilma steviata) välja tuleb ;)
Kookosjahu ongi riivitud kookos, nii nagu mandlijahu on peenestatud mandel ja pähklijahu peenestatud pähkel. Erinevatel kookose-, mandli- ja pähklisortidel on lihtsalt erinev süsivesikusisaldus, nii lihtne see ongi ;)
KustutaJaa, just, loogiline :) Aga tundub tihtipeale, et seda jahu tehakse siis nendest teistsugustest kookostest kui seda riivitud varianti. Seega, panustasin riivitud omale. Ei ole olnud piisavalt aega ökopoodides ringi tuuseldada, et seda "õiget" leida.
Kustuta